User:Ttuuleve

Autor: Tanel Tuuleveski

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Astusin IT Kolledžisse sooviga õppida endale selgeks täiesti uus eriala, et teha nii-öelda kannapööre oma töömehe elus. Minu eelmise ülikooli lõpetamisest on möödunud tänaseks juba kuusteist aastat ja kogu vahepealse aja olen ma töötanud metsandusega seotud ettevõtetes ehk hoopis teises eluvaldkonnas. Minu kokkupuude infotehnoloogiaga on senini jäänud lihtsa arvuti kasutaja tasemele, ärikiliendina olen ettevõttele olnud ka it-lahenduse tellija . Otsus astuda IT-Kolledžisse ei tulnud lihtsalt, annan endale aru et minu vanuses ja kauge mälestusega õppimisest ei saa olema mul siin lihtne, lisaks polnud ma veel endas kindel kas infotehnoloogia oleks just mulle kõige sobivam valdkond. Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengust lootsin saada kinnitust oma valiku õigsuse kohta.

Sissejuhatavale ainele kohaselt alustas selle aasta kursus loengutesarja teemaga õppekorraldusest ja sisekorrast ehk kuidas on õppimine korraldatud IT Kolledžis. Ülevaade eeskirjadest ja reeglitest ei ole loomulikult midagi väga põnevat aga arusaam kooli toimimisest on kahtlemata vajalik. Olen omal käel juba enne kooli algust IT Kolledži kodulehel olevate materjalidega ka osaliselt tutvunud ja seega mõned loengu teemad olid juba tuttavad. Esineja valdas teemat hästi ja loeng jooksis kiiresti, olulisemad kohad rõhutati veel lisaks üle kinnistamaks olulist infot noorte rebaste ajukäärudesse. Uus asi IT Kolledži sisekorras sellest aastast on eetikakoodeks. Eetikakoodeksiga on määratletud head tavad, millistest Esti Infotehnoloogia Kolledži üliõpilased ja eksternid käitumisotsuste langetamisel oma õpingute vältel lähtuvad [1]. Lühidalt kohustub koodeks hoidma kõrgel IT Kolledži mainet ja vältima tegevusi, mis võiksid seda ükskõik millisel viisil kahjustada, samuti austama kooli akadeemilisi tavasi õppimise osas. Tudeng peab olema aus ja abivalmis kaastudengite ja kooli töötajate vastu, lubamatu on kasutada oma erialaseid teadmisi kuritahtlikul eesmärgil.

Margus Ernitsa loeng õppimisest ja motivatsiooonist andis mitu head nõuannet edukaks õppimiseks koolis. Väga tähtis on leida enda jaoks motivatsioon nii iga aine kohta eraldi kui kogu eriala kohta. Kui aine või eriala vastu tekib suurem sisemine innustus ja huvi midagi ise juurde uurida või kogeda, on oluliselt lihtsam ainet ka koolis läbida. Saan sellest nõuandest hästi aru ja seda on lihtne soovitada kuid tean, et igapäevaselt on seda pagana raske ellu viia. Kui mõni aine koolis ikka üldse ei huvita siis vägisi motivatsiooni ikka ei leia. Margus Ernits lisas veel, et juhul kui aine vajalikkuses pole tudeng veendunud siis üldjuhul pingutab ta ka vähem õppimise osas. Siin on väga oluline, et just õppejõud suudaksid aine huvitavaks ja kuulatavaks teha. Teiseks heaks nõuandeks selles loengus oli soovitus koos õppimise kohta - üheskoos teiste tudengitega õppimine aitab kiiremini ainet omandada, teistele õpetamine ja asjade lahti seletamine aitab väga hästi ka endale kursus selgeks saada. Elu on näidanud, et tekivad tudengite grupid kes koos õpivad ja koos õppijad saavad üldjuhul paremini koolis ka hakkama ja on tõenäoliselt ka hilisemad IT-Kolledži lõpetajad. Margus Ernitsa sõnul on just keerukamad ained need mis õpetavad õppima ja mõtlema. Loengus peatuti pikemalt akadeemilise petturluse teemal - siin jäi meelde lektori mõttekäik maha kirjutamise ja ebaausate võtete kohta õppeainetest läbi saamisel. Juhul kui paljud tudengid ei viitsi õppida ja kasutavad ebaausaid võtteid loengute läbimiseks ja õppejõud sellest aru saab siis langeb õppejõu motivatsioon ainet hästi edasi anda. Selle tulemuseks on omakorda õppijate motivatsiooni langus kuna nemad näevad, et õppejõud pole motiveeritud ainet edastama. Tekib omamoodi nõiaring, mis ei ole kasulik nii tudengile kui ka õppejõule. Trikitajad ja valskusega loenguid läbivad tudengid tõmbavad hiljem alla ka IT-Kolledži diplomi mainet kuna tulevased tööandjad näevad, et kooli lõpetanud tudengid on korralikult välja õpetamatta. Maine langus mõjutab kahjuks ka neid lõpetajaid kes korralikult õppisid ja kursused selgeks tegid endale. Margus Ernits soovitas uute ja tundmatute teemade puhul kasutada mind map'i - see on heaks vahendiks tundmatute asjade vahel seoste leidmiseks ja kirjeldamiseks. Minu jaoks oli loengus kõige huvitavam Margus Ernitsa võrdlus süsteemi administraatorite ja süsteemi arendajate töö vahel. Tänaseks on erinevused kahe töö iseloomude vahel vähenenud, kui varasemalt administraatorid hoidsid püsti ja jälgisid ettevõtete või organisatsioonide it-süsteeme ja arendusega praktiliselt kokku ei puutunud ning süsteemi arendajad kirjutasid programme ilma, et oleksid pidanud vastutama nende reaalses elus toimimise eest. Tänaseks peavad administraatorid oskama ka ise programmeerida, arendajad omakorda peavad hakkama saama oma programmide ja testkeskkondade seadistamisega. Täna loengule sai mulle selgemaks mõlema töö iseloom ja oskan lihtsamini valida kumba suunda ennast tulevikus sättida. Lõpetuseks jäi veel meelde Margus Ernitsa soovitus: asju tuleb proovida ja tegeleda enda arendamisega ka väljaspool õppeaineid!

Kolmas loeng kus Linnar Viik rääkis meile innovatsioonist meeldis mulle väga. Inimeste kuvand innovatsioonist Eestis on valdavalt tarbijapoolne - inimesed on uuenduste tarbijad, tootjateks on aga peamiselt suured ja rahvusvahelised ettevõtted (v.a. Skype). Innovatsiooni üldiselt võetakse kellegi teise asjana. Linnar Viigi nägemuses ei pea see nii olema, uuendusi saab luua igaüks ise oma igapäevastes tegemistes, muutes oma käitumisharjumusi ja proovides enda jaoks midagi uut. Mida rohkem me uusi asju katsetame seda rohkem me õpime ja kogeme. Personaalne innovatsioon on oluline, läbi selle loome endale võimalusi uute lahenduste leidmiseks mida juba teistelegi pakkuda. Vanasti oli innovatsioon "lineaarne" - nii-öelda toru ühes otsas olid teadlased, kes mõtlesid välja uusi asju ja teadmiseid, vahepeal kinnises torus masstootmine ja toru teises otsas tavalised tarbijad, kellel puudus võimalus uuenduste protsessis kaasa lüüa. Tänapäeval on innovatsiooni keskmeks turg ja tarbijate nõudmine. Uute lahenduste elluviimine on rohkem avatud tegevus, koos avastatakse, jagatakse, tuuakse turule ja kasutatakse innovatsiooni. Uue idee väärtus on vähenenud, suurenenud on idee elluviimise väärtustamine ehk ainult heast ideest enam ei piisa, vajalik on see ka inimesteni viia. Makstakse idee rakendamise mitte idee enda pärast. Toodete eluiga on tänaseks järjest lühenenud, seega peab olema kiira ka tootearendus. Head ideed ei tasu hoida ainult endale ja seda vaikselt üksi nurgas pusida, jagatud ideed on võimalik kiiremini teostada, vastasel korral võid lihtsalt oma hea ideega hiljaks jääda turule. "Time to market" peab olema järjest lühem ja samuti on oluline arvestada juba enne toote turule paiskamist ka tema eluaega. Näiteks Apple ei too kunagi uut toodet turule siis kui see valmis saab vaid siis kui turg on "valmis" ehk Apple enda poolt ette valmistatud. "Fail fast" - see tähendab toote kiiresti turule toomist ja järgi proovimist, kui uus toode ei paku suurt huvi turul ja nõudlus on lahja siis võetakse tode turult maha ja alustatakse juba uue pakkumisega. Aeg ideest toote turule jõudmiseni peaks olema pooleteist ja kolme kuu vahel, pikem periood näitab probleeme arndaja tegevuses. Sedamoodi tegutsevad täna mobiilsete mängude ja aplikatsioonide arndajad. Väga kujundlik oli Linnart Viigi näide jalgrattaga sõitma õppimisest - enamusele meist kindlasti ei õnnestunud sõitma hakata esimese katsega ja esimesed katsetused ei toimunud kindlasti ka rahvarohkes ja tiheda liiklusega tänaval vaid kuskil rahulikul uulitsal. "Fail small" tähendabki läbikukkumist väiksemas keskkonnas, ei ole vaja kohe ome uue tootega suurele turule jõuda, parem on katsetada enne väikesel turul siis on kahjud läbikukkumisest väiksemad. Innovatsioon võib olla parendav ehk juba olemasolevat toodet või teenust lihvitakse veelgi paremaks või arendatakse sammukese edasi. Innovatsioon võib olla ka radikaalne ehk leitakse toode või teenus, mis muudab radikaalselt turgu. Lisaks on olemas veel protsessi ja mõttemaailma innovatsioon - see kehtib kultuuride ja ühiskondade kohta laiemalt, kuidas ja mida teatud grupi inimesed väärtustavad. Loeng oli huvitav ja andis hea sisendi tänasest innovatsiooni olemusest - tuleb kiiresti mõista ja aru saada nõudlusest turul, sõnastada selgelt probleem, leida käepärased ja tõhusad lahendused probleemi lahenduseks ja see kõik ka kiiresti ära teha.

Tarmo Randeli ettekanne küberkuritegevusest läks mulle samuti hästi peale. Kuna ettekandja on pikalt töötanud erinevates organisatsioonides, mis tegelevad küberkuritegevusega siis oli hästi tunda esineja kogemust ja pädevust selles valdkonnas. Hindan ettekandeid kus loengu pidaja omab laialdasi teadmisi ja sügavaid isiklikke kogemusi valdkonnast. Küberkuritegevuse liike on palju ja neid mõeldakse kogu aeg ka juurde, lihtsatest pahavaradest kuni raha ja identiteedivargusteni. Kuritegevuse maht on kasvanud viimasel kümnendil lausa eksponentsiaalselt ja prognoosid on samasuguse kasvu jätkumine kuna järjest rohkematel inimestel maailas on ligipääs internetile ja võimalus kasutada arvutit. Viimasel ajal on järjest teravamaks muutunud inimeste järel nuhkimisega seotud kuriteod. Tarmo Randel tõi ühe näite arndajate ja haldajate vastu suunatud rünnakust, mille eesmärgiks oli aeglustada või peatada teatud süsteemide töö (näit. panga või telekommunikatsiooni firmade serverid). Kaitse ehitamiseks on vaja teada kuidas rünne toimib ehk kaitse peab olema sammukese ründest ees. Teine näide puududtas pahavaraga nakatumist veebilehe kaudu - see toimub väga lihtsalt ja kasutaja ei pruugigi seda pikka aega märgata. Küberkuritegevuse vastu kaitsmisest on saanud suur äri, mille maht kasvab samuti kiiresti. Eesti ettevõtjad on samuti kasu lõikamas kuritegevuse vastu võitlemisest, positiivselt on mõjunud NATO ja Skype küberkaitse keskuste siia toomine. Kahjuks on meil ka negatiin'vseid näiteid kuritegevusest ja mitte väiksel skaalal. USA Föderaalkohtusse jõudnud juhtub Tartust pärit kurjategijatest on kõige kuulsam näide. Küberkuritegevusega seotud valdkond areneb kiiresti ja Eestil on kujunenud välja hea positsioon olla selles vallas esirinnas.

Andres Käveri loeng teemal Elufilosoofia ja ja IT Eestis ja kahjuks minu hinnangul lahjaks. Ettekandja on küll endine IT-Kolledži õpilane ja omab pikka kogemust it-arenduse valdkonnas kuid meile antud loeng oli korralikult ette valmistamata ja hüplik. Meelde jäi Andres Käveri enda kogemustest toodud kogems - arendus on ennekõike kliendile suunatud ja selleks on vaja teadmisi ka muudest eluvaldkondadest, kindlasti makro- ja mikroökonoomikast, et arendaja suudaks suhestuda kliendiga ja nende ärist aru saada. Arenduste mahud on suured ja projekt ei lõppe programmi kirjutamisega vaid elavad pikalt mitmeid aastaid. Ka viis või kuus aastat hiljem tuleb aru saada mida esimesel aastal programmi kokku kirjutatud sai ja kommentaarid programmi vahel kuluvad siis marjaks ära. Abiks oli ka ettekandja kommentaarid konkreetsete IT-Kolledži ainete kohta, mis on väga olulised selgeks teha ja mida on vaja silmaringi laiendamiseks. Kuna Andres Kõver ise on arendaja taustaga siis enamus tema lähenemist oli ka arendaja poolt vaadatud, oleksin hea meelega kuulanud ka administreerimise poolset nägemust

Kuuendas loengus käisid oma tööd tutvustamas Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skypest. Nad tutvustasid kõigepealt oma tööd ja elu Skype Tallinna kontoris, peamiseks ülesandeks on neil monitoorida Skype lõppteenuseid ja kontrollida teenuste ülevalolekut nii äriteenuse kui ka it-teenuse poolt. Võimalike tulevasi tekkivate vigade ja probleemide korral süsteemis neid enneaegselt edasi eskaleerida õigetele Skype töötajatele. See oli hea vaada Skype köögipoolele, kuidas suures firmas asjad toimivad. Kahjuks jäi mulle kui võhikule asi kaugeks kuna esinejad kasutasid palju tehnilist sõnavara. Natuke oli ootus esinemise suhtes kõrgemal aga poole loengu pealt jätkasid nad vastamisega kuulajate küsimustele ja see oli juba palju huvitamav. Sain head infot, mida ennekõike õppida ja millele tähelepanu pöörata oma õpingutel.

Järgmisene esinesid meile Ats Albre ja Helen Piirsalu AS Nortalist. See oli asjalik ja informatiivne loeng, hästi ette valmistatud. Lektor kirjeldas kuidas toimub ühe tarkvara arenduse protsess suures it-firmas, kuidas kliendi ärianalüüsist peab välja tulema tarkvara mis sobiks igati kliendile. Jällegi - projekt ei lõpe valmis programmiga, kindlasti vajalik hilise tugi ja edasiarendus. Väga palju on kogu protsessis suhtlemist ja ilma tiheda suhtluseta tänapäeval hakkama ei saa. <fookus peab olema paigas õigel asjal ja selleks peab projekti liikmete ja ka väljaspool meeskonda asuvate liikmete vahel info liikuma. Ettekande pealkiri oli provokatiivselt "Kuidas saada superstaariks" ja Ats Albre jagas ka oma soovitusi kuidas jõida it-maailma superstaariks: 1. õppida,õppida,õppida nagu ütles juba Lenin 2. kogemused, soovitus osa võtta erinevatest meeskonntöödest, praktikatest, osalemine open-source projektides 3. peab olema kirg valitud ala vastu, soov areneda ja juurde õppida 4. teha rohkem kui oodatakse 5. peab olema meeskonnamängija, hea suhtleja ja kuulaja Esineja tutvustas ka Nortali suveülikooli programmi ja kutsus ka osalema kõiki. Suveülikoolis toimub reaalsete projektide läbi mängimine, osalejaid hinnatakse ja antakse tagasisidet tehtu kohta. See on hea viis leida endale töö tulevikuks ja Nortalile viis saada uusi innukaid töötajaid. Ats Albre soovitas küll osaleda alles peale 2 kursuse lõppemist kuna siis arusaam it-maailmast juba parem ja ka endal idee millises suunas liikuda olemas. Töö kõrvalt õppimine on võimalik aga keeruline - töö juures olevad meeskonnad vajavad reaalset kohalolekut info saamiseks ja edastamiseks. Ettevõtted hindavad ennekõike eelneva kogemusega töötajaid ja neid kes on arnemishuvilised ja initsatiivikad. Nortali suveülikool oleks heaks referentsiks tudengi CV-sse!

Viimase loengu esitas Merle Liisu Lindma ja tema ettekande pealkirjaks oli "Life is an Attitude". Pean tunnistama, et olin pisut skeptiline selle loengu ja teema suhtes kuna pealkiri viitas filosoofilisele ja pehmele lähenemisele. Vastu minu ootuseid osutus loeng väga heaks, ettekandja oli ette valmistanud oma esinemise, slaidid olid köitvad ja huvitavad, harjutuste tegemine loengu alguses raputas hommikusest uimasusest hästi lahti. Merle Lindma sõnum oli lihtne - me oleme iseenda suurim looming, oleme see mida me mõtleme. Mõtetel on aga teatavasti võime muutuda visiooniks ja visioonist sünnivad teod ja tulemused. Oluline on mõista kelleks ma ise soovin saada, mitte vastata kellegi teise ootustele - siis oleme õnnelikud ja suudame ka teistele pakkuda rõõmu. Leia andale töö mida sa armastad ja õpi kogu elu, tegutse ja saa kogemusi siis oled õnnelik! Lihtne aga vahel on hea kui seda meelde tuletatakse.

Loengud aitasid mul paremini aru saada mis mind ootab ees õpingutel ja hiljem tööle asudes. Minu jaoks muutus pilt selgemaks administreerimise ja arenduse kursuste vahel, arvan et olen selgusele jõudmas millist suunda endale valida edaspidi. Mulle meeldisid väga Linnar Viigi, Ats Albre ja Merle Liisu Lindma ettekanded aga ka teistest loengutast oli mida meelde jätta.

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/tudengielu/eetikakoodeks/

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus Võimalus arvestus uuesti sooritada kehtib üliõpilasel kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse puhul on vajalik enda registreerimine õppeosakonnas. Kordussooritusele saab end registreerida ÕIS-i avalehel valikutes Minu Asjad ning seda peab tegema hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordusarvestus tasuta, tasulisel kohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks kohaselt 14,2 eurot.

Küsimus 2 Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus Punane joon on ajaline piir, millega peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava ja toimunud akadeemilised liikumised. Tegevused: 1. koostab ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava 2. kinnitab ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava 3. EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse 4.EIK-välise akadeemilise liikumise vormiks on teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilase (külalisüliõpilase) poolt oma õpingukavasse EIK õppekavadest õppeainete valimine semestri/õppeaasta piires. Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. X = 27, Y = 22,

Vastus 250 EUR