User:Rmartins

Küsimus B Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? • Tuleb sooritada korduseksam. • Korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. • Et eksamit teha, peab kokku leppima õppeosakonnaga. • Õpilane peab võtma ühendust õppeosakonnaga, REV õppur peab maksma korduseksami tasu, RE õpilane ei pea maksma korduseksami maksu. • Üliõpilane peab olema kordussoorituse korral tasunud eksamitasu (REV) hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Korduseksamite tähtajad lepib ainet õpetav õppejõud kokku koos õppeosakonnaga ning õppeosakonna poolt koostatud soovitusliku ajakavaga. • Kui oled RE kohal olev õppur, siis sa ei pea korduseksami sooritamiseks midagi maksma. Kui sa oled REV kohal olev õppur, siis sa pead maksma korduseksami sooritamiseks. Tasu suuruse määrab rektori käskkiri. Kordussoorituse tasu on 14.2€.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

• Et kasutada VÕTA’t pead esitama avalduse vähemalt 10 päeva enne ainete delkareerimise tähtaega. Komisjon vaatab esitatud taotluse läbi ning otsutab, kas taotlus rahuldatakse või lükatakse tagasi. Varasemate õpingute hinadmine tugineb tõendusmaterjalidele, mis on VÕTA taotleja poolt esitatud õpimapis ja võivad olla esmased(reaalselt taotleja poolt valmis tehtu : nt. Kirjutatud programm, koostatud juhend, kirjutatud artikkel jmt), teised (diplomid, õppeainete programmid, tunnistused, kolmanda osapoole hinnangud, ametikirjeldus jmt) ja narratiivsed (taotleja kirjutatud eneseanalüüs kogemustest õpitu ja selle seoste kohta taotletava aine õpiväljunditega). Komisjoni otsuse vaidlustamiseks tuleb esitada apellatsioon kooli rektorile nädala jooksul alates vaidlustatava otsuse edastamisest.

Essee

It on eriala, mis on mulle huvi pakkunud juba keskkooli algusest. 11. klassi alguseks olin ma endale kindla sihi võtnud, et peale keskkooli lõppu kandideerin IT kolledžisse ning mul on ääretult hea meel selle üle. Kuna IT on niivõrd lai eriala ning minu teadmised IT alal on alles lapsekingades, oli ääretult hea, et kohe esimesel semestril on selline kursus, kus inimesed käisid erinevatest IT valdkondades tudengitele enda tööst rääkimas. Ma sain palju uut ja kastulikku informatsiooni. Esimesel aastal on selline kursus väga vajalik, siis saab inimene teada, kas ta tõesti tahab IT eriala õppima minna või mitte.

Kursuse teekonda alustas üleüldine ülikooli sissejuhatus, kus rääkisid meie kooli inimesed Inga Vau, Indrek Rokk, Marko Puusaar. Inga Vau rääkis õpingukorraldusest ning mida peab tegema, et koolist välja ei visataks ja muud taolist tähtsat, mis on seotud kooliga. Räägiti kuidas koolis õppimine ning koolitöö peale hakkab.

Esimesteks külalisteks olid Peeter Uustal ning Peeter Raielo. Kui ma auditooriumisse sisse astusin, siis nad lasid muusikat ja juba see pani arvama, et Peetrid suudavad põnevalt sisustada need poolteist tundi. Nad mõlemad teevad helpdeski tööd Skypes. Saime teada, mis on helpdeski ülesanded, miks valida töö helpdeskis ning millised on nõudmised helpeski töös. Sain teada, et helpdeski töötajad peavad väga palju suhtlema inimestega. Helpeski inimestele peaks meeldima inimesi aidata ning selle erialaga võib saada palju uusi tutvusi. Väga põnev oli tutvustav video Skype kontorist. Kui video läbi sai, tekkis kohe tahtmine tulevikus taolises kontoris töödata, videos tundus seal kõik väga hubane ning isegi koduloomi lubatakse töö juurde kaasa võtta. Võin kindlasti väita, et Peetrite loeng oli kursuste loengutest kõige põnevam ja kaasahaaravam. Kui loeng ära lõppes oli ikka veel tahe midagi uut teada saada helpdeski ja Skype kohta. Peale nende ettekannet oli selline tunne, et Skype on see, kus mina tahaks karjääri teha.

Järgmine nädal käis rääkimas Janika Liiv, kes on olnud IT Kolledži endine tudeng. Ta rääkis meile programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Ta rääkis, et IT Kolledžisse tulles ei teadnud ta mitte midagi mitte millestki ning oli peaaegu leppinud olukorraga, et kukub poole aasta pealt IT Kolledžist välja. Lõppude-lõpuks sai ta endale kõik selgeks ning lõpetas IT Kolledži. Ma arvan, et see lohutas paljusid esmakursuslasi, kaasaarvatud mind. Kuna ka mina ei ole varasemas elus kunagi kokku puutunud mitte mingisuguse programmeerimisega ning tänu temale sain teada, et on palju teisigi, kes tulevad ITK ning ei jaga mitte millestki mitte midagi. Tuleb ise olla aktiivne ning siis on võimalik saavutada edu. Peale selle saime põgusalt teada, millega tegeleb github.

20. septembril käis meile rääkimas endine ITK tudeng Andres Septer. Kes tutvustas meile IT tööjõu turgu. Rääkis meile, et mis IT alal me töödata tahaks ja kus me ei tahaks. Andres üritas meile selgeks teha, et äri-IT on see koht, kus me kindlasti tahame lõpetada, sest seal pidi raha jooksma ning keegi ei vaata sealt IT inimestele ülevalt alla. Väga põnev ning otsekohene ettekanne oli ning kui ma varem ei teadnud IT tööjõu turu kohta mitte midagi, siis peale Andres Septeri esitlust sain tööjõu turu kohta midagigi teada.

Järgmisel nädalal käis meile rääkimas Martin Paljak. Ta tegeleb freelancerina. Saime teada, kes on freelancer ja kuidas nende töö välja näeb. Veel rääkis ta meile karmast.Sain teada, et on olemas stereotüübid, ülikonnaga, kes tegelevad äri-IT’ga ja juhivad ja juhatavad ning on olemas sellised patsiga poisid, kes kannavad teksaseid ja tavalisi riideid. Tegelikult see asi päris nii must-valge ka ei ole. Kuuendas loengus käis meile rääkimas Dea, Mihhail, Rene, Stanislav Inglite’i maailmast. Nende loeng oli väga põnev, nad üritasid osasi asju meile mängudega selgeks teha. Sain teada, millega tegeleb Ignite OÜ. Nende firmas on traditsiooniks saanud igal kolmapäeval teha koos hommikusöögi söömine, kus kõik saavad rääkida, kuidas neil mingi teatud projektiga läheb. Nemad tõid eriti välja selle, et tähtis on meeskonna töö ning IT pole eriala, kus inimene peaks üksi nokitsema. Järjekordselt väga põnev ning kaasahaarav ettekanne.

Kristjan Karmo käis meile rääkimas testimisest. Rääkis, et testimine nõab ka samamoodi suuri oskusi ning on sama tähtis amet IT valdkonnas, nagu kõik teisedki. Karmo üritas meile selgeks teha, et igaljuhul on testija töö raske. Kui ta teeb oma tööd hästi ja leiab programmist vea, siis vaadatakse talle kurja pilguga otsa, et miks ta selle vea ülesse leidis ning teisipidi, kui ta ei leia viga ning kasutaja avastab selle kuu kahe pärast, vaadatakse jälle testija suunas viltu, et ta pole enda tööd hästi teinud. Samuti tõi ta välja, et kui palju kahju võivad testimata projektid firmale kahju tuua. Meelde jäi, et ta tõi välja näite mingi auto firma kohta, kus ABS’i tarkvarast leiti viga ning antud viga tõi firmale väga suuri summasid kahju.

Viimases loengus käis meile haigla infosüsteemidest rääkimas Siim Vene. Saime teada, et haiglates on väga palju tehnikat ning tänapäeval on patsientide elu tehtud sellega mugavamaks, et haiglates on wifi leviala. Palju rohkem huvitas mind see, et mis saab haiglast, kui tekib elektrikatkestus. Siim väitis meile, et reginonaalhaiglal pidi olema kaks nii suurt generaatorit, et need võiksid pool mustamäed ära toita ning haiga keldrikorrusel pidi olema suured vaadid diiselkütusega. Eriti hämmastas mind see, et haiglal pidi olema väidetavalt sama suur ruum, kui ITK aula, mis pidi olema täis akusid, mille peale haigla tööle läheb, kui elektrikatkestus peaks tulema.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus loengud on need, kus ma olen alati kuulanud ning midagi uut tarka teada saanud ning see on andnud motivatsiooni juurde õppida. Mitu korda peale neljapäevast loengut olen mõelnud, et väga lahe oleks, kui kunagi 10 aasta pärast oleksin mina see, kes saab tulla enda IT erialast tööd tutvustama noortele tudengitele.