User:Rkarner: Difference between revisions
| (6 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 8: | Line 8: | ||
Käesolev essee tutvustab õpingukorralduse ja erialatutvustuse video loenguid ning minu arvamust ja arusaama käsitletud teemadest. | Käesolev essee tutvustab õpingukorralduse ja erialatutvustuse video loenguid ning minu arvamust ja arusaama käsitletud teemadest. | ||
Esimene vaadatud loeng oli 29. augustil toimunud päevase õppe loeng, mille teemaks oli õppekorraldus ja sisekord IT kolledžis. See tund oli väga hariv just sellepärast, et andis algteadmised õppeasutuse sisekorra ja õppekorralduse kohta, et sisseelamisperiood oleks lühem ning kergem. | Esimene vaadatud loeng [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/90e94cf2-4902-4b06-8305-a08440f74af7] | ||
oli 29. augustil toimunud päevase õppe loeng, mille teemaks oli õppekorraldus ja sisekord IT kolledžis. See tund oli väga hariv just sellepärast, et andis algteadmised õppeasutuse sisekorra ja õppekorralduse kohta, et sisseelamisperiood oleks lühem ning kergem. | |||
Teises loengus rääkisid Peeter Uustal ja Peeter Raielo oma töökogemusest Skype helpdeskis. Teema oli minu jaoks väga huvitav, kuna sain lähemalt teada, mida üldse kujutab endast töö helpdeskis. Töö helpdeskis on inimeste abistamine IT küsimustes, mis annab väga hea IT-alase kogemuse ja isikliku arengu suhtlemisoskuses. Sellel ametikohal töötamiseks on vaja tahet paljude inimestega suhelda, soovi inimesi aidata ning multitaskingu ehk mitme asjaga korraga tegelemise oskust. Ka töötasu pidi olema hästi tasustatud, mis oli tunda ka meeste esinemisest. Helpdeski tööd olen natuke ka ise kogenud oma praeguses töökohas ning nõustun loengus esinenud meestega, et antud töö nõuab palju suhtlemist ning multitaskingut, kuna kuigi minu ametikoha töökohustused on teised, pean ma igapäevaselt kaastöötajaid IT-alaselt abistama. Samuti arvan, et töökogemus helpdeskis annab suurepärase põhja edaspidiseks arenguks nii tööalaselt kui isiklikult. | Teises loengus [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1] | ||
rääkisid Peeter Uustal ja Peeter Raielo oma töökogemusest Skype helpdeskis. Teema oli minu jaoks väga huvitav, kuna sain lähemalt teada, mida üldse kujutab endast töö helpdeskis. Töö helpdeskis on inimeste abistamine IT küsimustes, mis annab väga hea IT-alase kogemuse ja isikliku arengu suhtlemisoskuses. Sellel ametikohal töötamiseks on vaja tahet paljude inimestega suhelda, soovi inimesi aidata ning multitaskingu ehk mitme asjaga korraga tegelemise oskust. Ka töötasu pidi olema hästi tasustatud, mis oli tunda ka meeste esinemisest. Helpdeski tööd olen natuke ka ise kogenud oma praeguses töökohas ning nõustun loengus esinenud meestega, et antud töö nõuab palju suhtlemist ning multitaskingut, kuna kuigi minu ametikoha töökohustused on teised, pean ma igapäevaselt kaastöötajaid IT-alaselt abistama. Samuti arvan, et töökogemus helpdeskis annab suurepärase põhja edaspidiseks arenguks nii tööalaselt kui isiklikult. | |||
Kolmandas loengus rääkis Janika Liiv subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Esialgu kui ta IT kolledžsisse tuli, ei teadnud ta IT-st midagi ega polnud selle vastu ka huvi tundnud. Ühinedes robootika klubiga sai ta aru, et programmeerimine ei ole tuim koodide kirjutamine, vaid hoopis loovkirjutamine, mis sobis talle üllatavalt hästi. Idee on programmeerimise alus, edasi mis on kõige vajalikum, selge ja kompaktne. Ka mulle näib, et mida parema väljendusoskuse ja loovusega inimene on, seda kergem on tal programmeerimisest aru saada. Alternatiivsed võimalused programmeerimise õppimiseks on lugeda teiste kirjutatud koode, googeldada või kasutada asju, mis on juba olemas. Janika soovitas ka külastada internetilehekülge Github, kuhu saab üles laadida enda tehtud programme teistele katsetamiseks. See annab hea võimaluse oma silmaringi laiendada ning kui esialgu milleski aru ei saa, on see suurepärane viis õppida ning avastada midagi uut. Suureks probleemiks programmeerimise maailmas on Janika arvates stereotüübid. Tihtipeale arvatakse, et IT maailmas on ainult valged mehed. Ka mulle tundub see nii, kuigi aina rohkem naisi on IT alale juurde tulemas. | Kolmandas loengus [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1] rääkis Janika Liiv subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Esialgu kui ta IT kolledžsisse tuli, ei teadnud ta IT-st midagi ega polnud selle vastu ka huvi tundnud. Ühinedes robootika klubiga sai ta aru, et programmeerimine ei ole tuim koodide kirjutamine, vaid hoopis loovkirjutamine, mis sobis talle üllatavalt hästi. Idee on programmeerimise alus, edasi mis on kõige vajalikum, selge ja kompaktne. Ka mulle näib, et mida parema väljendusoskuse ja loovusega inimene on, seda kergem on tal programmeerimisest aru saada. Alternatiivsed võimalused programmeerimise õppimiseks on lugeda teiste kirjutatud koode, googeldada või kasutada asju, mis on juba olemas. Janika soovitas ka külastada internetilehekülge Github, kuhu saab üles laadida enda tehtud programme teistele katsetamiseks. See annab hea võimaluse oma silmaringi laiendada ning kui esialgu milleski aru ei saa, on see suurepärane viis õppida ning avastada midagi uut. Suureks probleemiks programmeerimise maailmas on Janika arvates stereotüübid. Tihtipeale arvatakse, et IT maailmas on ainult valged mehed. Ka mulle tundub see nii, kuigi aina rohkem naisi on IT alale juurde tulemas. | ||
IT tööturust rääkis Andres Septer neljandas loengus. Selleks et tööle saada nõuab tööandja haridust ja töökogemust, mida pärast kooli lõpetamist ei pruugi üliõpilasel olla. Sellest nõiaringist väljatulemiseks on kaks võimalust, kas akadeemilised programmid või tööpraktikad. Ei ole soovitatav minna „letineegriks“, vaid eelistatum oleks minna näiteks Linuxi spetsialistiks. Mina arvan, et iga töökogemus on kogemus, mis arendab ja annab tulevikus suuremad võimalused tööturul. IT tööturul jagunevad inimesed kaheks: „Generalistid“ kes teevad kõike algusest kuni lõpuni või „Spetsialistid“, kes on ainult oma valdkonna peal. Hea näide oli härra Septeri poolt: „Riigisektoris te käite tööl ja teete näo, et teete tööd ja riik teeb näo, et maksab palka“. Nii kahju kui see ka pole, vastab hetkel palgaosa tõeseks. Kuigi riigisektoris on töötasu väike, on see ajalise kohapealt siiski hea koolis studeerimiseks. Raha teenimiseks on kõige parem operatsiooni süsteem Linux või Solaris just oma töökindluse pärast, kuigi enamus inimesi on harjunud Windowsiga. | IT tööturust rääkis Andres Septer neljandas loengus[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e] | ||
. Selleks et tööle saada nõuab tööandja haridust ja töökogemust, mida pärast kooli lõpetamist ei pruugi üliõpilasel olla. Sellest nõiaringist väljatulemiseks on kaks võimalust, kas akadeemilised programmid või tööpraktikad. Ei ole soovitatav minna „letineegriks“, vaid eelistatum oleks minna näiteks Linuxi spetsialistiks (3). Mina arvan, et iga töökogemus on kogemus, mis arendab ja annab tulevikus suuremad võimalused tööturul. IT tööturul jagunevad inimesed kaheks: „Generalistid“ kes teevad kõike algusest kuni lõpuni või „Spetsialistid“, kes on ainult oma valdkonna peal. Hea näide oli härra Septeri poolt: „Riigisektoris te käite tööl ja teete näo, et teete tööd ja riik teeb näo, et maksab palka“. Nii kahju kui see ka pole, vastab hetkel palgaosa tõeseks. Kuigi riigisektoris on töötasu väike, on see ajalise kohapealt siiski hea koolis studeerimiseks. Raha teenimiseks on kõige parem operatsiooni süsteem Linux või Solaris just oma töökindluse pärast, kuigi enamus inimesi on harjunud Windowsiga. | |||
Viienda tunni teemaks oli „Karma“, millest rääkis freelancer Martin Paljak. Freelancerina on võimalus ka ilma kõrghariduseta IT-maailmas läbi lüüa. Karmast rääkides pidi see olema interneti valuuta, ehk siis internetis pole tähtsust, milline sa oled, vaid kes sa oled. Kokkuvõttes oli huvitav kuulata, mida tähendab töö freelancerina ning mis on selle plussid ja miinused. Märkusena võiks ära tuua, et videot vaadates oli 10 minutit probleeme heliga, mille tõttu võis paljugi olulist kuulmata jääda. | Viienda tunni [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd] teemaks oli „Karma“, millest rääkis freelancer Martin Paljak. Freelancerina on võimalus ka ilma kõrghariduseta IT-maailmas läbi lüüa. Karmast rääkides pidi see olema interneti valuuta, ehk siis internetis pole tähtsust, milline sa oled, vaid kes sa oled. Kokkuvõttes oli huvitav kuulata, mida tähendab töö freelancerina ning mis on selle plussid ja miinused. Märkusena võiks ära tuua, et videot vaadates oli 10 minutit probleeme heliga, mille tõttu võis paljugi olulist kuulmata jääda. | ||
Kuuendas tunnis „Tere tulemast Ignite’i maailma“ käisid rääkimas Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Üldiselt räägiti firmast Ignite OÜ ja mängiti arendavad meeskonnamänge. Parema töötulemuse saavutamiseks on hea meeskonnatöö ja seda läbi mängu protsessi parandamine. Soovitati arendada meeskonnatööd, suhtlemisoskust ja motiveeritust. Oli hariv vaatamine, kuidas meeskonnatööga on firma üles ehitatud. | Kuuendas tunnis [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8] „Tere tulemast Ignite’i maailma“ käisid rääkimas Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Üldiselt räägiti firmast Ignite OÜ ja mängiti arendavad meeskonnamänge. Parema töötulemuse saavutamiseks on hea meeskonnatöö ja seda läbi mängu protsessi parandamine. Soovitati arendada meeskonnatööd, suhtlemisoskust ja motiveeritust. Oli hariv vaatamine, kuidas meeskonnatööga on firma üles ehitatud. | ||
Kristjan Karmo käis eelviimases tunnis rääkimas testimisest ja tarkvarakvaliteedist. Esimene müüt, mille härra Karmo kohe ümber lükkas oli, et tarkvara testimine on igav. Testimist peetakse sellepärast igavaks, kuna arvatakse seda olevat raske ja halb. Aasta testijana olles pidi aga arvamus muutuma ägedaks ja arendavaks. Järgmisteks müütideks on, et testimisega saab hakkama igaüks ja on algajate arendajate töö. Tegelikult on testimine arendav ja huvitav töö, kus saab leida varakult vigu, mis võib kokkuvõttes hoida kokku palju raha. Karmo seletas väga hästi kõiki testimise aspekte, mis laiendas minu ja kindlasti ka teiste silmaringi selles valdkonnas. | Kristjan Karmo käis eelviimases tunnis [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda] rääkimas testimisest ja tarkvarakvaliteedist. Esimene müüt, mille härra Karmo kohe ümber lükkas oli, et tarkvara testimine on igav. Testimist peetakse sellepärast igavaks, kuna arvatakse seda olevat raske ja halb. Aasta testijana olles pidi aga arvamus muutuma ägedaks ja arendavaks. Järgmisteks müütideks on, et testimisega saab hakkama igaüks ja on algajate arendajate töö. Tegelikult on testimine arendav ja huvitav töö, kus saab leida varakult vigu, mis võib kokkuvõttes hoida kokku palju raha. Karmo seletas väga hästi kõiki testimise aspekte, mis laiendas minu ja kindlasti ka teiste silmaringi selles valdkonnas. | ||
Viimases tunnis alustas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas IT tehnilise valdkonnajuht Siim Vene rääkimist haigla tehnoloogiast. Tehnoloogia on haiglas igal pool, mis aitab kokku hoida aega ja raha. Hea näite tõi ta tahvelarvutite kohta, mis on lihtsustanud arstide tööd seoses sellega, et nüüd mahub kogu informatsioon ainult kitli taskusse. | Viimases tunnis [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d] alustas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas IT tehnilise valdkonnajuht Siim Vene rääkimist haigla tehnoloogiast. Tehnoloogia on haiglas igal pool, mis aitab kokku hoida aega ja raha. Hea näite tõi ta tahvelarvutite kohta, mis on lihtsustanud arstide tööd seoses sellega, et nüüd mahub kogu informatsioon ainult kitli taskusse. | ||
Kokkuvõtteks tahan öelda, et selline vaatamine minu, kui kaugõppurile oli väga huvitav ja silmaringi laiendav. Sain parema ettekujutuse, mis toimub mujal IT tööturul ja soovitusi edaspidiseks valikuks. Kindlasti soovitan ka teistel nende tundidega tutvuda, kes ei valinud seda essee teemaks. | Kokkuvõtteks tahan öelda, et selline vaatamine minu, kui kaugõppurile oli väga huvitav ja silmaringi laiendav. Sain parema ettekujutuse, mis toimub mujal IT tööturul ja soovitusi edaspidiseks valikuks. Kindlasti soovitan ka teistel nende tundidega tutvuda, kes ei valinud seda essee teemaks. | ||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
| Line 51: | Line 45: | ||
Kui olen riigieelarvelisel kohal siis on kordussooritus tasuta. | Kui olen riigieelarvelisel kohal siis on kordussooritus tasuta. | ||
Kui olen riigieelarvevälisel kohal pean maksma 14,2 €. | Kui olen riigieelarvevälisel kohal pean maksma 14,2 €. | ||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri] | |||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvavatele küsimustele] | |||
===Küsimus 4=== | ===Küsimus 4=== | ||
| Line 71: | Line 69: | ||
VÕTA kaudu arvestatavaid õppeaineid ei ole vaja semestri õpingukavas deklareerida. | VÕTA kaudu arvestatavaid õppeaineid ei ole vaja semestri õpingukavas deklareerida. | ||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri] | |||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvavatele küsimustele] | |||
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]] | [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]] | ||
Latest revision as of 10:06, 7 November 2012
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Rain Kärner
Esitamise kuupäev: 05. november 2012
Essee
Käesolev essee tutvustab õpingukorralduse ja erialatutvustuse video loenguid ning minu arvamust ja arusaama käsitletud teemadest.
Esimene vaadatud loeng [1] oli 29. augustil toimunud päevase õppe loeng, mille teemaks oli õppekorraldus ja sisekord IT kolledžis. See tund oli väga hariv just sellepärast, et andis algteadmised õppeasutuse sisekorra ja õppekorralduse kohta, et sisseelamisperiood oleks lühem ning kergem.
Teises loengus [2] rääkisid Peeter Uustal ja Peeter Raielo oma töökogemusest Skype helpdeskis. Teema oli minu jaoks väga huvitav, kuna sain lähemalt teada, mida üldse kujutab endast töö helpdeskis. Töö helpdeskis on inimeste abistamine IT küsimustes, mis annab väga hea IT-alase kogemuse ja isikliku arengu suhtlemisoskuses. Sellel ametikohal töötamiseks on vaja tahet paljude inimestega suhelda, soovi inimesi aidata ning multitaskingu ehk mitme asjaga korraga tegelemise oskust. Ka töötasu pidi olema hästi tasustatud, mis oli tunda ka meeste esinemisest. Helpdeski tööd olen natuke ka ise kogenud oma praeguses töökohas ning nõustun loengus esinenud meestega, et antud töö nõuab palju suhtlemist ning multitaskingut, kuna kuigi minu ametikoha töökohustused on teised, pean ma igapäevaselt kaastöötajaid IT-alaselt abistama. Samuti arvan, et töökogemus helpdeskis annab suurepärase põhja edaspidiseks arenguks nii tööalaselt kui isiklikult.
Kolmandas loengus [3] rääkis Janika Liiv subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Esialgu kui ta IT kolledžsisse tuli, ei teadnud ta IT-st midagi ega polnud selle vastu ka huvi tundnud. Ühinedes robootika klubiga sai ta aru, et programmeerimine ei ole tuim koodide kirjutamine, vaid hoopis loovkirjutamine, mis sobis talle üllatavalt hästi. Idee on programmeerimise alus, edasi mis on kõige vajalikum, selge ja kompaktne. Ka mulle näib, et mida parema väljendusoskuse ja loovusega inimene on, seda kergem on tal programmeerimisest aru saada. Alternatiivsed võimalused programmeerimise õppimiseks on lugeda teiste kirjutatud koode, googeldada või kasutada asju, mis on juba olemas. Janika soovitas ka külastada internetilehekülge Github, kuhu saab üles laadida enda tehtud programme teistele katsetamiseks. See annab hea võimaluse oma silmaringi laiendada ning kui esialgu milleski aru ei saa, on see suurepärane viis õppida ning avastada midagi uut. Suureks probleemiks programmeerimise maailmas on Janika arvates stereotüübid. Tihtipeale arvatakse, et IT maailmas on ainult valged mehed. Ka mulle tundub see nii, kuigi aina rohkem naisi on IT alale juurde tulemas.
IT tööturust rääkis Andres Septer neljandas loengus[4] . Selleks et tööle saada nõuab tööandja haridust ja töökogemust, mida pärast kooli lõpetamist ei pruugi üliõpilasel olla. Sellest nõiaringist väljatulemiseks on kaks võimalust, kas akadeemilised programmid või tööpraktikad. Ei ole soovitatav minna „letineegriks“, vaid eelistatum oleks minna näiteks Linuxi spetsialistiks (3). Mina arvan, et iga töökogemus on kogemus, mis arendab ja annab tulevikus suuremad võimalused tööturul. IT tööturul jagunevad inimesed kaheks: „Generalistid“ kes teevad kõike algusest kuni lõpuni või „Spetsialistid“, kes on ainult oma valdkonna peal. Hea näide oli härra Septeri poolt: „Riigisektoris te käite tööl ja teete näo, et teete tööd ja riik teeb näo, et maksab palka“. Nii kahju kui see ka pole, vastab hetkel palgaosa tõeseks. Kuigi riigisektoris on töötasu väike, on see ajalise kohapealt siiski hea koolis studeerimiseks. Raha teenimiseks on kõige parem operatsiooni süsteem Linux või Solaris just oma töökindluse pärast, kuigi enamus inimesi on harjunud Windowsiga.
Viienda tunni [5] teemaks oli „Karma“, millest rääkis freelancer Martin Paljak. Freelancerina on võimalus ka ilma kõrghariduseta IT-maailmas läbi lüüa. Karmast rääkides pidi see olema interneti valuuta, ehk siis internetis pole tähtsust, milline sa oled, vaid kes sa oled. Kokkuvõttes oli huvitav kuulata, mida tähendab töö freelancerina ning mis on selle plussid ja miinused. Märkusena võiks ära tuua, et videot vaadates oli 10 minutit probleeme heliga, mille tõttu võis paljugi olulist kuulmata jääda.
Kuuendas tunnis [6] „Tere tulemast Ignite’i maailma“ käisid rääkimas Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Üldiselt räägiti firmast Ignite OÜ ja mängiti arendavad meeskonnamänge. Parema töötulemuse saavutamiseks on hea meeskonnatöö ja seda läbi mängu protsessi parandamine. Soovitati arendada meeskonnatööd, suhtlemisoskust ja motiveeritust. Oli hariv vaatamine, kuidas meeskonnatööga on firma üles ehitatud.
Kristjan Karmo käis eelviimases tunnis [7] rääkimas testimisest ja tarkvarakvaliteedist. Esimene müüt, mille härra Karmo kohe ümber lükkas oli, et tarkvara testimine on igav. Testimist peetakse sellepärast igavaks, kuna arvatakse seda olevat raske ja halb. Aasta testijana olles pidi aga arvamus muutuma ägedaks ja arendavaks. Järgmisteks müütideks on, et testimisega saab hakkama igaüks ja on algajate arendajate töö. Tegelikult on testimine arendav ja huvitav töö, kus saab leida varakult vigu, mis võib kokkuvõttes hoida kokku palju raha. Karmo seletas väga hästi kõiki testimise aspekte, mis laiendas minu ja kindlasti ka teiste silmaringi selles valdkonnas.
Viimases tunnis [8] alustas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas IT tehnilise valdkonnajuht Siim Vene rääkimist haigla tehnoloogiast. Tehnoloogia on haiglas igal pool, mis aitab kokku hoida aega ja raha. Hea näite tõi ta tahvelarvutite kohta, mis on lihtsustanud arstide tööd seoses sellega, et nüüd mahub kogu informatsioon ainult kitli taskusse.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et selline vaatamine minu, kui kaugõppurile oli väga huvitav ja silmaringi laiendav. Sain parema ettekujutuse, mis toimub mujal IT tööturul ja soovitusi edaspidiseks valikuks. Kindlasti soovitan ka teistel nende tundidega tutvuda, kes ei valinud seda essee teemaks.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Kui kukkusin eksami läbi võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu ja õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksami lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonna koostatud soovitusliku ajakavaga. Järeleksamile saan registreerida kui kõigepealt vaatan ajakava ÕIS-i rubriigis „Minu asjad“ või õppehoone 2. korruse teadetahvlilt. Järeleksami eest pean maksma 14,2€, kus selgituseks märgin õppeaine nimetuse, oma nime ja korduvsoorituse. Maksekviitung tuleb välja trükkida ja registreerida end õppeosakonnas (ruum 207). Kviitungi võin ka saata emaili teel kuid selgi juhul on vaja õppeosakonnas registreerida. Registreerida saan ka email teel kui saadan digitaalselt allkirjastatud avalduse. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult kui ennast õigeaegselt kordussooritusele registreerin. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussoorituse üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele. Kui olen riigieelarvelisel kohal siis on kordussooritus tasuta. Kui olen riigieelarvevälisel kohal pean maksma 14,2 €.
Vastused korduma kippuvavatele küsimustele
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?
Vastus
VÕTA saamiseks pean esitama taotluse ja vastava lisa:
- eelmise õppeasutuse lõpudokumendid
- väljavõte õppesooritustest, aineprogrammid/-kirjeldused varem läbitud õpingute kohta
- täiendkoolituse tunnistus/sertifikaadid/programmid
- töökogemuse arvestamisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid
Doumendid vaja esitada hiljemalt 10-nda tööpäeval enne semestri punase joone päeva. Esmakursuslasena kui mul pole enne õppeaasta algust ligipääsu ÕIS-ile, saan enne esimest semestrit esitada oma VÕTA dokumendid õppeosakonda paberkandjal või saata e-maili teel digitaalselt allkirjastatult rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialistile. Kui mul juba on ÕIS-ile ligipääs saan esitada VÕTA dokumendid elektrooniliselt läbi ÕIS-i. Selleks võtan ÕIS-is minu andmed kus on link VÕTA taotlus ja sealt lisa taotlus. VÕTA taotluse menetlustasu on 13€ millele lisandub ainepunktitasu 5€ 1EAP kohta. Makse sooritamiseks on vaja märkida selgituses oma nimi + märksõna VOTA. Kui VÕTA komisjon ei rahulda taotlust osaliselt või täies mahus, tagastatakase vastav ainepunktitasu. VÕTA kaudu arvestatavaid õppeaineid ei ole vaja semestri õpingukavas deklareerida.
