User:Apadu: Difference between revisions
Created page with ' Esimene loeng oli justkui sissejuhatus meie kooli õppetöösse. Selgitati kuidas saada hindeid, kelle poole pöörduda õppealaste küsimustega jne. See oli abiks ennekõike…' |
No edit summary |
||
(One intermediate revision by the same user not shown) | |||
Line 1: | Line 1: | ||
Erialatutvustuse aine arvestustöö | |||
Autor: Andre Padu | |||
Esitamise kuupäev: 31.10.2012 | |||
Essee | |||
Esimene loeng oli justkui sissejuhatus meie kooli õppetöösse. Selgitati kuidas saada hindeid, kelle poole pöörduda õppealaste küsimustega jne. See oli abiks ennekõike, siis, kui sa polnud tutvunud eelnevalt saadud e-mailidega. | Esimene loeng oli justkui sissejuhatus meie kooli õppetöösse. Selgitati kuidas saada hindeid, kelle poole pöörduda õppealaste küsimustega jne. See oli abiks ennekõike, siis, kui sa polnud tutvunud eelnevalt saadud e-mailidega. | ||
Teises loengus pidasid “Skype helpdeski” töötajad Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Endistel IT College lõpetajatel oli seljataga pikk tööstaaž Skype´s. Nad tutvustasid, milline näeb välja helpdesk läbi oma kogemuste ja videote. Helpdeski tööst jäi mulje, kui tööst, kus tuleb tegemist väga erinevate probleemidega ning neid lahendades ei saa välistada ühtegi võimalust. Helpdeski töötaja peab omama teadmisi erinevate IT valdkondadest. Lisaks sain infot Skype töökorralduse kohta. Loeng oli väga huvitav, kuid minus endas helpdeski töö huvi ei äratanud. Isegi kui oleks äratanud, siis tööle sinna saada poleks võimalik saada, kuna mu nimi pole Peeter. | Teises loengus pidasid “Skype helpdeski” töötajad Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Endistel IT College lõpetajatel oli seljataga pikk tööstaaž Skype´s. Nad tutvustasid, milline näeb välja helpdesk läbi oma kogemuste ja videote. Helpdeski tööst jäi mulje, kui tööst, kus tuleb tegemist väga erinevate probleemidega ning neid lahendades ei saa välistada ühtegi võimalust. Helpdeski töötaja peab omama teadmisi erinevate IT valdkondadest. Lisaks sain infot Skype töökorralduse kohta. Loeng oli väga huvitav, kuid minus endas helpdeski töö huvi ei äratanud. Isegi kui oleks äratanud, siis tööle sinna saada poleks võimalik saada, kuna mu nimi pole Peeter. | ||
Line 9: | Line 13: | ||
Loengutest meeldis enim see, et need andsid motivatisoon, et telegeleda kooliasjadega, eriti erialaainetga rohkem. Mõnede loengute juures häiris, et nendes oli liiga palju reklaami oma firmale, mitte ei käsitletud tööturgu üldiselt. | Loengutest meeldis enim see, et need andsid motivatisoon, et telegeleda kooliasjadega, eriti erialaainetga rohkem. Mõnede loengute juures häiris, et nendes oli liiga palju reklaami oma firmale, mitte ei käsitletud tööturgu üldiselt. | ||
Õpingukorralduse küsimused | |||
Küsimus A | |||
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? | |||
Vastus | |||
Tuleb minna korduseksamile. Korduseksamit saab sooritada kuni ülejärgmise semestri lõpuni. Uus sooritus tuleb kokkuleppida aine õppejõuga ja registreerida õppeosakonnas. Eksami aja määrab õppejõud. Korduseksam riigieelarvelisel kohal õppivale tudengile on tasuta, riigieelarvevälisele tudengile maksab aga 14.20 eurot. | |||
Küsimus 5 | |||
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? | |||
Vastus | |||
Muudel põhjustel kuni üheks aastaks. Tuleb esitada avaldus enne semestri punast joont. Maksimaalne puhkuse aeg oleneb sellest, mis põhjustel puhkusele minnakse. Üldiselt 1 aasta, lapse hooldamise puhkusel 3 aastat. Akadeemilist puhkust ja selle lõpetamist taotletakse avaldusega rektori nimele. Akadeemilise puhkuse ajal ei saa deklareerida õppeaineid. Akadeemilise puhkuse ajal saab sooritada arvestusi ja eksamid. | |||
[[Category:Erialatutvustus 2012]] | |||
Latest revision as of 09:54, 31 October 2012
Erialatutvustuse aine arvestustöö Autor: Andre Padu Esitamise kuupäev: 31.10.2012 Essee
Esimene loeng oli justkui sissejuhatus meie kooli õppetöösse. Selgitati kuidas saada hindeid, kelle poole pöörduda õppealaste küsimustega jne. See oli abiks ennekõike, siis, kui sa polnud tutvunud eelnevalt saadud e-mailidega. Teises loengus pidasid “Skype helpdeski” töötajad Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Endistel IT College lõpetajatel oli seljataga pikk tööstaaž Skype´s. Nad tutvustasid, milline näeb välja helpdesk läbi oma kogemuste ja videote. Helpdeski tööst jäi mulje, kui tööst, kus tuleb tegemist väga erinevate probleemidega ning neid lahendades ei saa välistada ühtegi võimalust. Helpdeski töötaja peab omama teadmisi erinevate IT valdkondadest. Lisaks sain infot Skype töökorralduse kohta. Loeng oli väga huvitav, kuid minus endas helpdeski töö huvi ei äratanud. Isegi kui oleks äratanud, siis tööle sinna saada poleks võimalik saada, kuna mu nimi pole Peeter. Kolmandas loengus esines meile Janika Liiv firmast Toggel. Janika tutvustas meile Ruby programeerimiskeelt, mida kasutatakse veebirakenduste tegemiseks. Ruby on kergesti õpitav, ning lihtsamt, kui PHP. Viimases sa pead tundma programmi tööd läbi ja lõhki, siis Rubys pole sul seda vaja teada, ning see tagabki ta lihtsuse PHP suhtes. Ruby kohta jagas ta mitmeid lehekülgi, kust huvi korral saab juurde õppida. Lisaks tegi Janika juttu naiste võimalustest programeerimis maailmas, kus on levinud arusaam, et see maailm kuulub meestele, tema sõnum oli aga , et sugu ei loe ja sellega saavad hakkama kõik. Ta reklaamis naiste ühingut TechSisters, milles ta ise osaline on. TechSister tegeleb naiste teadmiste arendamisega IT alal, kuigi nimi eeldab, et seal tegutsevad naised, siis kaasavad nad ka mehi. Mulle ettekanne meeldis, hea oli, et huvi tekkimisel pakuti võimalust kust rohkem infot saada. Neljandas loengus saime kuulda IT tööturust. Andres Septer proovis anda meile juhiseid, kuidas olla tööturule sisenedes paremas seisus ja millised valikuid teha. Ettevõtted tahaks saada tõõtajaid, kellel on olemas kogemus, aga tihti otse koolipingist tulnud tudengitel see puudub. Selle vastu aitavad töökogemust pakkuvad üliõpilas programmid või firmad, kes võtavad endale praktikante. Hea oleks aga noorel IT töötajal olla kohal, kus ta saab kokkupuutuda paljude erinevate IT valdkonna asjadega. Sellised võivad olla väikesed firmad, kus üks töötaja peab saama hakkama paljude erinevate asjadega. Andrese jutus kõlas soovitus õppida kasutama linuxit, kuna suuremad IT teenused jooksevad Linuxi või Solarise peal. Loengus meeldis see, et see pani mõtlema, mida tööturule sisenedes peaks arvestama, pidasin tähtsaks seda, et tööl saaks alguses palju kogemusi. Loengust ei meeldinud arvamus, et ärimehed ja ülemused on justkui sinu vastased. Samuti ka arvamus, et tuleks olla ilmtingimata seal, kus makstakse paremini. Viiendas lonegus käis Martin Paljak rääkimas meile karmast. Ta oli 12 aastat töötanud Freelancerina, ehk siis töötajana kel puudub kindel tööandja ja elatub IT juhutöödest. Martinil oli ka kogemus töötamises ettevõttes, kuid ta said aru, et see töö ei sobi talle. Freelanceritest jäi mulje, et see töö nõuab kogemust, lihtaslt koolipingist otse freelanceriks ei hakka. Freelancer vastutab oma tegemiste eest ise, seetõttu on oma tööd tähtis hästi teha, ega tasu võtta vastu tööd, mis sulle ülejõu käib. Kuna palgapäev pole kindel, pead olemas suuteline mõtlema kaugele ette, et ükspäev nälga ei jää. Freelanceri töö juures meeldis , et see pakub palju vabadust, kuid liigapalju vabadust nõuab tugevat enesedisipliini. Kuunedas loengus käisid esinemas Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev, Rene Katsev firmas Ignaite, mis tegeleb IT süsteemide loomisega firmade jaoks, et nende firma paremini toimiks. Ignaite ettekandes räägiti väga palju oma firmast, see oli justkui reklaam. Ignaite ettekandes peeti vaga tähtsaks meeskonna tööd. Ettekandes meeldis see, et sellesse kaasati ka publikut, seetõttu on ka eriti kahju puududa selliselt loengust. Seitsmendas lonegus kuulsmime Kristjan Karmo käest tarkvara testimise ja kvaliteedi kohta. Ta selgitas, kui tähtis on testimine ühe programmi loomis juures. Kui programmi müüakse vigasena, siis see võib tulevikus kõvasti kätte maksta. Varem võis arvata, et testimine on selline üksluine tegevus kindlate piiride järgi, siis nüüd muutus arvamus, et testija peab mõtlema kõiksuguste võimaluste peale. Tundma ise hästi koodi selleks, et näha läbi võimalusi, milles programmerija võib eksida. See on just- kui teiste töö ülevaatmine ja hindamine, nagu ka koolis, kus seda teeb tihti targem inimene. Viimases loengus rääkis Siim Vene oma IT alasest tööst Põhja-Eesti Regionaalhagilas. Ta tõi välja, kui tähtis on IT sellises asutuses nagu haigla. Näiteks mismoodi võiks tahvelarvutite kasutusele-võtt aidata lihtsustada arstide tööd. Samuti, ka kuidas tehnoloogia areng võiks aidata kaasa inimeste tervise ravimisse.
Loengutest meeldis enim see, et need andsid motivatisoon, et telegeleda kooliasjadega, eriti erialaainetga rohkem. Mõnede loengute juures häiris, et nendes oli liiga palju reklaami oma firmale, mitte ei käsitletud tööturgu üldiselt.
Õpingukorralduse küsimused Küsimus A Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? Vastus Tuleb minna korduseksamile. Korduseksamit saab sooritada kuni ülejärgmise semestri lõpuni. Uus sooritus tuleb kokkuleppida aine õppejõuga ja registreerida õppeosakonnas. Eksami aja määrab õppejõud. Korduseksam riigieelarvelisel kohal õppivale tudengile on tasuta, riigieelarvevälisele tudengile maksab aga 14.20 eurot. Küsimus 5 Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? Vastus Muudel põhjustel kuni üheks aastaks. Tuleb esitada avaldus enne semestri punast joont. Maksimaalne puhkuse aeg oleneb sellest, mis põhjustel puhkusele minnakse. Üldiselt 1 aasta, lapse hooldamise puhkusel 3 aastat. Akadeemilist puhkust ja selle lõpetamist taotletakse avaldusega rektori nimele. Akadeemilise puhkuse ajal ei saa deklareerida õppeaineid. Akadeemilise puhkuse ajal saab sooritada arvestusi ja eksamid.