User:Kadrat

Essee

Uude koolikeskonda sisseelamine on ikka raskendatud ja aeganõudev. Esimene loeng aitas minul põhimõtteliselt enamikest asjadest aru saada millega hetkel ja lähitulevikus kokkupuutuma hakkan. Eriti kasulikuks pidasin infot mis käis õppetöö, huviringide, erinevate laborite, punasejoone, õppemaksude, kontrolltööde ja nende järeltegemise kohta. Peamine tarkus mille sealt kaasa võtsin oli see, et kui on mingi probleem siis esmalt selgitan välja kes mind selles vallas aidata oskab ning siis tema poole abipalvega pöörduda.

6.Sept loeng
Helpdeski vaatenurgast kujundati minu arvamus kardinaalselt ümber. Esialgne arvamus oli minul sellisest tööst väga pinnapealne ja kippusin eelarvamuste poole hoiduma. Mulle meeldis, et esinejad olid kohale kutsutud Skype'ist. Skype on kahtlematta üks suurimaid ja vägevamaid asju millega Eesti on suutnud maha saada ning kuulda selle suurfirma alustaladest ja kuidas see funktsioneerib oli väga õpetlik. Arvan, et Peeter ja Peeter Skype'st olid väga hea valik meie teiseks loenguks kuna nemad tutvustasid meile praktiliselt igas IT firmas olevat töökohta milleta on raske funktsioneerida. Näited olid väga head ja illustreerivad. Küsimuste voor oli huvitav ja pikk ning esinejad rääkisid sisukalt. Minul kui kuulajal tekkis pidevalt uusi küsimusi juurde millele Peeter + Peeter ka innuga vastasid.

13. sept loeng
Kuna programmeerimine on see mida ma ITK'sse õppima tulin, meeldis mulle väga esineja valik. Sain hoopis teise vaatenurga programmeerimisele loovkirjutamise näol. Hea oli näha ja kuulata endist vilistlast rääkimas sellest, et ka tema ei teadnud kunagi midagi programmeerimisest mis omakorda andis enesekindlust ja motiveeris. Hea oli ka teada saada millest üks veebileht üldse koosneb ja kui palju tegelikult on keeli ja tehnoloogiaid mis teevad veebilehest terviku. Janika rääkis lähemalt tema poolt kasutatavast keelest (Ruby) ja raamistikust(Ruby on Rails) mis on ehitatud sama keele peale ning millega ta endale igapäevaselt raha teenib. Huvitav oli kuulata kogukondadest mis on erinevate programmeerimskeelte taga ning paljud neist küündivad päris sotsiaalvõrgustike tasemele. Mida ma tema jutust õppisin oli see, et tee seda mis sulle meeldib ja samal ajal hoia silmad lahti ning õpi uusi asju.

20. sept loeng
Andres ei olnud just tavaline powerpoint slaidi esitlusega esineja. See ei olnud üldse halb, vaid just pigem hea- midagi uut ! Tema näited joonistuste näol olid väga illustreerivad ja kergesti mõistetavad. Huvitav oli teada saada temapoolset tüüpilist IT firma tööliste katekoriseerimist, mis jagunes peamiselt kaheks, äripool(lipsud) ja programmeeriad(karvased), päris naljakas võrdlus minu arust. Peamiselt jagunevad töökohad IT sektoris kolmeks: inimesed kes loovad, inimesed kes seda loomingut müüvad ja inimesed kes lõpuks hakkavad loometööd haldama ning hooldama. Muidugi on ka võimalik kõike üksi teha aga lõpuks palkavad ka kõige andekamad inimesed endale abilisi. Hea oli teada ka, et kooli kõrvalt oleks pigem hea käia tööl riigisektoris, kuid pikemas perspektiivis peaks ikka sihtima erasektori poole kui just "vegeteerivaks inimkoguks" ei taha hakata. PINGVIIN ON MEIE SÕBER !
27. sept loeng
Martin meeldis mulle eriti just selle pärast, et ta on freelancer ning näitas meile, et sellist eluviisi harrastades on ka võimalik ära elada ja isegi päris hästi kui oled osav ja hinnatud spetsialist. Loengu pealkirjaks oli “Karma” millele ma isiklikult väga pihta ei saanud ja see oli kuidagi kaudselt võib-olla seotud sellega mida ta meile edasi anda tahtis. Loengu muutis kirevaks just Martini näidete varamu ning eriliseks just see, et see ei olnud nö. tüüpiline “ Tere mina olen X ja töötan AS Y ametikohal Z” vaid pigem selline “one man army” stiilis mis minu jaoks oli huvitav ja tekitas soovi lähitulevikus ise ka sellist tööstiili harrastada. Hea oli teada saada, et ei pea elama sotsiaalsete standardite järgi ja tegelikult on kõik inimese enda kätes ning kui piisavalt suudad endas tahtmist leida siis on kõik võimalik.

4. okt loeng
Esialgu tundus mulle nö. “Ignite maailm” nagu iga varasemgi loeng aga mida rohkem nad rääkisid seda enam ma tundsin, et nad nagu teeksid endale reklaami ja pigem nagu müüksid mingit toodet või teenust. Ma oleks tahtnud pigem teada saada nende firma infrastruktuurist ja mis moodi see tiimides arendus süvitsi käib. Elementaarsed teadmised on meil kõigil olemas ja nemad ainult kordasid seda millest minul isiklikult oli juba mingi ettekujutus olemas. Neid oli palju ja nad tegid mingeid mänge ja viktoriine aga peale selle, et mõned kaastudengid said aines -50% esse pealt ja lisapunkte ei andnud see loeng minule eriti mitte midagi.

11. okt loeng
Loengu fookus oli tarkvara testimisel. Kristjan tõi palju vägevaid näitad sellest kui oluline tegelikul testimine ja testija töö on. Osad näited olid kallid rahalises mõttes teised aga olid lausa inimohvreid nõudnud. Lisaks kirevatele näidetele purustas ta ka palju müüte mis on enamlevinud teadmatute ja vähem kogenud IT sektori töötajate ning huviliste seas. Kõigeparemad testijad olevat need, kes on varem programmeerinud ning teavad nii mõndagi koodist.

18.okt loeng
Pealkirjata loeng. Pigem nimega loeng ja nimeks oli Siim Vene. Siim rääkis oma tööst Põhja-Eesti Regionalahaiglas ning IT sektorist üldiselt. Üks huvitavamaid tähelepanekuid mida Siim oma loengus välja tõi oli asjaolu miks osad inimesed tulevad õppima IT’d. Tema arust oli peamine põhjus selles, et neile meeldis facebookis istuda ja see olevat jube lahe. Minu arvates oli see üsnagi naljakas lähemine. Huvitav oli näha ka seda switchide pilti mida Siim näitas. Suur ja minu jaoks arusaamatu rägastik, aga samas väga huvi tekitav.

Kokkuvõtteks võiks õelda, et pea kõik esinejad olid hästi valitud ja nad laiendasid minu silmaringi väga erinevates valdkondades. Sain palju suunavat ja abistavat infot tööturu ja seal käitumise kohta, mis on nö. soojad kohad ning millest peaks pigem eemale hoidma. Minu arust väga hea aine, tutvustamaks uutele IT huvilistele millese nad ennast segama hakkavad. Leian, et parim viis ongi just tutvustada eriala läbi nende inimeste kes konkreetse eriala peal töötavad sest nemad elavad seda elu mille jaoks kool meid ettevalmistab.

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami järel sooritamiseks peab tegema järgmisis tegevusi:
Vastavalt Õppekorralduse eeskirja 5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. 5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,
5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles;
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Järelikult, kui peaks juhtuma, et kukun eksamil läbi. Tuleb saada kokkuleppele õppejõududega, registreerida end õpeosakonnas, ning minu kui REV koha omaniku puhul tuleb maksta tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Üliõpilane peab õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava seda enne punase joone päeva. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest registreerides need OIS-is või siis õppeosakonnas. Õpilane võib teha kordusarvestusi ja tal kehtib õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Lõpetav üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” enne punase joone päeva. Akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada enne punase joone päeva. Akadeemiline liikumine saab toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.