User:Ijogi: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older editNewer edit →
Ijogi (talk | contribs)
44 edits
Ijogi (talk | contribs)
44 edits
Line 80: Line 80:
=== Vastus ===
=== Vastus ===


Esimene semester 6 EAP'd, teine semester 2 EAP'd, mille kogu maksumus on 8 x 50 eurot, mis teeb 400 eurot.
Esimene semester 5 EAP'd, teine semester 2 EAP'd, mille kogu maksumus on 7 x 50 eurot, mis teeb 350 eurot.


=== Vastuste allikad ===
=== Vastuste allikad ===

Revision as of 13:23, 24 October 2013


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Indrek Jõgi

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Pärast täisealiseks saamist ootab iga noore elu moment, kus ta peab valima mingisuguse suuna, mis hakkab määrama tema kogu tulevase elu kulgu. Mõnel tuleb see valik kergelt, teised jäävadki otsima. Mu elus oli pikk periood, kus ma ei teadnud, kes ma olla tahan või mis suunas ma peaks pürgima. Momendil, kus elu oli mänginud mulle kätte võimaluse astuda IT Kolledžisse oli mul tekkinud visioon sellest, kelleks ma saada tahan. Sündmus, mis kõigist enam pani mind liikuma kindla karjäärivaliku suunas leidis aset eelmise aasta kevade varajases alguses, kus toona veel Tallinna Polütehnikumi õpilasena külastasime sellist IT ettevõttet nagu Helmes. Meid võttis vastu selle ettevõtte arendusosakonna juht, kes oma positiivse oleku ja hea suhtlemisoskusega suutis muuta järgnenud loengu väga motiveerivaks ning meeldejäävaks. Üks asi, mis tema jutust välja tuli, rääkides hetke IT turu vajadustest oli ametikoht, millest ma olin ainult kaudselt kuulnud. Selleks ametiks oli UX disainer. Kui ma kuulsin selle töö kirjeldust, siis ma teadsin, et see oleks midagi, milles ma hea oleks, sest see kombineeris kõik, mis minu põnev on. IT Kolledžis olen ma selleks, et astuda samme järjest lähemal ametile, mis minu jaoks nii ahvatlevaks on muutunud.

Loengud võiks grupeerida 4 alarühma. Esimesed neist keskendusid peamiselt õppekorralduse ja motivatsiooni probleemidele, Linnar Viik ja Merle Liisu Lindma keskendusid IT organisatoorsemale ja ärifilosoofilisele poolele, Ats Albre ja Helen Piirsalu  ning Andres Käver rääkisid rohkem arenduse poole pealt, Tarmo Randel ning Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov tutvustasid administreerimise maailma ja selles peituvaid väljakutseid.

1. loeng. Esimesed märkused, millega tudengeid aasta alguses tervitati olid kiidusõnad hea valiku puhul ja õigustatud meeldetuletused aususest, akadeemilistest kohustusest ja neist kinni pidavast käitumisest. Eks sellised sõnad mõjuvad tihtilugu inimestele erinevalt, kuid isiklikult on mul lihtsalt hea meel olla kollektiivis, mis omab niivõrd suurt potentsiaali. Selle potentsiaali realiseerimine individuaalel tasemel on igaühe enda töö vili ning ma võin kindel olla, et sellised mõtteavaldused käisid läbi ka tollel korral erinevate lektorite esitlustest. Suurt rõhku pandi ka tudengite südametunnistusele, eriti aususe koha pealt. Pettused ja ebaausad võtted ei ole tolereertiud ning miks peaksidki olema. Positiivse emotsiooni andis ka IT Kolledži vilistlane, kes soovitas väga õigesti hakkata kohe tegelema sellega, mis meeldib või mis huvi pakub. IT alased teadmised on liiga laiad, et neid kõiki ühte kooli ära mahutada. Sellepärast on tähtis kirg tehnoloogia vastu koju kaasa võtta ja võimalusel otsida üles teised sarnased inimesed, et nendega koos midagi põnevat teha ja juurde õppida.

2.loeng. Motivatsioon on üks imeline sõna, sest selle taga peitub jõud, mis on alati armastanud ületada kõiki piire. Sellele kontrastiks võib tuua ka tõiga, et nõnda samuti on motivatsioonitus piiritu. Kogu meie interaktsioon maailmaga algab viisist, kuidas me mõtleme ja seeläbi eluga suhestume. Kindlaks jääb ainult tõde, et ilma motivatsioonita ei ole võimalik ühtegi raskust ületada.

Liikudes edasi tõsisematest teemadest tehnilisemate juurde üllatas mind kui vähesed teadsid, mis amet on devOp. Ju olid nägemata vaimukaid gif pildid selle kohta, mis selle ameti rõõmu- ja kurbus momendid on. Meelde jäid ka erinevad ülesanded, mida auditoorimil paluti lahendada. Need demonstreerisid probleemilahenduse reaalset külge. Kuidas olukorras, kus kätte on antud piiratud kogus informatsiooni luua süsteem, mis vastab esitatud nõuetele. Samuti olid meeldejäävad ka küberturvalisuse teemad, mis päädisid ülesande püstitusega, kuidas paroole murda. Kindlasti kavatsen ma tulevikus võtta osa ka intensiivõppe nädalatest ja muudest tunniplaani välistest üritusest, millest loengu jooksul räägiti.

3. loeng. Fail fast. Midagi nii lühikest ja konkreetset ei ole mulle veel ühestki loengust meelde jäänud, kuid need olid Linnar Viigi sõnad, mis siiamaani kajavad mu peas. Tihtilugu on üllatav viis, kuidas mõni suur kontseptsioon on võimalik nii väikseks pakkida. Elu tehnoloogia maastikul on pidev katsetus, kus võit ei ole kunagi absoluutne ning järgmise sensatsiooni äraarvamine on tihtilugu erinevate variantide läbi proovimine. Väikseid vigu on lihtne teha, kuid dünaamilises süsteemis võib ka lihtne viga läbi teha lumepalli teekonna, mis mingil hetkel laviinina kaela võib sadada. Teadmised tihtilugu tulevad koos kogemustega, aga kellegi kogenuma õpetussõnadest kinni pidades võib kokku hoida palju töövaeva, mis muidu isikliku läbielamise nahka oleks läinud. Kõige tähtsam, mida ma tookord õppisin on, et tuleb katsetada palju, kiirelt ning ebaedu korral korrigeerida oma perspektiivi nõnda, et oleks võimalik targemana areenile naasta.

4.loeng. Interneti turvalisus on põnev teema ja sellest käis meil rääkimas Tarmo Randel. Kuna tegemist on ühe suurima väljakutsega võrku ühendatud maailmas. See on üks punkt, kus ma veidi kadestan neid, kes tulid administraatoriks õppima. Neile võib avaneda küberkurjategijate põnev maailm, mis on täis leidlikust, tihti küll kahjulike eesmärkidega, kuid äärmiselt kaasahaarav sellegipoolest. Igal areenil tasub austada osavat vastast, kuid tänapäeva musta turu juures on ligipääs igaühel, kes teab kuhu oma rahaga pöörduda. Meil on vaja on inimesi, kes seisaks vastu sellele lainele ja kuna see on niivõrd põnev teema, siis ma alati austan ja hindan inimesi, kes astuvad kaitsja rolli selles keerulises maailmas.

Internet on põnev nähtus, kuna tänapäeval täidab ta funktsioone, millest paljud on väljaspool algset kavandit. Pangandus, e-kaubandus ja sotsiaalvõrgustikud on internetti sattunud kuna inimesed on õigel ajal suutnud ajaloo kulgu muutvaid trende tabada ja nende pealt kasumit teenida. See on internet pinna pealt, mida tavakasutaja igapäevaselt tunneb. Selle kihi all on, aga maailm inimestest, kes kasutavad ära teistsuguseid võimalusi, mida internetti ühendatud maailm pakub. See on maailm täis renditavaid botnet'e, tehnilise toega pahavara ja programme, millega on võimalik koodivõhikutelgi tekitada kahju oma potentsiaalsetele ohvritele.

5.loeng. Tegemist oli loenguga, mis mind siiamaani paneb elu üle järgi mõtlema. Andres Käver, ettevõtja, tarkvara arhidekt ja minevikus vägagi edukas õpilane oli põnev inimene, kes iseseisvuse nimel on valinud üksiku hundi raja nii mõneski mõttes. Tema esitlus pani mind mõtlema karjäärist ja ohverdustest. Härra Käver on muljetavaldav mees, kes on kindlasti väga sihikindel ja töökas. Tarkvara arhidekt on kõrge staatus programmeerijate maailmas. Hariduskäik ja selle edukus oli teine punkt, mis avaldas muljet ning äratas austust. Kogu selle edu, jõu ja sihikindluse taustal oli midagi, mis häirivalt välja kiirgas. Tegemist ei tundunud inimesega, kes oleks väga õnnelik. See tundus kui näide konfliktist kahe maailma vahel, mis tänapäeval nii sagedaks on muutunud. Üheks on empaatiline maailm täis inimesi, tundeid ja suhteid üksteise vahel. Sellega paraleelselt ekisteerib maailm, mille mõõteks on progress. See on külm ja ratsionaalne maailm, mis näeb elu kui süsteemide kogumiku, mille erinevaid komponente saab realiseerida mingiks mõõdetavaks hüveks. Oma olemuselt on too teine maailm väga kiire ja nõudva loomuga, sest pidev konkurents ja nõudlus sunnivad inimesi leiutama järjest keerulisemaid viise, kuidas maksimaalselt realiseerida süsteemis eksisteerivaid võimalusi.

Tehnoloogiline progress on väga tähtis ja maailmal on vaja edukaid inimesi. Ometi ei tohiks silmist lasta meie empaatilisi omadusi, mis teevad meist inimesed nii erilisel viisil. Konkureerida tehnoloogia maailmas on väga suur stress, sest ajaga kaasas käimine nõuab tohutut pingutust. Olles väike ettevõtja on koormus veel suurem, kuid suurem on ka vabadus. Igal asjal on oma hind ja mõne mäe otsa ronides võime me ehk avastada, et vaade on midagi muud kui me oma vaimusilmas lootsime.

6. loeng. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov on seirajad Skype'is, kes valvavad selle üle, et teenus töötaks ja selleks on neil loodud kustomiseeritud süsteem andmaks neile võimalikult täpset ülevaadet. Kui ma tahaks kogu loengut kokku võtta ühe sõnaga, siis see oleks nagios. Vaimukused kõrvale jätta, siis tegemist oli inimestega, kelle õlul lasub suur vastutus. Teenuse edukaks toimimiseks on vaja head ülevaadet erinevatest protsessidest ja komponentidest, mis moodustavad terviku. Tegemist oleks justkui vahimeestega, kes kombineerides ja kustomiseerides erinevat tarkvara tagavad, et Skype töötaks nii nagu me eeldame. Siiski ei tundnud see kaugeltki nii põnev kui küberkurjategijatega võitlemine.

7.loeng. Meeldiv on näha varahommikul loengu saalis noori ja energeetilisi esinejaid. Nendeks olid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Nortal, Eesti suurim IT ettevõtte on ahvatlev koht paljudele, kes on huvitatud IT karjäärist Eestis. Samuti õnnestus mul too hommik sattuda lektorite tähelepanu objektiks saades sellega kohustuse vastata küsimustele ja õiguse küsimusi vastu esitada. Esinejate hoiakust oli lihtne aru saada, et nad teevad midagi, mis neile meeldib ja töö, mida nad teevad pakub neile põnevaid väljakutseid. Nortal on täpselt selline edumeelne ettevõtte, kes naudib noorte särtsu ja energilisust ning on muutnud selle liikuma panevaks jõud. Parim näide sellest on iga suvine suve ülikool, kust otsitakse tulevast tööjõudu. Ettekanne mõjus väga motiveerivalt ning kindlasti andis palju indu pingutamaks, et saada tulevikus osaks säärast meeldivast kollektiivist. Nortali sisekliima on kuulus oma avatuse poolest, kus on palju ühiseid ettevõtmisi, koolitusvõimalusi ja muid ühiskondlikult kasulike tegevusi. Samuti tegeleb firma erinevate suuruste projektide, riigihangete ja tõusvate turgudega kohtades, mis eestlaste jaoks on võrdlemisi eksootilised. Kõige tähtsam osa ettekandest oli ehk see, kuidas firma seest poolt töötab ja millised struktuurid seal on. Mulje, mis jäi oli äärmiselt positiivne ning kindlasti innustab see tulevikus pingutama hea karjääri nimel.

8.loeng. Merle Liisu Lindma, Skype'i personali juht on väga energeetiline ja reaalsust tajuv naine. Mul on hea meel, et loengute sari lõppes just sellise ettekandega. Inimene ei ole bioloogiline robot, vaid empaatiline olend, kelle heaolu on väga tähtis. Elus tuleks teha seda, mis teeb meid õnnelikuks, seejuures teisi haavamata. Tihti võib elu meid paigutada positsioonidele, mis alati ei vasta meie ootustele, kuid elu ongi rännak. Inimene peab olema mobiilne, et liikuda ja avastada seda, mis on õige tema jaoks. Löögid ja vapustused on paratamatud ning tihti sunnivad sellised olukorrad meid avastama midagi uut. Elu on pidev muutus ja eriti IT maailmas, kus muudatused sünnivad tihti väga kiiresti. Kõige selle juures on tähtsaim teha seda, mida igaüks õigeks peab. Me ei saa alati vastata teiste ootustele ega tohiks me ise eeldada, et keegi teine talitaks nii nagu meie õigeks peame.

Kõikidest loengutest oli see ehk kõige filosoofilisem, kus esitleti pigem viise, kuidas maailma näha ja planeerida oma tegevust. Kogu meie maailma käsitlus on suhteline viisist, kuidas me näeme ennast ja teisi enda ümber. Moodne ettevõtte on väga dünaamiline ning selle edukaks majandamiseks on vaja teatavat harmooniat. Inimesed peavad suutma koos tööd teha ning info peab liikuma peast varvasteni ja tagasi. Kõige selle juures tuleb seista enda väärtuste eest ja mitte karta eksida, põruda ega rumalat muljet jätta. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ilusate piltide ja tabavate lausetega saab presenteerida väga mõjuvaid ideid.


Kokkuvõtvalt võib öelda, et mul on hea meel, et ma olen valinud IT Kolledži kohaks, kus omandada haridus, mis avab maailma. Igal esinejal oli oma elufilosoofia ja nägemus IT kohta. IT on kirg ja seda võis näha igas esinejas. Kõigil oli küll oma küngas, mille otsast vaadelda seda põnevat maailma, kuid kõigist neist võis leida rahulolu seoses selle põneva alaga, mis pakub nii väljakutseid kui ka eneseteostust. Kindlasti oli esinemistest abi selgitamaks, mis tegelikult toimub inimeste maailmas, kes oma igapäevast leiba teenivad tehnoloogiaga töödates. See on suurte võimaluste maailm, mis on täidetud paljude erinevate positsioonidega viisil, kus igal huvitujal oleks midagi panustada. See on tõeliselt globaalne pere, kus inimesed üle terve maailma võistlevad järjest paremate ideedega võitmaks meie südamed ja meeled, tuues nõnda tehnoloogia ja informatsiooni lähemale kõigile lootuses, et koos suudame me luua parema maailma kui üksinda. Varasematest kogemustest ja esitlustele toetudes võin ma ainult kinnitada, et kirg minus infotehnoloogia vastu järjest kasvab punktini, kus saabub aeg teha suuri asju.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Läbikukutud eksamit on võimalik teha järgi kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.[1] Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.[2] Järeleksamile registreerimine toimub ÕISis.[3] Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[4] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.[5] Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6] Oma finantseeritavl kohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.[7]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse

Vastus

Selleks, et varasemat töökogemust arvestataks tuleb[8]:

  • Esitada vormikohane taotlus VÕTA komisjonile.
  • Võtta tööandjalt tõend, mis tõendab, et isik töötab erialal ja omab erialasel tööl täistööajaga vähemalt aastast tööstaaži.
  • Esitada väljavõte tööraamatust juhul, kui soovitakse tõendada varasemat erialast tööstaaži.
  • Esitada väljavõte isiku ametijuhendist, mis kirjeldab võimalikult täpselt isiku tööülesandeid antud ametikohal.
  • Soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.
  • Motivatsioonikiri.

Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.[9]

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.[10]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Esimene semester 5 EAP'd, teine semester 2 EAP'd, mille kogu maksumus on 7 x 50 eurot, mis teeb 350 eurot.

Vastuste allikad

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ijogi&oldid=66674"