User:Idoros

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Irina Doroš
Esitamise kuupäev: 08. november 2012

Essee

Ilves: Eesti vajab IT ministrit.*

Sellise pealkirjaga artikkel äratas minus tähelepanu ja pani kohe kaasa mõtlema. Idee on kindlasti väga mitmetahuline ning seda väärtuslikumaks ta võib osutuda. Ilmselge on see, et antud mõte ei jäta kedagi ükskõikseks. Kindlasti leidub neid inimesi, kes on rangelt vastu ja kindlasti leidub ka neid, kes seda mõtet pooldavad ja leiavad siit uusi atraktiivseid kasulikke võimalusi Eesti Vabariigi jaoks.

On silmnähtav, et väljapakutud mõttel on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Võib-olla kõige suurem miinus, mis tuleb tavalisele kodanikule esimese asjana pähe, on ministri palk ja tema ministeeriumi ülalpidamiskulud. Kindlasti on see aspekt väga oluline ja ma suhtun arusaamisega sellesse arvamusse, eriti arvestades seda, et viimastel aastatel oleme vähendanud meie riigiaparaadi suurust ja optimeerinud selle toimimist.

Kuid. Infotehnoloogia valdkond teeb igal aastal märgatavalt suure sammu edasi. Juba praegu mõjutab IT meie elu üsna palju ja iga päevaga see mõju suureneb. Kuna see valdkond on niivõrd multivariantne, siis oleks hea meie riigis omada kindlaid arengusuundi, visioone ja ühtseid süsteeme, mis aitavad meie inimesi igapäevases elus.

Selleks, et vältida seda eelmainitud miinust, võiks läheneda ülesandele hoopis teisest küljest ja mõelda kuidas luua IT ministri koht ja ministeerium teises võtmes, kui meie oleme harjunud seda mõistma. Ideaalne IT ministeerium oleks mitte bürokraatlik organ, vaid hoopis loova iseloomuga institutsioon, mis genereeriks uusi üldriiklikult kasutusele võetavaid ideid ja korraldaks ka nende elluviimist ning algataks seadusloome selleks, et ettevõtmine oleks jätkusuutlik. Veel oleks ministeeriumi tähtsaks ülesandeks meie riigi IT spetsialistide edendamine välisturgudele ja välisinvestorite meelitamine meie IT-teenuseid ostma. Eesti juba on väga tugev IT-oskustega riik. See võiks olla meie visiitkaardiks ning saaks tuua kasu igale meie kodanikule ja teha meie riiki äratuntavaks terves maailmas.

Näiteid pole vaja kaugelt otsida. Sellised projektid nagu Skype, mobiilne parkimine, digi-allkiri, mobiil-id, e-rahvaloendus, e-valimised, e-maksuamet, TravelSIM räägivad ise enda eest. Samas üsna vähe inimesi maailmas teab, et mõni nendest projektidest on lausa meie riigis sündinud. Meile aga on see märgiks, et Eestil on suur IT-potentsiaal, mida võiks rakendada riigi heaoluks, isegi kui selleks peaks algperioodil investeeringuid tegema.

Ideaalis võiks ministeerium koosneda väikesest hulgast inimestest. Üks peaeesmärkidest oleks üldkasutatavate projektide välja mõtlemine ja ellurakendamine. Kindlasti peaks looma ka uued seadused, mis võimaldaksid nende süsteemide kasutusele võtmist. Heaks illustratsiooniks toon alljärgneva vajaduse arstiabi vallast. Meil on palju haiglaid ja palju arste. Iga haigla omab oma infosüsteemi, mis läheb talle iga kuu üsna palju maksma. Kliendil tekib mure siis, kui ta soovib ennast kirja panna arsti juurde ja järjekord osutub pikaks. Kui oleks üle-eestiline süsteem, mis oskaks välja pakkuda, kus on kõige lühem järjekord, siis inimene saaks ennast kirja panna just sinna, kuskohast saab abi kõige kiiremini. Praegu aga peab vaene patsient helistama läbi kõik polikliinikud ja haiglad selleks, et teada saada kui pikk järjekord kuskil on.

Sarnase näite võiks tuua ka automaailmast. Järelturul müüakse kasutatud autovaruosi. Võiks olla üldriiklik infosüsteem, mis võimaldaks üle Eesti otsida just seda varuosa, mis kellelgi tarvis on. See säästaks aega ja raha nii tarbijale, kui ka müüjale. Tarbija saab ruttu leida seda mida vaja ja palju parema hinnaga, kui uus varuosa. Müüja omalt poolt ei pea looma oma süsteemi detailide sisestamiseks. Kui kõik autolammutused ja poed kasutaks seda rakendust, siis süsteemi tarbimise kuutasu saaks olla üsna madal ja potentsiaalne klient leiaks kindlasti selle varuosa, mis müügis on.

Ideaalis ei peaks ministeerium ise looma neid projekte, vaid hoopis leidma ideed ja inimesed, kes viivad asjad ellu. IT on väga muutuv ala, seega peaks ka see ministeerium olema väga paindlik, arenev ja kaasaegne, kõikidest eraettevõtetest vähemalt pool sammu ees. Kindlasti peaksid need üldprojektid rakenduma üle riigi, ainult sellisel juhul oleks nendest kasu ja nad ei muutuks järjekordseks mõttetuks iluasjaks, mida kasutavad ainult piiratud hulk inimesi. Ilmselt oleks mõnede projektide eest vaja võtta ka tasu, mille suurus võiks olla tarbijasõbralik, sest eelduseks on, et kasutajaid on palju. Antud skeem peaks need projektid ka ära tasuma ja teenima mõningast kasumit, selleks et oleks võimalik investeerida järgmistesse projektidesse, mis on veel alles sündimas.

Järgmiseks tähtsaks ülesandeks IT ministeeriumi jaoks ma näen IT-sektori soosimist just välisinvestori vaatevinklist. Peaks välja töötama sellised seadused, soodustused ja tingimused, et need oleksid väga atraktiivsed ka välisfirmadele. Tuleks ennast reklaamida välismeedias, positsioneerida ennast IT-asjatundjana, propageerida kasulikke majanduslikke tingimusi IT-äri loomiseks või arendus- ja haldusteenuste sisseostmiseks välisfirmade poolt vastavate keskuste kaudu just Eestist. See tekitaks juurde töökohti ning ajude sissevoolu Eesti riiki, samuti tõstaks IT hariduse ja harituse taset.

Eeskujulik näide välisinvestoriga suhtlemisest on ühisprojekt Aserbaidžaaniga. Koostöös eesti asjatundjatega arendati ja käivitati 2012 aasta kevadel edukalt e-riigi projekt, lähimas tulevikus kavandatakse alustada digi-allkirja ja mobiil-id teenuste arendamist.

IT-ministri roll on võimekate inimeste ühendamine, andekate ideede kogumine ja elluviimine, panustamine riigi eelarvesse maksude kujul, IT-alase hariduse keskmise taseme tõstmine kogu Eestis, infotehnoloogia valdkonna populariseerimine ja arendamine, eesmärgiga jõuda lõpuks ka maailmaareenile! Oluline on kindlasti ka see, et heaks IT-ministriks võiks olla mitte suvaline inimene võimul olevast parteist, vaid ikkagi ainult IT haridusega spetsialist, kes on selles valdkonnas aastaid edukalt töötanud ning omab autoriteeti ja kaalu IT-maailmas.

Mina ise toetaksin sellise ametikoha loomist ja näen siin tõesti suurt potentsiaali ja võimalust Eesti Vabariigi jaoks.

* Artikkel:  http://www.ituudised.ee/article/2012/11/2/ilves-eesti-vajab-it-ministrit

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:**
1.Registreerida korduseksamile õppeosakonnas. (p. 5.2.8.1.) Kordussooritusele registreerumise link asub õppeinfosüsteemis (ÕIS) avalehel „Minu asjad“ all. Kordussooritusele tuleb registreeruda ÕIS-is hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust

2.Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (p. 5.2.12)

3.Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (p. 5.3.6)

4.Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. (p. 5.2.7.) REV- tudengile on kordussooritus tasuline (14,2 €) Aine korduv deklareerimine on tasuline, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppival üliõpilasel, kes on p. 1.2.3. alusel teatanud aine esmakordse deklareerimise tühistamisest. (p. 5.2.13)

** http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ (p. 5.2-5.3)

Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus:***
Esitada IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia):

a. Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Taotlusvormid asuvad siin: http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlusvormid/ Taotleja juhendiga saab tutvuda siin: http://vota.archimedes.ee/images/juhendid/vota_taotleja.pdf VÕTA kord: http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

*** VÕTA kord: http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/   (II Taotlus)