User talk:Msabalin

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mark-Felix Šabalin
Esitamise kuupäev: 27. jaanuar 2013

Essee

Sügise semestri käigus ma kuulasin läbi mõned loengud, mille kohta tahan jagada ja kirjeldada minu isiklikud mõtteid.

Enamus loenguid olid omamoodi huvitavad ja paljud neist pakkusid elukogemuslikke fakte ja argumente. Oli huvitav kuulata inimesi, kes juba mõned aastad töötavad info tehnoloogia valdkonnas.

Esimene loeng, selline üldloeng õppekorralduse ja kolledzhi kohta, oli esitatud õppeosakonna juhataja poolt – Inga Vau, esinesid ka haridustehnoloog Marko Puusaar ja õppejõud Indrek Rokk. Nemad jutustasid kolledzhis õppimise võimalusest, kolledzhi elust, klubist Robotika; sellest, kust saab oma õppetulemusi jälgida, kus saab oma õppeained deklareerida jne.

Väga rõõmsal moel oli esitatud loeng Skype esindajate poolt, Peeter Uustal,ilt ja Peeter Raielo.lt. Mulle meeldis kuidas nemad esitasid nende ettevõte, ja töö Helpdesk’is. Nemad rääkisid ka sellest, millised isiklikud omadused peavad sul olema, kui sa tahad nende organisatsioonis töötada: hea suhtlemisoskus, valmidus töötada tiimis, et tulemust saavutada. Samas mainisid ka seda, et Skype Eesti kontoris on ideaalsed tingimused töö jaoks. Nemad samuti andsid detailset informatsiooni administraatori tööst; detailset informatsiooni tööst Helpdesk,is.

Andres Septer, kelle loeng toimus 20.septembril, on ka IT kolledzi vilistlane. Tema loengu teema oli „Tööturg“. Ta rääkis amatöörides ja professionaalidest – erinevatest inimeste „tüüpidest“, ja kuidas nemad suhtuvad töösse ja teevad tööd. Ja rääkis ka sellest, millised peavad olema IT-töötaja oskused – nii, kuidas tema ise seda näeb. Rääkis ta sellest, millised on plussid ja miinused erinevates IT sektorides. Rääkis ta sellest, et Eestis on selle pärast IT-s tööd raske saada, et tööandjad nõuavad töökogemust enne tööle asumist, aga kust seda töökogemust võtta, kui tööle ei võeta? Jutustas ka võimalusest õppida välismaal, kuidas seal praktikat saada, milliseid oskuseid läheb tulevases töös vaja ja kuidas neid omandada. Jutustas ta ka LINUXist (see on minu jaoks ka võõras ei ole, olen ise sellest palju iseseisvalt lugesin-uurisin), ja ka sellest, et LINUX,i arendajad saavad kõige rohkem raha. Tuleb välja, et nende jaoks, keda rahanumbrid kõige rohkem huvitavad, tuleb seal valdkonnas tööd otsima.

Veel mulle meeldis Jaanika Liiv,i loeng „Subjektiivselt programmerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Tema jutustas naiste rollis IT-maailmas ja Eestis, IT erialaste propageerimises naiste seas. Loengus oli ka informatsioon Ruby On Rails’st. Ma kunagi töötasin selle raamistikuga, oli väga huvitav teada saada, et programmeerimine võib olla erinev, sellepärast, et selles keeles ja ramistikus on hoopis teistmoodi struktuur ja koodi kirjutamisstiil.

Eriti huvitav oli free-lancer (kelle kogemus selles valdkonnas on 12 aastat!) Martin Paljak,i loeng „Karma“ - tema elust, ja kuidas ta hakkas töötama CERTis. Tema mainis, et väga oluline ka iseseisvalt juurde õppida, et, nii ütleme, teemas olla. Üldse tema vaatevinkel on väga omapärane, kui võrrelda seda teiste esinejatega. Mulle on väga arusaadav tema mõte ja veendumus, et inimene peab seda tööd tegema, mis talle meeldib. Mina olen ka seda meelt, sest ise näen, et kui teen seda, mis mulle meeldib, tuleb see sada korda paremini välja, kui igasugused mõttetud ülesaaned, mis minu tööga või eluga kuidagi seotud ei ole. Väga hea loeng oli Ignite poolt, mida esitasid Dea Oja, Stanislav Vassiljev, Mihhail Lapushkin ja Rene Katsev – „Tere tulemast Ignite maailma“. Nemad mängisid tudengitega interaktiivseid mänge, mille käigus tulevad välja inimeste individuaalsed oskused ja oskused töötada ühes tiimis, erinevates situatsioonides; rääkisid sellest, kuidas realained on väga suureks abiks analüütilises mõtlemises, mis on IT-ga tegelevale inimesele on väga tähtis. Jagasid ka oma vaatepilti sellest, kuidas olla oma erialas edukas.

Suur rõõm oli näha ITK vilistlase Kristjan Karmo tema loenguga „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan Karmo ise töötas erinevates firmades ja tegi erinevaid töid ja praegu töötab testijana ASA Quality Services. Tema rääkis testimise rollist just enne uue programmi või selle versiooni välja ilmumises, sellest, kuidas testija teadmised aitavad vältida vead, mis võivad tekkida kasutajal, kui ta hakkab töötama valitid programmiga. Väiksed vead võivad kaasa tuua suured rahalised kaotused firma jaoks – ja sellest ei tohi unustada oma töös! Mulle meeldis, kuidas ta ütles, et ei pea tööl käima üheksast viieni, et edukas oma töös olla – mina olen ka seda meelt. Peamine on saavutus – korrektne ja õige.

Siim Vene Regionaal haiglast, kes ise kunagi oli lõpetanud EIKi, ja praegu töötab infoturbejuhina, rääkis sellest, kuidas ka meditsiinis järjest rohkem kasutatakse igasuguseid IT-lahendusi. See on selge: maailm muutub „digitaalseks“. Aga samal ajal ütles ta sellest, et meie ajal see nn IT turvalisus ei ole nii turvaline, ja mida meilt, noortelt IT-valdkonnas töötajatelt oodatakse. Seletas ta ka oma positsiooni selle kohta, kuidas ta ise töölisi tööle võtab, miks just neid, mitte teisi, ja millised kandidaati oskused peavad olema. Rääkis sellest, et meie ajastu on PC ja nutitelefoni ajastu, ja rääkis tähtsast tahvelarvuti rollist iga töötajale. Väga hea jutustaja on Siim Vene, tahaks veel tema loenguid kuulata.

Lõppkokkuvõttes tahaks ütelda, et need loengud ilmusid väga hea ülevaatena IT-st, sissejuhatusena erialasse; sain palju huvitavaid kuulda-teada. Väga tähtis on see, et oma kogemusi ja mõtteid jagasid meiega inimesed, mis on midagi saavutanud oma valdkonnas. Aga et midagi oma erialas saavutada, peab kõigepealt armastama oma tööd – see on väga tähtis! Kõige rohkem aga meeldis mulle Martin Paljak, tema mõtted ja kasulikud kogemused.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Tuleb registreeruda koordussooritusele õppesüsteemis.

Üliõpilane peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud kehtestatud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Korduseksamid ja kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilist puhkust saab taotleda avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele:

Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks kui on meditsiiniasutuse tõend ja arsti soovitus. Avaldust saab esitada mistahes ajal õppeaasta vältel.

Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks. Avaldusele tuleb lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse ning taotleda saab mistahes ajal õppeaasta vältel.

Lapse hooldamiseks kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Taotlemisel üliõpilane peab lisama avaldusele lapse sünnitunnistuse. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Akadeemilist puhkust saab katkestada või lõpetada avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.