User:Kkuiv

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristo Kuiv
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Pärast aine õpingukorraldus ja erialatutvustus kõikide loengute kuulamist leian, et sellest oli minule väga palju kasu. Mina kui esmakursuslane, kes kooli astudes ei teadnud just väga palju arvutitest ning IT-sektoris töötamisest, sain teada mitmeid huvitavaid nippe ja fakte, mis tulevikus kindlasti suureks abiks on. Esimest korda selle aine nime kuuldes arvasin, et tegemist on igava ja tuima ainega, kus räägitakse kuidas koolis hakkama saada ja mis see IT on. Tegelikkuses oli aga tegemist väga huvitava ainega, kus esinesid oma ala spetsialistid ning mis innustas neljapäeva hommikuti vara ärkama, et õigeaegselt järjekordset põnevat loengut kuulama jõuda.

Esimeses loengus rääkisid õppejõud meile õpingukorraldusest, koolist ning mida teha ja kelle poole pöörduda erinevate probleemida ja küsimuste korral. Loengus oli palju infot, mida kõike korraga oli raske omaks võtta ning seetõttu kuulasin kodus loengu uuesti üle.

Teises loengus esinesid Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes olid Skype’st ja rääkisid meile helpdeski tööst. Esinejad leidsid kuulajatega kiiresti ühise keele, viskasid nalja, rääkisid oma kogemustest, kordagi ei tekkinud tunnet, et enam ei viitsi kuulata. Esitlusse olid sissepõimitud ka humoorikas video ja laul (mis siiski tööle ei hakanud ja mida tudengid ei kuulnudki). Kui loeng oli kestnud vaid 45 minutit ja ekraanile ilmus slaid, mis andis märku, et nüüd on küsimuste esitamise aeg, mõtlesin küll, et ega meil nii palju küsimusi küll ei ole, et loengu lõpuni neid jätkuks. Aga võta näpust, ilmselt oleks rohkemgi küsimusi esitatud kui aeg poleks otsa lõppenud, Küsimustevoor oli huvitav, sain teada, kuidas Skype’s tööd tehakse ja palju muud kasulikku ning põnevat. Ainuke asi, mis veidike häiris oli see, et mõndadele küsimustele vastates keerutati ning ei antud otsest vastust. Ilmselt oli asi selles, et nad lihtsalt ei tohtinud rääkida meile teatud asjadest, mis tahetakse saladuses hoida, aga selle tõttu jäi nii mõnigi huvi pakkuva küsimuse vastus kuulmata. Aga vaatamata sellele oli loeng väga mõnus!

Kolmandas loengus käis rääkimas Janika Liiv, kes on programmeerija Eesti start-up’s Toggl. Loeng tekitas huvi juba algusest peale, sest nagu minagi, polnud esineja enne ITK-sse astumist IT-alal tegija ning ei kujutanud väga ette, mis see üldse on. Janika võrdleb programmeerijat stsenaristiga ning soovitab meil õppida teiste pealt, küsida küsimusi, kasutada asju, mis on juba varem loodud ja loomulikult ei tohi kõige selle juures kaotada loovust. Esineja rääkis ka palju ja põhjalikult programmeerimiskeelest Ruby, mille töötubasid ta ka naisterahvastele korraldab, sest tema arvates pole arvutid ja IT ainult valgete meeste pärusmaa.

Neljandas loengus esines Andres Septer, kes rääkis IT tööturust. Loengust jäi meelde see, et sisuliselt kõike saab jagada erinevalt. Ettevõtted kaheks erinevaks pooleks: IT-pool ehk teenindav personal ja äripool, kes raha toodab. Töötajad kaheks: generalistid, kes teavad kõigest natuke või spetsialistid, kes teavad ühest asjast põhjalikult. Spetsialiseerumisega pole Eestis mõtet vaeva näha, sest Eesti on liiga väike selleks, et see end ära taskuks, küll aga siis kui on soov välismaale tööle minna. Ettevõtted saab töömeetodite järgi jaotada samuti kaheks: vertikaalne, kus protsessi teevad ära mitu erinevat inimest, kes kõik keskenduvad ainult sellele aspektile, mida nad kõige paremini oskavad või horisontaalne, kus kogu protsessi teeb algusest lõpuni ainult üks inimene. Töötamisest rääkides soovitas esineja kuulajatel tööle minna erasektorisse, sest see on kiiremini arenev ning paremini tasustatud, kuid see kuhu inimene tööle saab, sõltub suuresti siiski temast endast. Samas pole mõtet kandideerita tööle arvuteid müüvasse firmasse leti taha istuma, sest sinna on suur konkurss ja selle tööga saaks hakkama ka kõrgema hariduseta inimene.

Viiendas loengus esines Martin Paljak, kes on freelancer ning alles teist korda palgatööl. Esimene töökogemus oli Webmedias, kus talle peale vaate Tartu linnale mitte midagi ei meeldinud. Esineja oli enne meie ette astumist teinud korraliku kodutöö ja kuulanud läbi varem toimunud loengud ning talle meeldis neid kommenteerida ja öelda, mis tema asjadest arvab. Töö, mis talle meeldis oli helpdeski sarnane, kuid tema ei likvideerinud probleeme telefoni või interneti teel, vaid käis neid kohapeal lahendamas kui keegi teine enam hakkama ei saanud. Veel oli loengus juttu sellest, et internetis ei tea keegi kes inimene on, milline ta välja näeb või kui palju tal töökogemust on.

Kuues loeng pealkirjaga „Tere tulemast Ignite’i maailma“ tõi meile lausa 4 esinejat. Ignite on kvaliteetseid tarkvaralahendusi pakkuv ettevõte, mis aitab klientidel leida seda, mis nende ärile raha tagasi toob. Loengus viid kohe algatuseks läbi ka mäng, mis pani kuulajad kaasa töötama ja mõtlema ja sealt alates oli hoopis teine tunne edasi kuulata, sest oli aimata, et edasi ei tule ilmselt tuim kuulamine. Mängu eesmärk oli näidata, et meeskonnatöö on efektiivsem kui ühe inimese tehtud pingutus. Kuulajatele seletati ka ära kuidas näeb välja agiilne tarkvaraarendamise portsess. Peale seda viidi läbi veel kaks mängu, milles seekord osales 7 ja 10 vabatahtlikku. Lõpuks räägiti veel millele meie kui tulevased IT spetsialistid peaksid rõhku panema.

Seitsmendas loengus esines Kristjan Karmo, kes rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist. Loengu esimene pool koosnes hulgast müütidest ja nende ümberlükkamisest, näiteks „Testimine on igav“, „Testida oskab igaüks“, „Testimine on kallis“ ja muu säärane. Peale müüdimurdmist rääkis esineja meile mis on testimine, selle ülesehitusest ja liikidest.

Kaheksandas ehk viimases loengus esines Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaigla IT-osakonnast. Huvitav lahendus oli kuulajaskonna kaasamine šokolaadiga ning Powerpoint esitlus oli ka väga minimalistlik, mis tähendab seda, et mitte mingil juhul ei saa esineja oma teksti slaidide pealt maha lugeda. Loengus tehti ülevaade kuidas haiglas tehnoloogiat kasutatakse ja kui tähtis see tegelikult olla võib ning mis siis saab kui peaks esinema probleem. Räägiti ka tulevikuplaanidest ehk iPad’ide kaasamisest arstide töösse ning sellest kuidas ära hoida nende kaduma minemist. Loeng oli väga huvitav ja sobis aine lõpetamiseks ideaalselt.

Eriala tutvustavad loengud olid hästi valitud, esinejad olid head ja minu jaoks oli ainest palju abi ning hea meelega kuulaks samasuguseid põnevaid loenguid ka edasi. Loengutest jäid meelde soovitused, mis olid kõikidel esinejatel üsna sarnased: õpi ja arene, meeskonnatöö ja suhtlemisoskus on tähtsad, ilma nendete on tänapäeval raske tööd leida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õppekorralduse eeskirja punktide kohaselt:

• 5.3.10. Õppuril on õigus tutvuda oma kirjaliku eksami tööga ning saada selgitust eksamil tehtud vigade kohta viie tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste teatavakstegemisest.

• 5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

• 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..

• 5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,

• Korduseksam maksab 14,2€

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva:

• 3.1.1. Üliõpilane kohustub õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.

• 6.1.4.4. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

• 7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .

• 5.6.1.1. Üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” hiljemalt semestri punase joone päevaks.

5.3.11. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.