User:Ttammeor

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tõnis Tammeorg
Esitamise kuupäev: 4. november 2012

Essee

Õppides kaugõppes oli meil valik teha õppeaines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ essee, kas mingi IT maailmas toimunud uudise kohta, mis ei tohi olla vanem, kui üks nädal või siis teha esse erialatutvustus loengute kohta. Valisin essee variandi, milles tuli kirjutada loengutes kuuldud ja nähtud teemade kohta. Erialatutvustavaid loenguid oli kokku seitse, lisaks üks loeng õpingukorralduse kohta. Valisin selle variandi, sest mul ei ole väga palju kogemusi veel IT alal, mis tõttu ma arvan, et külalisesinetajate loenguid vaadates saan ma juurde palju uusi teadmisi selle suure ja huvitava valdkonna kohta, millega ma tegelen momendil.

Esimeses erialatutvustavas loengus esinesid kaks Peetrit – Peeter Uustal ja Peeter Raielo, teemal „Helpdesk“. Helpdeski tuge pakuvad nad sellises asutuses, nagu on seda Skype. Peeter Uustal töötab väljaspool suunatud helpdeskis ja Raielo sissepoole suunatud helpdeskis. Kuna ise olen ka töötanud mingi aeg ettevõttes nagu IT-Grupis ja Helpdeskina, siis oli küllalgi huvitav võrrelda ja kuulata kuidas töötas minu töökohal toimuv Helpdesk ja kuidas toimus see Skypes. Üks suurimaid sarnasusis, mis ma leidsin võrreldes oma töökogemuse ja nende räägitud jutu põhjal on see, et Helpdesk vajab inimest kellele, meeldib suhelda ja kellel on külma närvi , et mõnikord seletada midagi väga lihtsalt enda jaoks, ka kellelegi teisele, eriti kui selleks on nn. „Dumb user“. Kindlasti laiendasin oma silmavaadet sellega, kuidas töötab Helpdesk nii suures asutuses, nagu selleks on Skype. Veel pidin nõustuma sellega ,et Helpdeskis võiksid mingi aeg töötada kõik tulevased IT spetsialistid, sest see on amet, kus sa õpid kõige paremini tundma IT atmosfääri ja mõistma tavapäraseid kasutajaid , kelle jaoks sa võibolla tulevikus arendad mingit uut tarkvara või süsteemi.

Järgmiseks külalisesinejaks oli Janika Liiv ja tema loengu teemaks oli „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Läbi selle loengu sain ma targemaks, selle poole pealt , et on olemas programmeerijaid , kes on loovad inimesed ja kes lähenevad oma tööülesannetele teisiti, kui võibolla siis tavaline arendaja. Kuna olin isegi natuke aega tagasi kinni stereotüüpidest, eriti naistest, kes töötavad kui programmeerijatena, siis kindlasti pani see loeng mind mõtlema laiemalt, kui minu silmaring siiamaani on olnud. Pean isegi tunnistama, et viimased paar kuud olen arusaamas , et on olemas naisprogrammeerijaid , kes suudavad samuti lahendada raskemaid ülesandeid ja kes teevad silmad ette isegi meesprogrammeerijatele. Selline peamine ümberarvamine on tulnud minu praegusest tööst, kus olen kokku puutunud rohkem kui ühe naisprogrammeerijaga. Veel tuli mulle uudisena see, et ka Eestis on olemas erinevaid kogukondasi erinevatel teemadel, lihtsalt tuleb natuke rohkem otsida, kui on soovi nendega ühineda.

Teemal „IT tööturg“ tuli loengut pidama Andres Septer. Tema oli üks minu lemmikuid esinejaid, sest see viis kuidas ta oma teemale lähenes ja seletas pani vähemalt mind teda kuulama. Kuna Andresel on palju töökogemusi erinevate infotehnoloogiaga tegelevate asutustega, nii avalikus sektoris, kui ka erasektoris, siis oli hea kuulata, kuidas ta tõi võrdlusi erinevate asutuste kohta ja andis aimu kuhu poole peaks pürgima koolipingist tulnud tudeng. Kahjuks sain jälle taaskord kinnitust oma arusaamale, et avalikus sektoris on inimesi, kes istuvad enamus ajast niisama, kuniks keegi ülemus neid taaskord avastab või nad ise teevad suu lahti, peale mitu kuud vaikust, nagu selleks oli näide sõjaväest ühest arendajast.

Neljandas erialatutvustuse loengu teemaks oli „Karma“ ja loengu läbiviijaks oli Martin Paljak, kes rääkis enda kogemustest IT sektoris ja kuidas tema on tööd teinud free lancerina ja millal tuleb mängu karma. Kuna vabakutselise IT inimese kohta, ei teadnud ma enne seda loengut suurt midagi, siis oli hea teada saada, kuidas tema näeb tööturgu IT sektoris. Üks asi milles ma selgusele jõudsin, on see, et kõik inimesed ei sobi free lanceriteks ja kaasaarvatud mina, sest riske on seal palju ja siiamaani ei ole mul ka tülpimust tekkind ettevõttes töötamise suhtes. Veel sain ma rohkem teada sellest, kuidas karma võib sind mõjutada edaspidistes tööotsingutes ja kui tähtis see tegelikult on ka üldises elus.

Üks mitte nii väga lemmik loeng oli teema pealkirjaga „Tere tulemast Ignite'i maailma“ , kus oli lausa mitu esinejat : Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. See mittemeeldivus oli tingitud mitmest faktorist, nagu näiteks see, et esinejaid oli palju, mis tegi kaasamõtlemise segaseks, sest esinejad vahetusid pidevalt ja nende poolt räägitud teemad jäid lahtiseks. Oli ka positiivseid asju, mis mulle kõrva jäid, nagu see, et kuidas toimub nende ettevõtte sisene kultuur ja et igal inimesele on oma koht ja kedagi ei jäeta välja. Kindlasti andis loeng hea ülevaate sellest, kui erinevad võivad olla firma sisesed kultuurid ja et kes otsib see leiab ka endale sobiva töökultuuri.

Testimise tarkvarakvaliteedi teemal käis loengut pidamas Kristjan Karmo, kes on IT Kolledži vilistlane. Loengu pidajal oli palju erinevaid töökogemusi IT valdkonnas, alates projektijuhist kuni testijani välja. Loengu käigus sain juurde teada seda, kui vajalik on testimine ja mis võivad olla tagajärjed, kui seda väga vähe tehakse või siis üldse mitte. Sai ka endamisi kaasa mõeldud mõnedele juhtumitele enda tööjuurest, kus vähese testimise tõttu on tõrkeid tekkinud serveri enda stabiilsusega, kus testikood jookseb.

Viimase loengu andis külalisesinejana Siim Vene, kellel puudus otsene ettekande pealkiri. Siim Vene töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas IT juhina. Peamised teemad mida loengus käideldi olid tehnoloogiad, mida haigla kasutab ja mida ootab tema uutelt töötajatelt. Teemad olid küllalgi huvipakkuvad ja kohe algusest oli huvitav nii kaasa mõelda kui ka kuulata. Poleks arvanudki, et ka haiglas kasutatakse selliseid huvitavaid lahendusi , nagu selleks on iPad-ga seonduv projekt. Veel tuli kindlasti kasuks ka see, et mida ootab tema, kui tööandja uutelt tegijatelt tööturult.

Kui lõpuks olin kõik need loengud läbi vaadanud, siis kindlasti ei kahetse ma seda, et valisin kirjutada essee loengutest, mitte mingist uudisest IT maailmas. Läbi loengute sain ma näha IT valdkonda läbi inimeste silmade, kes on seal juba töötanud kümneid aastaid ja sain ka mingi üldise ettekujutuse, mida võiks oodata tulevikust, kui tahan jätkata oma tööd infotehnoloogias. Kindlasti oli ka läbivaks probleemiks see, et paljudel inimestel on eelarvamused milleski, nagu näiteks Helpdesk või testimine ja paljud isegi ei kandideeri nendele samadele ametitele, kuigi see amet võiks neile väga hästi sobida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui olen arvestusel läbi kukkunud, siis pean registreeruma end kordusarvestusele õppeosakonnas. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kokku tuleks leppida vastavat õppeainet õpetava õppejõuga. Registreeruda saab kordusarvestusele läbi ÕIS-i, klikates end andmete lehel lingile „Kordussooritused“. Tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ainekavaga. Riigieelarvelisel (RE) kohal õppival tudengil on kordusarvestuse tegemine tasuta, aga registreerida tuleb ikka selle jaoks. Riigieelarvevälisel (REV) kohal õppival tudengil tuleb tasuda 14,2€ EITSA kontole. Allikas itcollege.ee KKK rubriik

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Kui ma tahan, et minu varasemaid töökogemusi kasutatakse õppeainete arvestamisel, siis ma pean selle jaoks esitama vastavad dokumendid (taotlus ja vastav lisa , töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. Veel tuleb tasuda VÕTA menetlustasu, millele lisandub ainepunktitasu. Allikas itcollege.ee KKK rubriik