User:Klook

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Autor: Kadri Look

Rühm: DK12

Esitamise aeg: 09.10.2013

Essee

Tahame me seda või mitte, kuid keegi meist ei ole lõplikult vaba. Meid ümbritsevad reeglid, mida me ei pruugi teinekord isegi märgata, kuid need on seal ja neid tuleb järgida. Me teame, et tasuta lõunaid ei ole olemas ning hüvede saamiseks tuleb midagi vastu anda. Tihti on selleks lubadus, mida on kergem anda kui pidada. Lubadusi andes me sageli ei süvene nendega kaasnevatesse tingimustesse ning pöördume nende poole abi saamiseks alles siis, kui meie ees on lahendamist vajav probleem. Ja siis võib olla juba liiga hilja. Nii on see inimsuhete loomises ja hoidmises, laenu- või käenduslepingu täitmises kui ka ülikooli tasuta õppekohale asudes.

Arvan, et just seetõttu on üliõpilase esimesel semestril kohustusliku ainena ette nähtud „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Et me teaksime mitte ainult seda, kuidas käituda, vaid ka seda, kuidas õppeaineid valida, neid edukalt läbida ning teha seda sealjuures täiesti tasuta.

Aine päevaõppe õppekorralduse ja sisekorra loeng kinnistas kaugõppe infotunnis saadud teadmisi kõrgharidusreformist. Tasuta õppimiseks on oluline järgida nii õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus, kui ka õppekava täitmist, mida kontrollitakse iga semestri järel. Täiskoormusega õppes püsimiseks on vajalik koguda vähemalt 45 ainepunkti õppeaastas ning täies mahus õppekava täitmiseks 30 ainepunkti semestris. IT Kolledž on tasuta õppes püsimiseks tekitanud ka väikese lõtku ehk teisisõnu tuleb semestris minimaalselt läbida aineid 27 ainepunkti eest. Kui see ei õnnestu, peab puudu jäänud punktid kumulatiivselt hüvitama. Minu jaoks on uus mõiste „punane joon”, mis kõlab piisavalt ähvardavalt, et aru saada selle tähendusest ning vältida sellest üleastumist.

Margus Ernitsa loeng kaugõppe tudengitele õppimisest ja motivatsioonist tõi hinge aukartuse kaugõppeformaadi ees. Kas tõesti ühe loengutunni kohta tuleb iseseisvalt õppida kolm tundi? Olen end alati pidanud kiireks õppijaks, kuid kas just nii kiireks? Olles läbinud esimese õppesessiooni, mõistan, et kaugõpe on võrreldes päeva- ja õhtuõppega kordades raskem. Kaugõpe eeldab head enesemotiveerimisoskust ning ranget distsipliini. Samas olen veendunud, et e-õppe keskkonna, oskusliku ajaplaneerimise ja tudengisündroomi vältimise abil on võimalik osutuda edukaks ka kaugõppes.

Mul on hea meel, et kool teadvustab kaugõppe eripära, salvestades kõik loengud ja praktikumid, mida on võimalik hiljem järele vaadata. Kindlasti proovin lektori soovitatud MindMapping-tehnikat lootes, et see tõesti aitab loengus kuuldud uusi märksõnu omavahel seostada ja hiljem nende abil teemat iseseisvalt omandada. Esimesest õppesessioonist saadud kogemus näitab juba praegu, et tundmatu valdkonna loengutes ja praktikumides ei jõua muud teha, kui omi mõtteid ja uusi märksõnu üles kirjutada. Iroonilisel kombel on parim viis selleks endiselt paber ja pliiats. On lohutav tõdeda, et need õppevahendid ei ole veel lõplikult unustuste hõlma vajunud ning leidub olukordi, kus nad osutuvad efektiivsemaks kui mis tahes infotehnoloogiline rakendus.

Enim sümpatiseeris mulle Margus Ernitsa loengu slaid „Loengud oma parimate tavadega”. See kirjeldas humoorikas võtmes täpselt seda, mida tundsin aastaid tagasi oma esimeses makroökonoomika loengus ning uuesti esimeses praktikumis „Sissejuhatus informaatikasse”. Tihti julgustavad õppejõud küsimusi esitama, väites, et rumalaid küsimusi ei ole olemas, kuid kas tõesti? Olen veendumusel, et rumalad küsimused on olemas, ent peab olema julgust neid siiski küsida. Siinkohal meenub mu kolleegi humoorikas ütlus „Eesel eeldab, kuid tark küsib üle”.

Akadeemilise petturluse teema leidis käsitlust nii Margus Ernitsa [1] kui ka Andres Käveri loengus ning ma oleks olnud pettunud, kui seda ei oleks seostatud Peeter Lorentsi isikuga. Jagan seisukohta, et akadeemilise petturluse suhtes peab olema täisleppimatus. Ainepunktid, mis omandatakse tegelike oskuste ja teadmisteta, devalveerivad kõikide eriala lõpetanute diplomeid ning lõppkokkuvõttes ka väärtust tööjõuturul. Leian, et haridust peaks omandama mitte paberi, vaid oskuste ja teadmiste saamise eesmärgil. Sellisel juhul on tudeng motiveeritud õppima ning õppejõud õpetama.

Linnar Viigi loeng innovatsioonist pani mind mõistma, et uuendusmeelne on ka minu otsus astuda IT Kolledžisse IT-süsteemide arendamist õppima. Leidsin endas julgust astuda rutiinist välja ja tuua oma ellu uut kvaliteeti. Oli põnev teada saada, et innovatsiooni mõiste pärineb juba 16. sajandist ning mängib edukuses suuremat rolli, kui me endale teadvustame. Lihtne on seostada innovatsiooni üksnes toodete, IT, suurettevõtete ja välisriikidega, kuid edu saavutamiseks on tähtis see kuvand murda ning elada ja töötada arenemise eesmärgil oma mugavustsoonist väljas.

Küberkuritegevuse loeng tuletas mulle meelde 2007. aastal toimunud pronksiööd, kus lisaks linnas aset leidnud rahutustele toimusid küberründed Eesti riigi veebilehtede vastu. See tuletas teravalt meelde, kui palju me infotehnoloogilistest seadmetest ja teenustest sõltume ning kui suurt kahju võivad nende tõrked või, veel hullem, võib nende puudumine nii kodaniku kui ka riigi tasandil tekitada. On justkui kirjutamata seadus, et hea käib käsikäes halvaga. Sama kehtib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia maailmas. Niipalju kui on tehnoloogiaid, on ka nende vastu toimuvaid ründeid. Kõige teravamalt väljendub viimasel ajal küberkuritegevus aga sotsiaalmeedias. Minu jaoks oli õõvastav teada, et noorte enesetapud Facebookis küündivad juba ühe enesetapuni nädalas. Selle vastu võitlemine peaks saama lähituleviku tähtsaimaks prioriteediks.

Kõige eredamalt jäi meelde värske IT Kolledži vilistlase ja õppejõu Andres Käveri loeng elufilosoofiast ja ITst Eestis. Kuigi loengus kõlasid mitmed juba Margus Ernitsa jagatud tarkuseterad õppimisest ja motivatsioonist, oli siiski põnev neid uuesti kuulata ka hiljuti kaugõppe läbinud tudengilt. Ootan põnevusega Kristiina Hakki matemaatilise analüüsi ning tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika õppeaineid, et hinnata oma sobivust IT-süsteemide arendajaks. Mulle meeldis lektori võrdlus kooli ja tegeliku elu vahel ning rõõmustas arvamus, et edukust ei taga reeglina mitte suurepärane programmeerimisoskus, vaid hoopis põhjalikud majandusteadmised ja oskuslik projektijuhtimine. Mulle meeldis ka see, et lektor rõhutas programmeerimise kõrvale kuuluva kirjatöö tähtsust, mis kipub praktikas „ununema”. Tunnetan selle olulisust teravalt oma igapäevatöös, kus rakenduse vead seonduvad tihti puudulikult kirjeldatud koodiga.

Arvan, et sõltumata erialast ja õppevormist iseloomustab ülikoolis õppimist suurepäraselt Margus Ernitsa loenguslaidil toodud mõtted „On asju, mida te ei pruugi täna mõista, kuid see võib muutuda päris kiiresti“ ning „Kes tahab, leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse”.

Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne

Õpingukorralduse küsimuste ja ülesande valik sõltub tudengi koodi kahest viimasest numbrist (täpsemalt saab tingimuste kohta lugeda wiki lehel Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele). Autori koodi kaks viimast numbrit on 7 ja 8, mistõttu kuuluvad vastamisele küsimused A ja 5. Ülesandes on esimesel semestril ainepunktideks 26 ja teisel semestril 27.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

VASTUS

Eksamikorraldust reguleerib õppekorralduse eeskiri (edaspidi nimetatud kui eeskiri). Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga (eeskirja punkt 5.3.6).

Korduseksamile tuleb registreerida ÕISis ning arvestada tuleb, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (eeskirja punkt 5.2.8.1).

Korduseksamid on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (eeskirja punkt 5.2.7). Õppeaastal 2013/2014 on kordussoorituse tasu nii riigi finantseeritaval kui ka tasuta kohal 20 eurot (rektori 25.06.2013 käskkirja 3A-1/13-105 punkt 5).

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

VASTUS

Vajaduspõhise õppetoetuse saamise kord on kehtestatud IT Kolledži sisemises korras "Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2013/2014 õppeaastal" (edaspidi nimetatud kui kord).

Taotlemise õigus on tudengil (alates sisseastumine 2013/14), kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele (korra punkt 2.2):

a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (s.o 280 eurot).

Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel (korra punkt 2.3).

Õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta (täpsem info IT Kolledži kodulehelt):

a) kuni 70 eurot – õppetoetuse suurus 220 eurot;

b) 70,01-140 eurot – õppetoetuse suurus 135 eurot;

c) 140,01-280 eurot – õppetoetuse suurus 75 eurot.

Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus (korra punkt 2.6).

Kuidas taotleda? Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale eelpool nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud. Kui üliõpilane leiab, et riigiportaalis on viga seoses tema läbitud õppemahuga, peab ta kontakteeruma oma õppeasutusega. Kui õppekoormus ja -maht ei vasta taotlemise tingimustele, ei ole võimalik taotlust esitada (korra punkt 2.6, lisainfo ka IT Kolledži kodulehelt).

Minimaalne ainepunktide arv semestris peab olema 30, kuid kuna arvestus on kumulatiivne, siis on võimalik ka näiteks nii: tudeng läbib esimesel semestril aineid mahus 35 EAP, aga teisel semestril 25 EAP. Kokku on tudengil ikkagi esimese õppeaasta lõpuks 60 EAP ning tal on õigus kolmandal semestril toetust taotleda.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd, siis järgmise semestri alguses esitatakse arve ühe EAP eest. Kuna teisel semestril on olemas 27 EAPd, siis arvet ei esitata (ainepunkti hüvitamist käsitletakse kaugõppe infotunnis).

Seega esimese semestri lõpuks esitatakse arve 50 eurole (ainepunkti hind on avaldatud IT Kolledži kodulehel).