User:Ttonts: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Ttonts (talk | contribs)
Ttonts (talk | contribs)
 
(11 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 20: Line 20:
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.


Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindlasti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli kokkuvõttes väike pettumus.


Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.
Line 32: Line 32:
=== Küsimus B ===
=== Küsimus B ===


Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on on järeleksami sooritamine tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.


[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.]
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]


=== Küsimus 5 ===
=== Küsimus 5 ===


Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.
==== Tingimused ====
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.
 
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.
* peab olema sisseastunud 2013/14 õa. või hiljem;
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht.
* perekonna sissetulek ühe liikme kohta peab olema alla 280 euro;
* peab õppima täismahus ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%


[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/#toetused RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL]
Akadeemilisel puhkusel olev tudeng vajaduspõhist toetust taodelda ei saa.


[http://www.hm.ee/index.php?0513383 Haridus ministeerium - Vajaduspõhine õppetoetus (alates 2013/14)]
Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis  www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Taotlusi saab esitada ainult semestri esimestel kuudel ehk septembris(1.-30.) või veebruaris[1.-28.(29.)].
 
Tudeng peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%. Õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppides piisab ka täiskorrmuse nõude täitmine.
 
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]


== Õpingukorralduse ülesanne ==
== Õpingukorralduse ülesanne ==
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.
 
Semestri täies mahus täitmise määr on 27 EAPd. Aastas seega 2x27=54 EAPd. Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 54-(21+28)=5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus 250 eurot.
 
[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2013/2014 õppeaastal]


[[Category:Erialatutvustus 2013]]
[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Latest revision as of 19:57, 23 October 2013

Erialatuvustuse aine arvestustöö

Autor: Timmo Tõnts

Rühm: 13

Esitamise kuupäev:23.10.2013

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.

Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.

Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest.

Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.

Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused pop-up-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.

IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.

Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindlasti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli kokkuvõttes väike pettumus.

Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.

Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.

Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.

Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.

Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.

Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal

Küsimus 5

Tingimused

  • peab olema sisseastunud 2013/14 õa. või hiljem;
  • perekonna sissetulek ühe liikme kohta peab olema alla 280 euro;
  • peab õppima täismahus ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%

Akadeemilisel puhkusel olev tudeng vajaduspõhist toetust taodelda ei saa.

Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Taotlusi saab esitada ainult semestri esimestel kuudel ehk septembris(1.-30.) või veebruaris[1.-28.(29.)].

Tudeng peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%. Õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppides piisab ka täiskorrmuse nõude täitmine.

Vajaduspõhine õppetoetus

Õpingukorralduse ülesanne

Semestri täies mahus täitmise määr on 27 EAPd. Aastas seega 2x27=54 EAPd. Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 54-(21+28)=5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus 250 eurot.

Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2013/2014 õppeaastal