ExFAT kasutamine Linux süsteemides

exFAT

Tänapäeva kaasaegsed failisüsteemid on üles ehitatud peamiselt kõvaketastel, mis põhinevad ketravatel ketastel. Üldiselt see kehtib Linux Ext 2/3/4, Windows NTFS ja serverite failiseüsteemidel nagu XFS ja ZFS. FAT oli aga esimesi failisüsteeme, mis oli mõeldud magnetkandjatele.

FAT failisüsteemil on kindalsti omad piirangud, mistõttu Microsofti laiendatud FAT32 muudab tegelikuks ladustamisele, pakkudes võimalust lahendada kuni 2TB mahtu tavalisel 512 bitiste sektoritega, samas säilitades FAT süsteemi kiirust ja lihtsust.

exFAT failsüsteem ei ole enam kõige uuem nähtus – tutvustati Microsofti poolt esimest korda koos Windows Vista SP1-ga. See ühildub Windows XP (läbi uuenduse) ja uuemate operatsioonsüsteemidega, OS X 10.6 “Snow Leopard” ning uuemate süsteemidega. Samas failsüsteem ise toetab kuni 16eksabaidist faili (1 eksabait=1024 petabaiti; 1 petabait=1024 terabaiti, 1 terabait=1024 gigabaiti), mis on ilmselgelt rohkem kui me lähiajal vajama hakkame, samas nähtavalt rohkem kui FAT32 failsüsteemi “tühised” 4GB. Seega võib eeldada, et kaotab enamus inimeste jaoks piirangud ära.

Linux süsteemid (näiteks Ubuntu) toetavad üldiselt palju erinevaid failisüsteeme. Linux süsteemid tavaliselt tunnevad failisüsteemid ära ja üldiselt üritavad ühendada USB andmekandjad teie failihalduriga. Linux süsteemid algupäraselt kahjuks exFAT süsteeme ära ei tunne.

Miks Linux süsteemid ei toeta algupäraselt exFAT-ti?

Peamine põhjus, miks Linux süsteemid ei toeta exFAT-ti on, sest exFAT on välja töötatud Microsofti poolt ning sellega kaasneb piirav litsents, mis ei võimalda tasuta või avatud lähtekoddiga operatsioonsüsteemidel seda rakenda.

Kuigi exfat-utils pakett lubab lugeda /kirjutada exFAT failisüsteemi, ei ole veel võimalik formattida oma välist kõvaketast exFAT formaati. Kui on soovi formatida exFAT süsteemis siis lihtsam viis on läbi Windowsi. Seda on ka võimalik teha läbi virtuaalmasinate.

Toetatud süsteemid

• ALT Linux
• Arch Linux
• Debian
• Fedora
• FreeBSD
• Gentoo
• Mandriva
• Slackware
• Ubuntu

Pakette on võimalik alla tõmmata siit: http://code.google.com/p/exfat/

exFAT eelised

• Suurte ketaste mõõtmed: 64 ZiB teoreetiline maksimum, 512 TiB soovitatud maksimum
• Klastri suurus kuni 32 MiB
• Faili suuruse piirang on 16 EIP
• Vaba ruumi jaotus ja kustutamise jõudlus on paranenud
• Pääsuloendite (access control lists) toetus

Paigaldamine

Linux kasutajad peavad eelnevalt exFAT toe lisama arvutile. See käib aga imelihtsalt. Alustuseks tuleb avada Terminal ning sisestada sellised käsud:

 sudo add-apt-repository ppa:relan/exfat
 sudo apt-get update
 sudo apt-get install fuse-exfat exfat-utils

Kasutamine

Kui olete paigaldanud exfat-utils paketid peaks süsteem automaatselt avastama välise ketta, millel on kaasas lugemis/kirjutamis juurdepääs ning saate kopeerida ja kleepida kettalt. Kui süsteem ei monteeri automaatsel välist ketast , siis saate ühendada selle käsitsi:

 sudo mkdir /media/exfat
 sudo mount -t exfat /dev/sdb1 /media/exfat

Asendage “/dev/sdb1″ oma välise kõvaketta täpse teega.

exFat lahtimonteerimiseks sisestage käsk:

sudo umount /media/exfat

Lisa artikkel

Artur Kulikov

https://wiki.itcollege.ee/index.php/ExFAT

Kasutatud materjalid

http://en.wikipedia.org/wiki/ExFAT

http://www.microsoft.com/about/legal/en/us/IntellectualProperty/IPLicensing/Programs/exFATFileSystem.aspx

http://maketecheasier.com/access-exfat-file-system-in-ubuntu/2012/07/23

http://apcmag.com/how-to-enable-exfat-in-ubuntu.htm

http://blog.photopoint.ee/valised-kovakettad-vormindamine/

http://superuser.com/questions/257646/why-should-i-use-exfat-over-ntfs-on-removable-media

Autor

Kalju Hõbemäe A32 2013