User:Mroo: Difference between revisions
| (21 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
=Erialatutvustuse aine arvestustöö= | =Erialatutvustuse aine arvestustöö= | ||
Autor: Margus Roo<br> | Autor: Margus Roo<br> | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012 | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
iPhone5 ja iOS6 | ===iPhone5 ja iOS6=== | ||
Vaadates teemapüstitust võin tunduda halli massi osana kuid ei saa ümber lükata fakti, et pealkirjas olev komplekt on maailmas hetkel (28.09.2012) väga kuum uudis. Miks on siis iga Apple toote tulemine nii suur uudis olukorras, kus tehniliselt on turul samaväärseid ja isegi paremate | Vaadates teemapüstitust võin tunduda halli massi osana kuid ei saa ümber lükata fakti, et pealkirjas olev komplekt on maailmas hetkel (28.09.2012) väga kuum uudis. Miks on siis iga Apple toote tulemine nii suur uudis olukorras, kus tehniliselt on turul samaväärseid ja isegi paremate omadustega seadmeid. Olenemata halvast kaardirakendusest on Apple seadmete edasimüüate uste taga lõputud järjekorrad ja pigem on probleem, et ei jõuta tarbijaid piisavalt varustada. Sellest tulenevalt ei ole siis ime, et uudistesse lekivad teated alles kuivava liimiga telefonidest. | ||
Pakun, et üheks edu kindlustavaks omaduseks on asjaolu, et Appel pakub koos nii raud- ja tarkvara, mis annab | Pakun, et üheks edu kindlustavaks omaduseks on asjaolu, et Appel pakub koos nii raud- ja tarkvara, mis annab parema tulemuse (isegi vigase tark- ja/või raudvara puhul) kui komplekt, mille puhul on tarkvara tootnud üks arendaja ja raudvara tuleb teisest kohast. Juba asjaolu, et antud tarkvara peab olema ühildatav erinevate raudvaratootjate toodetega teeb tarkvara arendamise keerulisemaks. Lisaks tarkvara, mis peab toetama väga suure hulga erinevate laienduskaartide töötamist on päris mahukas. Kes linuxi ja/või freeBSD kerneleid ise on kompileerinud, teavad kui väikseks on see võimalik optimeerida teatud raudvara ja loodava süsteemi funktsionaalsust silmas pidades. | ||
Kui mina peaks moodustama mingi järjekorra operatsioonisüsteemidest, mida ma olen rohkem kasutanud kui | Kui mina peaks moodustama mingi järjekorra ülevalt alla operatsioonisüsteemidest, mida ma olen rohkem kasutanud kui paar korda ja põhjendama oma valikuid, siis minu tulemus oleks järgmine: | ||
* Windows - Kinnine süsteem. Ei jäta kastajale nagu mina tunnet, et seda operatsioonisüsteemi oleks huvitav kasutada. Sama | * Windows - Kinnine süsteem. Ei jäta kastajale nagu mina tunnet, et seda operatsioonisüsteemi oleks huvitav kasutada oma töö teeb ta enamasti muidugi ära. Sama efekt, kui istud lennukus reisijana - kui toimib siis toimib ja kui midagi läheb valesti siis on surm praktiliselt kindel | ||
* iOS/OSX - Tavakasutajale tundub sama kinnine süsteem kui Windows operatsioonisüteem | * iOS/OSX - Tavakasutajale tundub sama kinnine süsteem kui Windows operatsioonisüteem. Teisalt kasutaja (nagu mina) tunneb ennast süsteemist üle olevana. Tunnen ennast nagu auto roolis, mille mootori ja veermiku osas olen saanud põhjaliku koolituse. | ||
* Linux kernelil baseeruvad operatsioonisüsteemid nagu näiteks Debian, CentOS, Fedora - Tõeline konstruktor. Kasutajana tunnen ennast vahel selles keskkonnas nagu eksinud laps suurlinnas, valikuid on tohutult ja vahel on mingi probleemi lahendamiseks väga erinevaid võimalusi. Samas on kogu suurlinn täis tarku kohalike ja kui sa nende keelt ja kombeid tunned, siis on nad valmis sind hea meelega aitama. Kasutajana tunnen ennast justkui auto juhina, mille olen täiesti iseseisvalt ehitanud, samas omamata tagasisidet kas ma üldse auto ehitasin. | * Linux kernelil baseeruvad operatsioonisüsteemid nagu näiteks Debian, CentOS, Fedora - Tõeline konstruktor. Kasutajana tunnen ennast vahel selles keskkonnas nagu eksinud laps suurlinnas, valikuid on tohutult ja vahel on mingi probleemi lahendamiseks väga erinevaid võimalusi. Samas on kogu suurlinn täis tarku kohalike ja kui sa nende keelt ja kombeid tunned, siis on nad valmis sind hea meelega aitama. Probleem on vahel selles, et kohalikel on erinevad nägemused kuidas ühte ja sama probleemi lahendada ja igaüks neist arvab, et tema lahendus on parim. Osad arvavad seda nii kindlalt, et ehitavad lausa uue linna. Kasutajana tunnen ennast justkui auto juhina, mille olen täiesti iseseisvalt ehitanud, samas omamata tagasisidet kas ma üldse auto ehitasin. | ||
Asetasin meelega iOS/OSX operatsioonisüsteemi kahe äärmuslase vahele. Mulle tundub | Asetasin meelega iOS/OSX operatsioonisüsteemi kahe äärmuslase vahele. Mulle tundub, et Apple on väga kavalalt oma toodete ja seal peal jooksva operatsioonisüsteemi kasutajaks peibutanud inimesed nii Windows kui ka Linuxi maailmast. Windowsi sõpradele pakutakse endiselt ilusaid aknaid (Muide Apple tuligi enne graafilise kasutajaliidesega turule, kui Windows, olles selle idee laenanud XEROX käest) Linuxi kummardajad saavad mõnusalt käsureal toimetada ja erinevate paketihaldurite läbi nagu näiteks port, kasutada Linux keskkonnas teada tunduid pakette - seega kuldne kesktee ja edu alus. | ||
Peatuks korra veel kasutajagrupil nagu ''OSX/iOS hackers'' (Saurik, MuscleNerd, Comex ja P0sixNinja). Seda tüüpi kasutajad ei teki keskkonda, kus ei ole midagi uurida ja lammutada. Jääb mulje nagu Apple jätaks meelega sellisele kasutajagrupile võimaluse tunda ennast selles süsteemis hackerina, mis omakorda suurendab selle toote ja tarkvara levimist erinevates kasutajagruppides. | |||
Kindlasti väärib mainimist kasutajagrupp, kes iga hinna eest pimesi seda toodet tarbivad, olles kindlad, et selle toote omamine teeb neist kuidagi erilisemad inimesed. Olles ise samuti Apple toodete tarbija, loodan väga, et mind ei peeta selle grupi osaks, vaid pigem inimeseks, kes on oma valikud teinud kaalutletult. Ja esimeseks kriteeriumiks ei olnud tõesti olla cool. | |||
Rääkides nüüd tarkvarast ja rakendustest, siis on huvitav olukord, kus just Apple rakendused saavad kuulsaks ja on peaaegu revolutsioonilised. Samas võib-olla mõni teine tark- või riistvara tootja on juba sarnase lahendusega turule tulnud. Näitena võiks tuua näiteks rakenduse Facetime, mis iseenesest pole ju muud kui tavaline videokõne. Nokia telefonidega sai seda enne teha, kui Apple oma lahendusega tuli. Samas tuntust kogus just Apple üllitis. | |||
Minule tundub edu saladus olevat just hästi pakendatud - ja integreeritud tootel. Paralleele võiks ehk tõmmata Windows MSN lahendusega. Ka siin oli sarnaseid lahendusi eelnevalt küllaga (ICQ, AOL). Ometi oli MSN aastateks üks domineerivamaid elektroonilise suhtluse kanaliks. | |||
iOS näitena võib tuua kunagise iOS4, mille raames oli lõpuks võimalik teha katalooge oma aplikatsioonidest. Olgem ausad, see ei ole midagi uut, samas Apple presenteeris seda kui midagi enneolematut ja mis peamine - kasutajad olid rahul. Sama oli multitaskingu integreerimine iOS operatsioonisüsteemi, mis tuli samuti iOS4 osana. Multitasking! Antud hetkeni oligi vist iPhone ainuke eesrindlikest seadmetest, mis seda ei suutnud. | |||
Ma usun, et oluline oli ka omal ajal OS aluse valimine, millest on tänaseks saanud Darwini nime kandev operatsioonisüsteem. Minu arust on see oluline seetõttu, et võeti kasutusele, midagi, mis oli juba hea ( NeXTSTEP, BSD) ja täiustati seda. | |||
Toome näiteid ka iOS6 sisemusest. Siis üks markantsemaid uuendusi võimalus lõpuks SMS ja muid teisi helinaid asendada menüüde kaudu (käsurealt sai seda loomulikult ka siiani teha). Siiani oli see võimalus ainult telefoni helinate puhul. Samas, kes on seda teinud, et ikkagi on see parajalt keeruline. Aga näe - esinduste ukse taga on järjekord. | |||
Meeldivalt üllatas iOS6 mind nn ''Do not disturb'' funktsionaalsusega, mis pole muud kui ajastatud "mute" mõne lisavõimalusega. Samas ma ju tean, et tehniliselt ei ole see funktsionaalsus kuigi keeruline. | |||
Nii palju, kui mina Steve Jobs kohta olen lugenud (Steve Jobs by Walter Isaacson) ei olnud ta töö- ja ärikaaslasena väga meeldiv inimene. Samas julgen väita, et ta oli perfeksionist, kelle ideed olid antud ajahetkest ees ja kelle nõudmised lõpptootele olid väga suured. Lisaks on S.Jobs andnud oma võlu tema eluajal müügile paisatud Apple toodetele ja ilmselt jagub seda ka mõneks ajaks "õunalogo" kandvatele toodetele ka tulevikus. | |||
Mina arvan, et Apple fenomen peitub just asjaolul, et toode on väliselt atraktiivne. Tavakasutaja tunneb ennast antud seadet kasutades turvaliselt. Natukene uudishimulikumatel kasutajatel on samuti tarkvara sügavustes parajalt avastamisruumi jäetud. Trenditeadlik inimene on kindel, et ta on teinud õige valiku. Kasutajatele antakse uuendusi jaokaupa, mis paneb neid tundma, et nende vajaduste eest hoolitsetakse, isegi kui need uuendused ei ole midagi enneolematut, tunduvad need just selle riist- ja tarkvara puhul hästi töötavat. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
Latest revision as of 16:59, 1 October 2012
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Margus Roo
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012
Essee
iPhone5 ja iOS6
Vaadates teemapüstitust võin tunduda halli massi osana kuid ei saa ümber lükata fakti, et pealkirjas olev komplekt on maailmas hetkel (28.09.2012) väga kuum uudis. Miks on siis iga Apple toote tulemine nii suur uudis olukorras, kus tehniliselt on turul samaväärseid ja isegi paremate omadustega seadmeid. Olenemata halvast kaardirakendusest on Apple seadmete edasimüüate uste taga lõputud järjekorrad ja pigem on probleem, et ei jõuta tarbijaid piisavalt varustada. Sellest tulenevalt ei ole siis ime, et uudistesse lekivad teated alles kuivava liimiga telefonidest.
Pakun, et üheks edu kindlustavaks omaduseks on asjaolu, et Appel pakub koos nii raud- ja tarkvara, mis annab parema tulemuse (isegi vigase tark- ja/või raudvara puhul) kui komplekt, mille puhul on tarkvara tootnud üks arendaja ja raudvara tuleb teisest kohast. Juba asjaolu, et antud tarkvara peab olema ühildatav erinevate raudvaratootjate toodetega teeb tarkvara arendamise keerulisemaks. Lisaks tarkvara, mis peab toetama väga suure hulga erinevate laienduskaartide töötamist on päris mahukas. Kes linuxi ja/või freeBSD kerneleid ise on kompileerinud, teavad kui väikseks on see võimalik optimeerida teatud raudvara ja loodava süsteemi funktsionaalsust silmas pidades.
Kui mina peaks moodustama mingi järjekorra ülevalt alla operatsioonisüsteemidest, mida ma olen rohkem kasutanud kui paar korda ja põhjendama oma valikuid, siis minu tulemus oleks järgmine:
- Windows - Kinnine süsteem. Ei jäta kastajale nagu mina tunnet, et seda operatsioonisüsteemi oleks huvitav kasutada oma töö teeb ta enamasti muidugi ära. Sama efekt, kui istud lennukus reisijana - kui toimib siis toimib ja kui midagi läheb valesti siis on surm praktiliselt kindel
- iOS/OSX - Tavakasutajale tundub sama kinnine süsteem kui Windows operatsioonisüteem. Teisalt kasutaja (nagu mina) tunneb ennast süsteemist üle olevana. Tunnen ennast nagu auto roolis, mille mootori ja veermiku osas olen saanud põhjaliku koolituse.
- Linux kernelil baseeruvad operatsioonisüsteemid nagu näiteks Debian, CentOS, Fedora - Tõeline konstruktor. Kasutajana tunnen ennast vahel selles keskkonnas nagu eksinud laps suurlinnas, valikuid on tohutult ja vahel on mingi probleemi lahendamiseks väga erinevaid võimalusi. Samas on kogu suurlinn täis tarku kohalike ja kui sa nende keelt ja kombeid tunned, siis on nad valmis sind hea meelega aitama. Probleem on vahel selles, et kohalikel on erinevad nägemused kuidas ühte ja sama probleemi lahendada ja igaüks neist arvab, et tema lahendus on parim. Osad arvavad seda nii kindlalt, et ehitavad lausa uue linna. Kasutajana tunnen ennast justkui auto juhina, mille olen täiesti iseseisvalt ehitanud, samas omamata tagasisidet kas ma üldse auto ehitasin.
Asetasin meelega iOS/OSX operatsioonisüsteemi kahe äärmuslase vahele. Mulle tundub, et Apple on väga kavalalt oma toodete ja seal peal jooksva operatsioonisüsteemi kasutajaks peibutanud inimesed nii Windows kui ka Linuxi maailmast. Windowsi sõpradele pakutakse endiselt ilusaid aknaid (Muide Apple tuligi enne graafilise kasutajaliidesega turule, kui Windows, olles selle idee laenanud XEROX käest) Linuxi kummardajad saavad mõnusalt käsureal toimetada ja erinevate paketihaldurite läbi nagu näiteks port, kasutada Linux keskkonnas teada tunduid pakette - seega kuldne kesktee ja edu alus.
Peatuks korra veel kasutajagrupil nagu OSX/iOS hackers (Saurik, MuscleNerd, Comex ja P0sixNinja). Seda tüüpi kasutajad ei teki keskkonda, kus ei ole midagi uurida ja lammutada. Jääb mulje nagu Apple jätaks meelega sellisele kasutajagrupile võimaluse tunda ennast selles süsteemis hackerina, mis omakorda suurendab selle toote ja tarkvara levimist erinevates kasutajagruppides.
Kindlasti väärib mainimist kasutajagrupp, kes iga hinna eest pimesi seda toodet tarbivad, olles kindlad, et selle toote omamine teeb neist kuidagi erilisemad inimesed. Olles ise samuti Apple toodete tarbija, loodan väga, et mind ei peeta selle grupi osaks, vaid pigem inimeseks, kes on oma valikud teinud kaalutletult. Ja esimeseks kriteeriumiks ei olnud tõesti olla cool.
Rääkides nüüd tarkvarast ja rakendustest, siis on huvitav olukord, kus just Apple rakendused saavad kuulsaks ja on peaaegu revolutsioonilised. Samas võib-olla mõni teine tark- või riistvara tootja on juba sarnase lahendusega turule tulnud. Näitena võiks tuua näiteks rakenduse Facetime, mis iseenesest pole ju muud kui tavaline videokõne. Nokia telefonidega sai seda enne teha, kui Apple oma lahendusega tuli. Samas tuntust kogus just Apple üllitis.
Minule tundub edu saladus olevat just hästi pakendatud - ja integreeritud tootel. Paralleele võiks ehk tõmmata Windows MSN lahendusega. Ka siin oli sarnaseid lahendusi eelnevalt küllaga (ICQ, AOL). Ometi oli MSN aastateks üks domineerivamaid elektroonilise suhtluse kanaliks. iOS näitena võib tuua kunagise iOS4, mille raames oli lõpuks võimalik teha katalooge oma aplikatsioonidest. Olgem ausad, see ei ole midagi uut, samas Apple presenteeris seda kui midagi enneolematut ja mis peamine - kasutajad olid rahul. Sama oli multitaskingu integreerimine iOS operatsioonisüsteemi, mis tuli samuti iOS4 osana. Multitasking! Antud hetkeni oligi vist iPhone ainuke eesrindlikest seadmetest, mis seda ei suutnud. Ma usun, et oluline oli ka omal ajal OS aluse valimine, millest on tänaseks saanud Darwini nime kandev operatsioonisüsteem. Minu arust on see oluline seetõttu, et võeti kasutusele, midagi, mis oli juba hea ( NeXTSTEP, BSD) ja täiustati seda.
Toome näiteid ka iOS6 sisemusest. Siis üks markantsemaid uuendusi võimalus lõpuks SMS ja muid teisi helinaid asendada menüüde kaudu (käsurealt sai seda loomulikult ka siiani teha). Siiani oli see võimalus ainult telefoni helinate puhul. Samas, kes on seda teinud, et ikkagi on see parajalt keeruline. Aga näe - esinduste ukse taga on järjekord.
Meeldivalt üllatas iOS6 mind nn Do not disturb funktsionaalsusega, mis pole muud kui ajastatud "mute" mõne lisavõimalusega. Samas ma ju tean, et tehniliselt ei ole see funktsionaalsus kuigi keeruline.
Nii palju, kui mina Steve Jobs kohta olen lugenud (Steve Jobs by Walter Isaacson) ei olnud ta töö- ja ärikaaslasena väga meeldiv inimene. Samas julgen väita, et ta oli perfeksionist, kelle ideed olid antud ajahetkest ees ja kelle nõudmised lõpptootele olid väga suured. Lisaks on S.Jobs andnud oma võlu tema eluajal müügile paisatud Apple toodetele ja ilmselt jagub seda ka mõneks ajaks "õunalogo" kandvatele toodetele ka tulevikus.
Mina arvan, et Apple fenomen peitub just asjaolul, et toode on väliselt atraktiivne. Tavakasutaja tunneb ennast antud seadet kasutades turvaliselt. Natukene uudishimulikumatel kasutajatel on samuti tarkvara sügavustes parajalt avastamisruumi jäetud. Trenditeadlik inimene on kindel, et ta on teinud õige valiku. Kasutajatele antakse uuendusi jaokaupa, mis paneb neid tundma, et nende vajaduste eest hoolitsetakse, isegi kui need uuendused ei ole midagi enneolematut, tunduvad need just selle riist- ja tarkvara puhul hästi töötavat.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Vastus
Õppekava vahetamiseks on vaja esitada taotlus hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.
