User:Kaurban

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Karolin Urban
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Õppekorraldus ja sisekord

Esimene loeng oli väga oluline just esmakursuslasele, kuna seal räägiti täpsemalt õppimisest Eesti Infotehnoloogia Kolledžis ning käsitleti olulisemaid teemasid. Räägiti nii kooli kui ka teistest raamatukogudest. Õppejõud tutvustasid meile veel ÕIS’i, Moodle’t, Wiki’t, akadeemilist kalendrit ning e-õpet. Räägiti huviringidest, näiteks on olemas IT Kolledži bänd, mida loomingulise inimesena ise väga pooldan. Üllatas mind aga robootikaklubi, mis tundub ja kindlasti on ka väga põnev. Loeng oli väga informeeriv ning isiklikult sain sealt palju olulist informatsiooni.

Helpdesk (Peeter Uustal, Peeter Raielo)

Alustuseks ütleksin, et esinejad avaldasid mulle väga muljet oma sõbralikkuse ning nõuandlikkuse poolest. Helpdeskiga ma iseenesest väga kursis polnud, seega sain palju huvitavat ja olulist informatsiooni selle kohta. Esinejad tutvutasid tööd ning keskkonda Helpdeskis. Leian, et töötades Helpdeskis tooks see noorele lõpetanule kaasa väga palju uusi kogemusi, kuna kindlasti tuleks lahendada igapäevaselt mitmeid erinevaid probleeme. Samuti jäi mulje, et töökeskkond on sõbralik ning tore, mis on minu arvates ühe ettevõtte juures väga oluline.

Helpdeskile lisaks räägiti Skype’ist. Skype areneb igapäevaselt ning kiiresti, mis on omakorda põnev ning väljakutsuv. Meile näidati videot Skype’i kohta, mis jättis väga hea mulje. Kontor on avar, täis valgust ning sõbralikke ja teotahtelisi inimesi. Arvan, et seal töötades ei tekiks igapäevast rutiini, kuna kogu aeg mõeldakse ühiselt midagi uut ja huvitavat välja, mida omakorda teostama hakatakse. Mis mind aga üllatas oli see, et tööle saab kaasa võtta ka oma koduloomi. Tegelikult on see väga vastutulelik ning näitab tööandja suhtumist oma töötajasse. Skype motiveerib oma töötajaid mitmel viisil ning leian, et see on väga positiivne.

Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast (Janika Liiv)

Loeng oli kindlasti üheks väga suureks motivatsiooniks just naistele, kes tahavad tegeleda IT-ga. Esineja rääkis olukordadest, kus tundsin nii mõneski kohas ennast ära. Ta kirjeldas emotsioone, mis teda valdasid, kui ta IT Kolledžisse läks. Nimelt ei mõistnud ta kuigi paljudest teemadest eiriti midagi, mis teinekord võib muutuda väga kurnavaks, kuid ta võttis ennast kokku ning aja jooksul tegi kõik endalse selgeks. Just selline suhtumine ongi minu jaoks motiveeriv ning tunne, et tegelikult on kõik võimalik endale selgeks teha, saab nii mõnelegi tudengile lohutavaks. Samuti rääkis esineja oma töökogemustest, millest õppisin, et IT alal tuleb olla hakkaja ning osavõtlik. Väga paljud tööandjad võtavad äsja lõpetanud IT haridusega noori hea meelega vastu, kui vaid näidata lihtsalt initsiatiivi üles.

IT tööturg (Andres Septer)

Põhiliselt oli loengu teemadeks stereotüübid. Esineja rääkis IT alasest töömaailmast ning veel ärimaailmast. Ta kirjeldas palju IT töötajaid ning ärimehi. Esineja rääkis enda kogemustest lähtudes erinevatest olukordadest ning töökohtadest kuhu tema oli sattunud. Ta andis loengus osalejatele soovitusi, mida esineja pidas enda vaatenurgast vajalikuks. Leian, et Andres Septer oli liiga kinni just stereotüüpidest. Nimelt rääkis ta pidevalt IT inimesest, kui patsiga ning habemega mehest, kes istub vaikselt nurgas ning teeb oma tegemisi, keda ärimehed kuigi palju ei tunnusta. Leian, et nüüd tänases päevas on selline maine ikkagi juba muutunud. Enda ümber vaadates ei näe ma ainult ühte tüüpi inimesi, vastupidi, loengus istuvad minu kõrval nii naiselikud kui ka sportlikud naised. Samuti ühelt poolt ilma habemeteta ja lühikeste juustega atleetlikud ja hakkajad mehed, teisalt aga ärimehelikud kui ka väga omapärase stiiliga noormehed, kes kindlasti saavad tulevikus tunnustust. IT saab iga aastaga aina populaarsemaks ning seda ala tunnustatakse üha rohkem ja rohkem.

Karma (Martin Paljak)

Loengus oli juttu eelkõige võimalustest IT maailmas. Martin Paljak rääkis enda kogemustest tööturul. Nimelt on IT nii mitmekülgne, et hea tahtmise korral võib näiteks iga kahe aasta tagant vahetada oma ametikohta või siis töötada ise midagi välja ning hiljem olla just selle ala spetsialist. Samuti olen nõus esinejaga selle koha pealt, et peaks tegema kindlasti sellist tööd, mis on meelepärane, kuna nii ei teki tüdimust ning igapäevast rutiini. Kindlasti peab töökoha otsimisel arvestama sellega, et ametipalk kindlustaks tuleviku, kuid arvestades seda, et IT on kõikjal ja praktiliselt igas võimalikus kohas maailmas, ei peaks sobiva töökoha leidmisel raskusi tulema. Martin Paljak sisestas tudengitele ka, et tuleks olla aktiivne ja hoidma oma töö huvitavana.

Tere tulemast Ignite'i maailma (Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev)

Loengus tutvustati tudengitele mis on Ignite, millised inimesed kuuluvad sellesse keskkonda ning millega Ignite täpsemalt tegeleb. Nimelt pole Ignite suur ettevõtte, kuid sellel ongi omad positiivsed küljed. Ignite tegeleb tarkvaraga ning ettevõtte meeskonna jaoks on oluline klient ning kliendi soovid. Koos parajalt suure meeskonnaga töödatakse välja kõige parem lahendus kliendi jaoks, mis hõlmab pidevat suhtlemist ning kliendi soovidega arvestamist. Samuti on Ignite väga vastutulelik noorte lõpetanute suhtes, kes otsivad endale töökohta. Mulle jäi väga positiivne mulje Ignite meeskonnast, esinejad olid kõik väga avatud ning kindlasti said tudengid palju uut informatsiooni juurde.

Testimine ja tarkvarakvaliteet (Kristjan Karmo)

Kristjan Karmo rääkis tudengitele tööst testijana. Kui alguses tundus, et testija töö pole kuigi huvitav, siis lükkas esineja selle väite vastupidiseks. Testija töö on tegelikult üsna raske. Peamiseks ülesandeks on avastada kõikvõimalike vigu, mida programmeerija on teinud, kui see aga õnnestub siis peab just testija edastama ebameeldivad uudised, mida tuleks kindlasti teha delikaatselt, et ennetada ebamugavusi. Testijal on ka oma vastutus, nimelt kui teatud programm on lastud kasutajani viga avastamata, võivad sellest tekkida väga suured rahalised kahjud. Esineja tõi testimisega paralleele igapeva eluga, kuna tegelikult testime me päevast päeva erinevaid asju selle tähelepanu pööramata, olgu see siis kas riiete selga proovimine või söögi maitsestamine. Leian, et testija töö pole kindlasti mitte igav vaid just mitmekülgne ning väljakutsuv.

Siim Vene

Esineja rääkis enda kogemustest töötades Põhja Eesti regionaalhaiglas. Siim Vene kirjeldas, milliste probleemidega ta on kokku puutunud haigla IT keskkonnas ning milliseid uusi lahendusi on välja töödeldud, et kogu haigla süsteemi lihtsamaks muuta nii arstidele kui ka patsiebtidele. Näiteks üheks kõige mugavamaks süsteemiks on kindlasti see, et patsientide haiguslood on kättesaadavad läbi võrgu arstidele. Esneja ei piirdunud ainult haigla süsteemi tutvustamisega, nimelt andis ta ka mitmeid nõuandeid. Üks mis minule isiklikult meeldis oli see, et Siim Vene soovitas tudengitele töö kõrvalt tegeleda oma hobidega ning just sellega, mis tõsiselt meeldib.

Kokkuvõte

Kõik esinejad rääkisid peamiselt enda töökogemustest ning läbi selle andsid nad kindlasti kõikidele tudengitele väga head nõu edasiseks eluks. Samuti peatusid enamus esinejad stereotüüpide juures ning kirjeldasid millisena nemad IT inimest näevad. Kõik loengud olid minu jaoks isiklikult väga huvitavad ning õpetlikud, sain nii mõndagi uut teada IT maailmast.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui tudeng soovib arvestust uuesti teha, peab ta ennast õppeosakonnas arvestusele registreerima. Kindlasti tuleb kordusarvestuse sooritamine õppejõuga kooskõlastada. Ühe õppeaine piires on võimalik kordusarvestust sooritada kolmel korral. Kordusarvestust on võimalik sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Riigieelarvelisel kohal õppiv tudeng ei maksa järelarvestuse tegemisel midagi. Riigieelarvevälisel kohal õppivale tudengile kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga. Õppur peab arvestusele regitreeruma ning kordussoorituse korral vajadusel tasu tasuma hiljemalt üle-eelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna arvestuse toimuise päevast.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhuksele tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima astumisel, lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Lapse hooldamisel on maskimaale puhkuse aeg 3 aastat, tervislikel põhjustel 2 aastat ja kaitsejõududesse teenima astumisel 1 aasta. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks peab üliõpilane esitama vastava avalduse rektorile. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.