User:Mvesi

Essee

Töötan ise avalikus sektoris ning IKT teenust väljast sisse ostes on järjest enam tõusetunud teema, kuidas hinnata IKT katkestuse mõju põhitegevusele ning milliseid mõõdikuid on sealjuures vaja uurida. Seega on mind see teema huvitanud nii tööalaselt kui ka olen nimetatud teemat uurinud varasemate õpingute käigus. Samuti sooviksin selle teemaga edasi tegeleda EIK lõputööd tehes.

Juhid teavad, et kaks kõige olulisemat ressurssi, mida tuleb juhtida, on inimesed ja raha. Viimastel aegadel on järeldusele jõutud, et organisatsiooni edukuse seisukohalt mängib kriitilist rolli informatsioon, sellega omakorda on lähedalt seotud infotehnoloogilised kulud. Peaaegu kõik kaasaegsete organisatsioonide tegevused sõltuvad pidevalt keerukamateks ja integreeritumateks muutuvatest IKT lahendustest. Varem peeti IKT-d üksnes organisatsiooni eesmärkide saavutamise tõhusaks vahendiks, samas vaadeldi organisatsiooni eesmärke eraldi olemasolevast tehnoloogiast. Tänapäeval ei ole IKT enam omaette nähtus ning see on tihedalt seotud organisatsiooni eesmärkide ja toimimisega ning kui lakkab töötamast mõni infosüsteem, avaldab see mõju ka asutuse poolt pakutavatele teenustele.

Avaliku sektori asutuste tulemuslikkuse mõõtmine on olnud komplitseeritud õigete mõõdikute valimise ja suurema avaliku huvi puudumise tõttu. Samas on viimastel aastakümnetel sellega aktiivselt tegeletud. Näiteks töötati 2000. aastal Suurbritannias välja best value kontseptsioon kohalike omavalitsuste moderniseerimiseks. Selle eesmärk oli suurendada teenuse kvaliteeti ja kontrollida kulusid avaliku sektori organisatsioonides (http://en.wikipedia.org/wiki/Best_value ). Tänaseks iseseisval kujul enam best value mõistet ei kasutata, kuid need põhimõtted on endiselt kaetud Suurbritannias avaliku sektori kohta tehtavates iga-aastastes ülevaadetes.

Eduka tulemuse saamiseks ainult planeerimisest ja organiseerimisest ei piisa, peab olema ka kontrollsüsteem tulemuste mõõtmiseks. Juhtimise kontrollsüsteemide ülesehitust ja vajalikkust kirjeldavad teooriad tekkisid juba 20. sajandi esimesel poolel. Umbes samast ajast on pärit ka terminid nagu mõõdik ja tulemusnäitaja, mis algselt olid kasutusel peamiselt finantsaruannetes. (http://en.wikipedia.org/wiki/Business_performance_management )

Valdavalt mõõdetakse IKT tasuvust tööprotsesside konsolideerimisel ja automatiseerimisel ning katkestusi hinnatakse IKT teenuse pakkuja seisukohast lähtuvalt, et oleks määratletud teenuse ärikriitilisus ning kokkulepitud sisupoolega erinevate intsidentide korral käitumisjuhised. Selle juures vajalikud taasteplaanid on pigem tehnilist laadi ning kajastavad, kuidas peaks IKT teenuse pakkuja tagama teenuse jätkusuutlikkuse. Riskianalüüsi metoodika hindab riski võimalikku toimumise tõenäosust ning seejärel rakendatakse suurima riski maandamiseks vajalikke meetmeid. Eelpool toodust johtuvalt ei ole ühest baasi IKT katkestuse mõju hindamiseks põhitegevusele, seega tuleb erinevaid teoreetilisi lähenemisi kombineerida ning samuti paralleelselt uurida suurkorporatsioonide põhimõtteid. Eelkõige just tootmisettevõtete osas, kuna nendel võib olla kõige paremini oma protsessid mõõdetud ning hinnatud, nt mis juhtub siis, kui üks detail ei saa järgmise protsessi sisendiks valmis.

Täna oleme asutuses tinglikult jaganud IKT katkestuse mõjurid kaheks: rahalised ja mitterahalised mõjurid ning viimaseid kasutatakse taustainformatsioonina kokkuvõtete tegemisel (st arvutustes ei kasuta). Seega kasutame mitterahalisi mõjureid IKT katkestuse hindamiseks ning kasutusel on lihtsustaud mudel katkestusest tekkinud kulutuste arvutuseks. Mitterahalisi mõjureid on keeruline mudelis kajastada, kuna nende puhul ei ole võimalik hinnata, kas näitajate muutus on mõjutatud IKT katkestusest tingitud teenuse häirest või mingist muust subjektiivsest näitajast. Rahalised mõjurid on omakorda jagatud otsesteks kuludeks ning kaudseteks kuludeks, viimane on tingitud tööde kuhjumisest, kuna infosüsteemi kasutaja(te)l ei ole võimalik selleks ettenähtud ajal tööd teha. See on produktiivsuse kaotusega seotud kulu ning seda tuleb mudelis arvestada, kuid kulu ülehindamise riski maandamiseks korrigeeritakse seda ärikriitilisuse koefitsiendiga. Ärikriitilisus on asutuse teenuse tehnilistes kirjeldustes määratud, sisuliselt on tegemist SLA-dega. IKT katkestuse kulu hindamiseks oleme kasutanud mudelit, mis kombineerib IKT teenuse katkestuse aja, tööaja kaudse kulu, ärikriitilisuse koefitsiendi ja katkestusest tekkinud otsesed kulud. IKT katkestuse kulu arvutatakse järgmise valemi alusel

IKT katkestuse kulu = katkestuse aeg (tundides) x (tööaja kaudne kulu (eurodes) x ärikriitilisuse koefitsient)+ otsesed kulud (eurodes)

Eelpool toodud mudelit saab kasutada IKT katkestuse mõju hindamiseks põhitegevusele ning arvutada välja sellest tingitud rahalise kahju. Mudel on sobilik toimunud katkestuse mõju hindamiseks ning arvestada tuleks katkestusi, mis on pikemad kui 30 minutit. Rahaliselt mittehinnatavaid mõjusid mudelis arvestatud ei ole ning need tuleksid välja tuua vastavalt näiteks aastakokkuvõtete tegemisel.

Metoodika edasi arendamiseks tuleks kindlasti jälgida mitterahaliste näitajate trende (asutuse mainet/usaldust, töötajate rahulolu infosüsteemide töökindlusega) ning uurida, kas on võimalik hinnata seoseid eelpool nimetatud näitajate ja IKT katkestuste vahel. Saadud tulemuste alusel saaks vajadusel täiendada eelpool nimetatud mudelit. Nagu alguses mainitud, siis sooviksin seda teemat ka EIK õpingute ajal edasi uurida. Vajadus on selleks olemas, kuna ministeeriumid konsolideerivad oma valitsemisalas IKT lahendusi, seega peab olema tellijal võimalus öelda, kas saadav teenus vastab ootustele või mitte. Kuna see pole lihtne ülesanne ka äriettevõtetele ning seda enam on see keeruline avaliku sektori asutuste puhul, kuna otseselt ei ole võimalik mõõta tekkinud kahjumit, küll on võimalus mõõta avaliku teenuse kvaliteeti ning tarbija (ehk kodaniku) rahulolu teenusega. Kuid see on kindlasti hinnanguline suurus. Praegune metoodika ei ole meile nn ülima tõe aluseks, kuid see annab indikatsiooni, millistes teenustes on meil rohkem probleeme ning millised tööd jäävad meil seisma IKT katkestuse mõjul ning kus me saame kasutada alternatiivseid töövoogusid ja kus peame ootama IKT teenuse taastumist. Kindlasti tuleks kaaluda ka erinevate standardite poolt välja pakutud lahendusi (ITIL või Cobit), kuigi peab arvestama, et mõlemad tegelevad pigem IT pakkuja poolse teenuse haldamisega ning ei arvesta niipalju sisupoolel tekkinud kuludega.

Igatahes on see huvitav teema, mille kohta on viimasele ajal ilmunud nii artikleid, mis selle probleemi üle arutavad, kui ka magistritöid, mis analoogseid teemasid uurivad.

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse küsimused.

Küsimus A. Kukkusid eksamil läbi.Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Korduseksami puhul tuleb registreeruda ÕIS-is. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.RE tudengile on kordussooritused tasuta. Kasutatud allikas: Eesti Infotehnoloogia Kolledž. (14.10.2013) Õppekorralduse eeskiri (http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ )

Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Kasutatud allikas: Eesti Infotehnoloogia Kolledž. (14.10.2013) KKK ( http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? )

Küsimus 3. Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Esimesel aastal võib minna akadeemilisele puhkusele järgnevatel juhtudel allpool toodud ajani: • Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; • Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; • Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel põhjustel võib kuni üheks aastaks, kuid alates teisest õppeaastast.

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Lisaks tuleb tuua vastavalt taotlemise põhjusele meditsiiniasutuse tõend, kutse kaitseväe tegevteenistusse või lapse sünnitunnistus.

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

Kasutatud allikas: Eesti Infotehnoloogia Kolledž. (14.10.2013), Õppekorralduse eeskiri ( http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ )

Ülesanne X= 23 Y= 23

Õppekoormuse täitmist kontrollitakse 1 kord aastas, õppeaasta lõpus. RE õppekohal ja täiskoormusega õppes jätkamiseks peab Sul õppeaasta lõpu seisuga olema täidetud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75% (kogutud vähemalt 45 EAP iga läbitud õppeaasta kohta). Antud juhul ei pea midagi juurde maksma.