User:Jrudak

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jekaterina Rudak

Esitamise kuupäev: 23.10.2013

Essee

Loengud ja ise õppeaine oli huvitav. Erinevatelt inimestelt, kes ei pidanud lihtsalt loengut, vaid andsid meile erinevat nõu ning kantsid seda huvitavalt üle õppuritele. Loengu aeg oli lühike, et kui aine oleks olnud natuke teisel ajal, siis oleks jaksanud ka põhjalikult mõelnud küsimustele, mida küsida ise inimestelt, kes esinesid. Sest vara hommikul oli väga raske enda pead tööle panna ja keskenduda kuulamisele.

Esimene loeng, mis toimus 28.08.2013, oli sissejuhatav. Selles loengus sain teada õppekorraldusest ja sisekorrast. See loeng oli sissejuhatus õpingutesse, kuna selgitati ette kuidas EAP-dega jutt on ning ka õpimisest. Kindlasti oli see loeng selline sissejuhatav õppeaastasse, tutvustati klubisid ja erinevaid laboreid. Räägiti ka õppeainetest, et erinevad tunnid räägivad erinevatel IT teemadel. Ning oli ka mainitud koheselt õppekorraldusest ja ka kodutööst.

Teine loeng oli õpimisest ja õppimise motivatsioonist. Igal juhul oli huvitavaid näited toodud, näiteks teha endale kindlasti märkmeid, isegi siis kui loenguid salvestatakse. Jäi meelde rohkem sellest, mis oli räägitud motiveerimisest. Minu jaoks motivatsioon on esikohal, kui seda pole, siis terve õpingu periood on raske hakkama saada. Ning selleks et õppida, peab veendma ennast, et õpitav aine on huvitav ning kõik oluline siis on edaspidi lihtne. Aga samas palju sõltub õppejõust. Mõndadel õppejõududel on enda stiil kuidas nad peavad oma loenguid. Kindlasti sellest loengust oli hea näide toodud, et märkmeid kasutada, mitte lihtsalt slaididelt antud teemat maha kirjutada, vaid teha endale märksõnad, mida peaks seostama antud teemaga ja edasi arendada neid märksõnu. Hetke seisul on endal seda raske luua, sest selline õppemeetod vajab natuke töötlemist.

Kolmas loeng, Innovatsiooni olemus ja juhtimine. Sellest loengust on meelde jäänud selline asi nagu, innovatsioon ei ole lihtsalt uus lahendus, vaid rohkem see, et kui see on uus kellegi või millegi jaoks. See ei pruugi olla just uus selle ajastule, vaid mingi teisel ajal, näiteks kolm või kümme aastat tagasi. Ei sõltu, et kas see peab olema täiesti uus, võib ka olla lihtne uuendus olemas oleval lahendusel.

Viies loeng oli elu filosoofiast ja IT’st Eestis. Esinejat loengus oli huvitav kuulata, kuna ta rääkis puhtalt oma kogemusest, ning mingeid slaide või see sugust polnud. Keegi ei pidanud midagi lugema, lihtsalt kuulamine oli saalis. Räägiti tudengisündroomist, mis on tavapärane, aga ei tohiks seda lasta üle võtta. Peab organiseerima enda õppimist korrektselt, et igas õppeaines oleks kõik korras ja semester lõppeks ilma mingisuguste kuludeta. Kindlasti selle loengu esineja pani mõtlema sellele, et peab väga pingutama sellel nimel, et olla parematel tulemustel. Eriti Matemaatilises analüüsis, mida võib tõestada, et on huvitav ning ka kerge kui asjaga tegelema hakata.. See loeng muutis minu motivatsiooni ja Matemaatiline analüüs siiski muutus meelelahutus tunniks, kuid häbiväärne on see, et vead ikka tulevad sinna. Esineja oli väga konkreetne ja selgitas, et kindalsti peab enda vabaaega organiseerima. Ilma organiseerimata ei ole kergem õppida ja järgi pidada. Ning pärast seda loengut istusin kohe arvuti taha ja hakkasin enda päevi põhjalikult sorteerima, kuna esimene semester on selline aeg kus peab tegema palju tööd ja harjuma selle koormusega.

Kuuendal loengul räägiti lühidalt Skype NOC monitoringust. Loengus oli natuke aru saada, et esinejad olid natuke tagasihoidlikud. Loeng oli natuke ka kahjuks igav, aga see mis Skype'is tehakse oli huvitav kuulata. Slaide oli huvitav vaadata, sest neil oli palju huvitavaid pilte, ning kuulata oli mõnes kohas kuidagi raske, sest tundus, et veeris ning see kaotas järje. Aga iseenesest esinejad rääkisid kuidas monitoring töö käib. Loeng kahjuks lõppes väga vara, ja lootsin, et kuidagi saaks seda loengut edasi venitada. Aga küsimusi põhimõtteliselt polnud kellegil enam ja loeng lõpetati.

Seitsmes loeng pidas ennast teemal „Kuidas saada superstaariks?“. Ise ma ei saanud loengus olla, ning lugedes pealkirja üllatas mind see natukene, et midagi sellisest meile hakatakse rääkima. Rohkem nagu tutvustati suveülikoolist, mida pikemalt ja põhjalikult selgitati ette.

Kaheksas loeng, ning viimane loeng. Loengus esines Merle Liisu Lindma teemal „Life is an attitude“. Iseenesest jättis see loeng lõbusa ning huvitava mulje, vaatamata une tundele. Tema oli väga aktiivne sellel ajal ja pani ka terve auditooriumi aktiivselt mõtlema ja suhtlema, nagu näiteks esimesed 10 minutit pidime enda naabritega suhtlema, mis samas aitas kaasa meile üksteisega tuttavaks saada. Ning slaididel oli huvitav vaadata pilte, ning ütted mis olid samal ajal ka naljakad ja head, kaasa arvatud ka nende piltide stiil. Samas see loen oli rohkem sellisel teemal mis vajab inimese ise mõtlemisest ja arusaamist, et tema valik on tema oma, mitte teiste valik. Ning vahest on hea mõte mõelde ette. Loengus mulle meeldis 10/10/10 reegel, mis kaasas seda ettemõtlemist.

Lisaks kõigele oleks hea meel ka kirjutada natuke vabatahtlikus loengust, või lihtsalt avalikust loengust mis toimus 10.oktoobril 2013 aastal. Loeng oli huvitaval teemal, mis minu jaoks oli väga avar ja sobiv edasiseks arendamiseks tulevikus. Loengu pealkiri oli „Unexpected ways how IT meets Art“. Esinejateks olid Varvara Guljajeva ja Mar Canet. Koos nad rääkisid kuidas kunst on muutunud ka kunstiks, või kuidas seda saab või mis on nad teinud sellega, et kunst on IT-ga seotud. Põhiline osa loengus oli huvitav see, mida Varvara ja Mar on teinud. Nende projekte edaspidiseks lugemiseks ja nägemiseks, täiendavalt, oli huvitav. Kunst minu enda arvamusel ei saa kaduda kui ta on seotud IT-ga, kuna IT on uus ja avar, sellesse võib panna igasuguseid asju, isegi neid mis tunduvad väga veidrad, sest lõppkokkuvõtteks oleks see kõik huvitav vaadata jne. Kaks kõige huvitavamat projekti mis nad loengus välja tõid oli Binocularst to...Binoculars from.... ning ka Neuroknitting. Neuroknitting oli huvitav selles osas, et inimesele mitteinvasiivse EEG peakomplekti pähe ja lasti klassikalist muusikat kuulata. Ajulained mis olid salvestatud, muutusid kudumis mustriks. Binocularst to...Binoculars from... on sellised seadmed mis avardavad akna nii öelda teisse linna. Isik kes vaatavad läbi selle binokli ei näe lihtsalt mingisugust füüsilist tegevust enda ees, vaid näeb tegevus mis toimub teises linnas reaalsel ajal. See idee minu arvamusel on väga vahva ja võib olla väga kasulik. Selles mõttes, et inimesed kes võivad reisida, võivad hoopis näha erinevaid linnu ja kohti oma kodumaal ilma reisimata. Aga samal ajal kui isik vaatab läbi binokli siis selles vaadeldavas linnas, linnaekraanil on näha selle isiku silm mis uurib seda linna.

Üle üldiselt olid kõik loengud seotud IT-ga, ning olid huvitavad ja kasulikud. Kuigi ainukeseks miinuseks oli see mis kell loeng hakkas, ning see et vahest olid palju küsimusi küsitud ja paljud inimesed ei saanud küsida, sest aeg oli piiratud. Samas õppeaine on väga kasulik selles suhtes, et minu meelest see avardab silmaringi, ning annab teatud infot, nõu ja kogemust tööturust, teiste inimeste ehk loengutes esinejate näol. Samal ajal mõeldes, et kõik esinejad olid väga hästi ennast näidanud ja jätsid endast hea mulje nendelt saadud infoga. Polnud sellist tunnet, kui ebameeldiv või ebarahuldav, kõik oli suurepärane, ning need õppeained tulevad kasuks. Ehk antud loengutes välja toodud teemad mida oli läbi räägitud on kasulik teada. Kõige meeldivam oli see, et peaaegu kõik esinejad suhtlesid auditooriumiga, ning üritasid kuidagi kaasa haarata endaga enda esitatavasse teemasse. Iga loeng ja iga selle esineja tõi oma vaateid ja oma kogemusi välja. Ei olnud negatiivset survet ega halba muljet esinejatest, sest kõik oli kahtlemata huvitav.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur kukkus arvestusel läbi, on tal aega kordus arvestusele kuni ülejärgmise semestri punasejoone päevani. Kuid kordusarvestuseks on eeldatud, et õppuril on täiend ettevalmistus, kus õppejõul on õigus anda õppurile teatud mahtu iseseisvat tööd. Kordusarvestuse tähtaja määrab selle aine õppejõud ning temaga kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Kordusarvestusele registreerimine toimud ÕIS’i keskkonnas kui õppur, kellel on soov sooritada arvestust akadeemilispuhkuse ajal, peab esitama õppeosakonda avalduse. Registreerimis ja sooritus päevade vahemik peab olema vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseerival kohal ehk RF õppekoht maksab riik ise, juhul kui õppuril ei teki probleem EAP’dega. Ning õppur, tasulisel kohal, peab semestri registreerimisel tasuma 84 eurot, millel lisandub ka ainepunktide hind 37,80 eurot.[1]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Õppuril on õigus saada vajaduspõhise õppetoetust siis kui – ta on Eesti kodanik; täiskoormuse õppes ja on algava semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmistele kuuluva õppe mahu või siis kui ta õpib täiskoormusega esimesel semestril. Üliõpilase iga õppekuine makstav õppetoetuse suurus on kehtestatud igaks aastaks riigieelarvega. Põhitoetuse suurus on 55,93 eurot, õppekuu kohta ja täiendava toetus suurus on 28,13 eurot. [2]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X= 27 Y=28

Vastus

Esitatavat arvet ei ole, kuna ühes semestris on vaja kokku saada 27 EAP-d. Y EAP, mis on 28 EAP, siis teiseks semestriks tuleb teisse õppeaastasse sügisel arve maksta 1 EAP eest, sest kevad semester peab olema 29 EAP-d.[3]

Lingid

[[1]]Arvestused punkt 5.4.4

[[2]]Õppetoetused: Taotlemise tingimused punkt 2.2 ja õppetoetuse suurused punkt 3

[ebaõnnestus.Kas saan järgi teha?] küsimus:Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha? kaheksas rida

[[3]] Esimesest loengu salvestusest võetud semestri koormused.