User:Tpoitel

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tauno Põitel
Esitamise kuupäev: 8. november 2012

Essee

Käesolevas essees arutlen natuke nutitelefonide rakenduste üle. Essee aluseks on kaks natuke erinevat artiklit, kuid mis mõlemad seotud nutitelefonide rakendustega. Alguses leidsin uudise itwire.com keskkonnast [1], kus räägitakse, et ligi 200 Androidile mõeldud rakendust, mis on saadaval Google Play keskkonnas, sisaldavad funktsiooni, mis saadavad kasutajale nö tüngasõnumeid, mis sisaldavad reklaame. Ehk siis kasutaja saab nagu sõnumi kelleltki ning saatjal on ka reaalne number, aga tegelikult on see rakenduse poolt genereeritud sõnum.

Kui alguses ei pidanud seda uudist piisavaks, et sellest mingit arutelu kirjutada, siis edasi sattusin tunduvalt huvitavama Fabian Fitzgeraldi artikli peale [2], mis räägib, kuidas motoringraja sõitja arendab välja nutitelefonile rakendust, mille abil saaks säästa väärtuslikke millisekundeid oma ringraja aegades. Siit edasi hakkasin mõtlema, et kui kaugele erinevatele nutitelefonide rakendustega veel minnakse.

Esialgu peatungi Fitzgeraldi kirjutatud artikli peal, nimelt Moto2 sarjas sõitev austraallane Anthony West arendab välja hetkel nutitelefoni rakendust AntWest Race Sense. Ta kasutab ära nutitelefonile sisse ehitatud kiirendusandurit ja GPS-i ning kaldemõõturi rakendust ja kindlasti ka ajafunktsiooni. Kiirendusandurid mõõdavad telefoni horisontaalset ja vertikaalset positsiooni ehk siis telefoni orientatsiooni, mille tulemusena telefonil siis ekraan pöördub vastavalt, kuidas seda käes hoiad. Seda ning eelmainituid asju ära kasutades saab sõites ringrajal salvestada täpselt samad andmed, mida tänapäevased tipp-telemeetria süsteemid teevad. Kuna aga tipp-süsteemid on väga kallid, siis selline alternatiiv tõotab väga paljutki. Hiljem saad oma salvestatud andmeid jälgida ja vaadata kasvõi igat kurvi, et millise kraadi all sa kurvi näiteks läbisid ja ühelduva arvutiprogrammiga välja arvutada, et kuidas veel aega võita. See rakendus aga ei piirdu ainult ringrajaga, vaid sobib ka off-roadile ja mujale. Eriti kasulik on see rakendus, kui räägid kellelegile, et tegin sellise ajaga ringi või saavutasin seal sellise kiiruse, siis on see kõik logina salvestunud ning saad näiteks tõestada teistele.

Nüüd olen tagasi siis küsimusel, et kui kaugele erinevate nutitelefoni rakendustega üldse minna saab – kui keerulistes kohtades on võimalik leida mingile asjale lahendus läbi nutitelefoni rakenduse? Või siis, et töötav asi välja vahetada, sest see tehnoloogia on odavam? Kõigepealt mainin ära, et siin kirjutatus võib esile luua kohati teadmatus nutitelefonide rakenduste üle, sest ise olen veel truu nö antiikse põlvkonna nutitelefonile, millel vanem symbian. Mäletan kui tulid erinevad nö nutikamate funktsioonidega telefonid ning sealt hakkasid ka kohe tulema nendele erinevad rakendused, mängud ja ka pahalased. Siit küsimus, et kas neid rakendusi, mis esimeses artiklis toodud võib lugeda ka kõiki pahalateks? Minu arvamus, et jah, kuigi nad ei ole nii kahjulikud kui Trojan-SMS.AndroidOS.FakePlayer.a, mis saatis omaniku teadmata sõnumeid tasulistele numbritele ehk siis kuu lõpus tuli mõnus arve üllatus. Kui tulla uuesti AntWesti loodava rakenduse juurde, siis mida veel saaks välja mõelda, et milliseid rakendusi teha? Niipalju kui näinud olen, on tänapäeva keskmisel nutitelefonikasutajal erinevaid rakendusi telefonis ikka väga palju, kui isesaatvaid reklaamsõnumeid sisaldavaid rakendusi on miljoneid kordi alla laetud, siis huvitav kui paljud tuttavad võivad olla kokku puutunud nendega. Eriti huvitav on minu silmis see, et kui sul on telefonis korralik brauser olemas, aga sul on pea igale netileheküljele veel eraldi rakendus, mis siis ainult selle veebisaidi sisu näitab. On küll olemas ka rakendusi, mis sisaldavad näiteks paljude erinevate saitide andmeid korraga (näiteks uudised erinevatest kohtadest), aga ikka on väga palju selliseid, mis iseseisvalt töötavad. Et kas tulevikus ongi meil igale internetileheküljele eraldi spetsiaalne rakendus loodud? Et siis nagu praegu netibrauseris me aadresseid sisestame või otsime neid googlist, siis varsti hakkame rakendusi samamoodi kasutama, läbi rakendusbrauseri? Et kui praegu saame otsida erinevaid rakendusi näiteks Google Playst jne, siis varsti me peame hakkame otsima alla laetud rakendusi juba endi telefonidest. Kas millalgil tekib nutitelefonide rakenduste üleküllus? Praeguseks on tohututes kogustes rakendusi, mis on suhteliselt mõttetud. Milleks üldse raisatakse resursse nende loomisteks? Või kas need rakendused on loodud lihtsalt kellegi käeharjutuseks, kuidas rakendust luua? Viimane variant ei tundugi nii ülemõistlik, sest kui kunagi ammu sai meile kättesaadavaks internet, kas mäletate kui igalühel oli oma internetilehekülg, kus oli hästi palju igast vilkuvaid ja liikuvaid pilte, aga sisu polnud ollagi. Äkki on hetkel nutitelefonide rakendustel selline aeg ning see läheb üle ja jäävad pinnale ainult kvaliteetsed ja asjakohased rakendused ning lisaks veel paha otstarbega rakendused. Kui nüüd mõtlema hakata, siis päris suur osa rakendustest on mõeldud siiski meelelahutuseks. Samas liikuvale „ärimehele“ on nutitelefon oma teatud rakendustega väga kasulik asi. Ning nagu teisest artiklist tuleneb, siis erinevad kasutusvaldkonnad on ikka väga laiad. Kuna ise olen vahepeal töötanud geodeedina ning välitöödel kasutuses olnud spetsiaalne väliarvuti, mis polnud just kõige mugavama kasutusega, siis sel ajal mõtlesin küll mitmeid kordi, et miks ei võiks olla spetsiaalseid selle ala rakendustega nutitelefone. Nüüdseks on kindlasti loodud juba vähemalt mingid rakendused ka seal valdkonnas.

Kokkuvõtvalt ütleks, et käesolev töö jõudis kahe uudise põhjal väga üldise nutitelefonide rakenduste aruteluni, kusjuures suureks miinuseks toon välja enda ebakompententsuse sellel alal. Minu üldiseks arvamuseks jääb, et nutitelefonidele saab luua lõputult niipalju erinevaid kasulikke aga ka mitte kasulikke, kahjutuid ja kahjulikke rakendusi ja kui kuskil tuleb riistvaraline piir ette, siis eks see probleem järgmiste nutitelefonide mudelitega ületatakse.

[1] – Stephen Withers http://www.itwire.com/your-it-news/mobility/57351-android-ads-using-sms-spoofing

[2] – Fabian Fizgerald http://www.gizmag.com/ant-west-motorcycle-app-story/24844/

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui eksami kukud läbi, siis on sul õigus teha korduseksam kahe semestri jooksul peale seda semestrit, millal ainet õpetati. Selleks pead vastavalt õppejõuga kokku leppima, sest õppejõud võib anda täita täiendavaid ülesandeid, mis on korduseksamile pääsemise eelduseks. Korduseksami aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (IT Kolledži Õppekorralduse eeskiri 5.3.6). Korduseksamile on registreerimine nõutud ning see toimub õppeosakonnas (ITK Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1). Korduseksam on tasuline RE kohal, REV kohal ei ole korduseksam tasuline. Tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga (ITK Õppekorralduse eeskiri 5.2.7). Korduseksami eest on vaja tasuda 14,2€ (IT Kolledži Teenuste tasumäärad 2012/2013 õppeaastal punkt.8).

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva (hiljemalt selleks päevaks) tuleb igal üliõpilasel koostada individuaalne õpingukava st, et on vaja ained ära deklareerida (IT Kolledži Õppekorralduse eeskiri 3.1.1). Vabaainete valimine teistelt IT Kolledži õppekavadelt või teistest kõrgkoolidest on vaja ära kinnitada enne semestri punast joont (ITK Õppekorralduse eeskiri 3.2.1). Õigus sooritada kordusarvestust on samuti ära määratud punase joonega - ehk siis kordusarvestus tuleb ära teha enne ülejärgmist punast joont (ITK Õppekorralduse eeskiri 5.4.4). Diplomitöö ehk lõputöö on vaja samuti ära deklareerida hiljemalt punase joone päevaks (ITK Õppekorralduse eeskiri 5.6.1.1)

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne (ITK Õppekorralduse eeskiri 5.3.11)