User:Hots

Erialatutvustuse essee

Autor: Henri Ots

Erialatutvustuses kuulatud kaheksa loengut olid heaks sissejuhatuseks IT-valdkonda, selle õppimiseks ning sellega tegelemiseks. Loengud andsid ideid ja juhtnööre, kuidas saada hakkama koolis ja ka tööturul. Huvitav oli kuulata nende inimeste kogemusi ja arvamusi, kes ei ole igapäevaelus õppejõud. Õnneks olid kõik teemad üpris erinevad, seega korduvat juttu oli väga vähe ja igavlema ei pidanud. Esimesena oli väga põhjalik loeng õppekorralduse kohta. See valmistas ette õppetööks, informeeris koolikorra kohta ja andis vastuseid, mida teha teatud olukordades ning kust otsida vajaduse korral abi. Sain sealt kogu vajaliku info ja lisaküsimusi polnud vaja esitada. Helpdesk oli üks parimatest esitustest. Ettekandes tutvustati helpdeski töö olemust, kasulikkust ning väljavaateid. Loengu tegi huvitavamaks ka see, et rääkijateks olid Skype’i töötajad, seega sai lisainfot Skype’i ja Microsofti kohta. Selgitati, et esialgu tuleb alustada madalatelt ametipositsioonidelt ja kuidas helpdeski töö on sobiv ettevalmistus IT süsteemide arenduse erialale. Selle esituse puhul oli silmapaistev see, et demonstreeriti oma töö toimimist kohapeal. Teistes ettekannetes seda polnud. Loengu põhimaterjal oleks võinud olla veelgi pikem ja põhjalikum, kuid auditooriumi küsimustele vastamine tegi kogu aja lõpuni huvitavaks. Lektorid ei lugenud ainult slaidide pealt maha, vaid rääkisid ise lisaks palju asju juurde. Programmeerimise loengu plussideks oli teema lai käsitlus ja näited. Kitsalt programmeerimisest rääkides oleks loeng võinud igavaks muutuda. Siiski oli välja toodud, kui palju erinevaid asju on vaja, et luua üht programmi. Vahepeal tehtud harjutused panid kaasa mõtlema ja ei pidanud lihtsalt kuulama terve aeg. Loeng oli hea näide sellest, et programmeerimine pole ainul meeste ala ja seda võib käsitleda ka loova ainena, mitte reaalainena, nagu tavaliselt tehakse. Ruby programmeerimiskeele tutvustamine tekitas huvi seda isegi proovida. Ettekande miinuseks võiks tuua teksti liigse ette vuristamise ja lihtsalt slaidide pealt maha rääkimise. Seetõttu muutus jutu kuulamine veidi ebahuvitavaks. IT tööturu loeng oli nendest kaheksast teemast minu arvates kõige vajalikum. Kuna tööturg on koolist täiesti erinev maailm, siis pärast lõpetamist võib olla raske tööd leida ja oma eluga hakkama saada. Sellest ettekandest sai infot selle kohta, kuidas ja kuhu pärast hariduse omandamist tööle saada, mida tööandjad ootavad ning milline on ettevõtete struktuur. Samuti sai soovitusi, kust oma karjääri alustada ning räägiti ka riigiasutuses töötamise plussidest ja miinustest. Erines see loeng teistest selle poolest, et loengupidaja ei kasutanud slaide. Kogu materjal joonistati rääkimise käigus paberile ja see tegi kuulamise huvitavamaks. Lektoril olid väga laiad teadmised ning ta oskas tuua palju erinevaid näiteid elust. Päris palju oli ka huumorit, mille puudumine tegi mitmed teised ettekanded ebahuvitavaks. Karma loengus oli suhteliselt palju sellist juttu, mis oli juba mõnes muus loengus ära räägitud. Siiski oli seal ka mõningaid huvitavaid asju, mida teistes ettekannetes polnud. Näiteks sai teada freelancerina töötamisest, selle positiivsetest ja negatiivsetest külgedest. Üks plussidest on see, et freelancerina töötamine annab vabaduse oma tööd ja aega planeerida. Tänu sellele ei teki läbipõlemist. Kellegi alluvuses töötades aga niisugust vabadust pole. Veel räägiti selles loengus interneti olemusest ja oma kogemustest läbi interneti töötamisel. Samuti soovitati töö kõrvalt ennast pidevalt täiendada ja ajaga kaasa käia, et konkurentsis püsida. Siiski jäi see ettekanne teistele natuke alla, sest palju juttu oli eelnevates loengutes ära kuulatud. Ignite’i loengus oli hea, et rääkisid mitmed inimesed ja jutu vahepeal olid harjutused ja „mängud“. Väga põhjalikult räägiti oma ettevõttest, selle väärtustest ja eelistest. Jutt tarkvara arendusest ja näited selle kohta olid väga sarnased programmeerimise loengus käsitletud materjalile. Rõhutati ka matemaatika ja füüsika tähtsust IT alal ja programmeerimises. Heaks näiteks on see, et Angry Birds’i mängus on kasutatud füüsika seadusi, mis kehtivad ka päris elus. Uus ja huvitav mõiste oli „agiilne tarkvara arendus“, mis seletati ka lahti. Sarnaselt mitmete teiste loengutega nimetati ära suhtlemisoskuse ja ajaga kaasas käimise tähtsus. Liiga palju oli oma firma reklaamimist. Testimise ja tarkvara kvaliteedi loengus olid väga tabavalt välja toodud eelarvamused, mis inimestel testimisega seoses on. Need eelarvamused osutuvad aga müütideks ja asjaga reaalselt kokku puutunutel on juba hoopis teistsugune arvamus. Testijate amet on tähtsam ja vastutusrikkam kui esialgu tundub. Seda tõestasid hästi näited, kui palju on maksma läinud vead, mis on tarkvara testimisel tehtud. Seega ei saa seda tööd teha algajad, sest on vaja kogemusi, et osata vigu leida. Loeng täiendas veel agiilse tarkvara arenduse mõistet, mis toodi sisse Ignite’i ettekandes. Toodi välja ka testimise erinevad liigid ja kvaliteedi mõiste. Ettekanne oli väga kasulik ja muutis ka minu arvamust testimisest. Viimane loeng rääkis haigla tööst teistsuguse nurga alt kui tavaliselt. Lisaks haigla IT süsteemidele rääkis loeng ka üldiselt tehnoloogia tähtsusest, tööandjate ootustest ning suhtlemise ja tiimitöö tähtsusest. Ettekande ülesehitus oli hea ja slaididel olid ainult märksõnad, mitte pikk tekst. Küsimusi esitati palju ja oli näha, et publik mõtles kaasa. Kuna paljud lähevad IT’d õppima huvist selle vastu, siis oli huvitav soovitus hoida töö ja huvid eraldi. Seega, tuleks leida lisaks tööle ka muid hobisid. Samuti tuleks olla enesekriitiline. Selles loengus olid kõige paremad teemad ja soovitused. Terve aja jooksul ei tekkinud ühtegi igavat momenti ja arvan, et saadud info tuleb ka tulevikus kasuks. Erialatutvustuse kursus tuli mulle kindlasti kasuks ja oli hea sissejuhatus õpingutele. Arvan, et saadud teadmisi ja soovitusi läheb vaja mitte ainult koolis, vaid ka hilisemas tulevikus. Suurem osa loengutest olid huvitavad ja laiendasid silmaringi. Samuti said selgemaks mitmed IT valdkonnad ja terminid.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus B

Läbikukkumise korral võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.Korduseksam tuleb kokku leppida õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Järeleksamile saab registreerida ÕISis. RE kohal on järeleksam tasuta, REV kohal on korduseksami tasu 14,2 eurot.

Küsimus 3

Küsimus 3 Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus 3

Esimesel aastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel või lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Maksimaalne puhkuse aeg on 1 aasta v.a. lapse hooldamise korral ja tervislike põhjuste korral. Lapse hooldamise korral on maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Tervislike põhjuste korral on maksimaalne puhkuse aeg kaks aastat. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.