User:Atammar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Airika Tammar
Esitamise kuupäev: 25.10.2013

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus, IT süsteemide administreerimine ning IT süsteemide arendus

Käesolev essee annab ülevaate „Õpingukorralduse ja erialatutvustuse“ korras ette antud kaheksast veebiloengust. Loengutes astusid ülesse erinevate taustadega inimesed, kes on vähemal või rohkemal määral seotud Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga. Iseloomult ja sisult olid kõik loengud väga erinevad kuid sellegipoolest kõlasid nendest läbi sarnased soovitused ja eesmärkide püstitused.

Õppekorralduse ja sisekorra loengus tehti kokkuvõte sisekorra eeskirjadest ja anti soovitused õppetöö kohta. Loengus selgus, et õppetöö materjali ja infot leiab Wikist, ÕIS-ist ja Moodle’st. Positiivne on kindlasti see, et loengud on üles pandud veebi ja et mõne tekkinud küsimuse või segaseks jäänud olukorra saab alati videost uuesti üle vaadata ning leida oma segadustekitavatele küsimustele vastuseid. Loengu võib kokku võtta sellega, et ees ootab palju tööd, uusi teadmisi ja saavutusi (Tsiteeritud videost slaidi 58:38 õppeosakonna juhatajat Inga Vaud).

Õppimine ja motivatsioon - Õppejõud Margus Ernits rääkis kaugõppe eripäradest ja sellest, kuidas tuleb rõhku panna ajaplaneerimisele. Kaugõppes, võrreldes päevaõppega, on paratamatult vähem kontakttunde ja rohkem iseseisvat tööd. M.Ernits andis soovitusi proovida mõni süsteem (võrgulahendus, tarkvara jms) laiali lammutada ja siis uuesti üles ehitada. Õppejõud märkis ära, et kõige paremini õpib ise praktiseerides. Kõige rohkem meeldis mulle õppejõu lause õppuri motivatsiooni kohta:“Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha leiab vabanduse.“

Innovatsiooni olemuse ja juhtimise loengut pidas hr Linnar Viik. Lektor rääkis, mis on innovatsioon, millised on selle erinevad liigid, milline on olnud innovatsiooni areng läbi aegade ning kõige selle ilmekamaks muutmiseks, tõi kõneleja palju erinevaid ja meeldejäävaid näiteid. Minu ettekujutus innovatsioonist oli seni olnud selline, et luuakse lihtsalt midagi uut, aga loengus selgusid ka innovatsiooni teised tahud, näiteks innovatsioon võib olla ka midagi vana ja toimivat aga täiesti uues kuues. Lisaks mainis ta, et õnnestumised ja uued ideed tulevad läbi ebaõnnestumiste. Innovatsiooni käigus ebaõnnetsumine ei ole erakordne ja haruldane, vaid peaks julgustama uuesti ja uuest proovima. Innovaatiline idee peaks olema selline, et keegi teine saab lõpptulemusena sellest kasu.

IT-profid küberpättide vastu! Loeng oli vast üks huvitavamaid. Esineja rääkis erinevatest küberrünnakute liikidest, skeemidest ja tõi palju näiteid reaalset elust. Püstitati küsimus: Miks nad seda teevad? Vastuseks oli, et nagu mujal kuritegevuses siis sealgi liiguvad suured rahad, mis meelitab inimesi libedale teele. Loeng oli hästi üles ehitatud ja ettevalmistatud. Esineja tundis teemat ja valdkonda. Hr. Tarmo Rander rõhutas, et ennast tuleb arendada, sest ründajad muutuvad järjest kavalamaks ja mõtlevad välja uusi rünnakuplaane, millele on vaja vastupanu osutada.

„Elufilosoofia ja IT Eestis“ loengus esines hr Andres Käver, endine Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane. Andres Käver andis nõu kuidas hakkama saada koolis ning märkis ära, et päris elus ja koolis programmeerimine on kaks täiesti erinevat asja. A.Käver tõi välja, et miks mingi õppeaine on vajalik, eriliselt rõhutas ta nt majandust ja matemaatikat. Majandusega tuleb arendajal paratamatult tulevikus kokku puutuda, sest erinevad arendused ning nende vajalikkus on otseses suhtes valitseva majandusolukorra ning üldse majandusega (tasuv, kasulik jne). Tehti selgeks, et rõhku tuleb panna ka rasketele ja võibolla esialgul mõttetuna tunduvatele ainetele nt digitaalloogika, matemaatika analüüs, statistika ning matemaatika alused. Lektor rääkis ka tudengisündroomist, mis väljendub selles, et kõik asjad jäetakse viimasele minutile ja ei jõuta kuidagi oma asjadega valmis. Pigem seda vältida ja lõpetada oma tööd varem või õigel ajal. Pöörati tähelepanu kirjatöödele (esseed) ja viidetele. Jagati häid nõuandeid õppimise kohta. Õppejõud rääkis hästi realistlikult ja ei maalinud ilusaid pilte. Loeng oli väga motiveeriv ja pani mõtlema, kas ITC on õige koht õpinguteks. Hästi aktiivne lektor - tema ettekannet iseloomustasid eriti hästi just põnevad, huvitavad, eluse-enesest näited..

Skype NOC Monitoring –- Loeng oli halvasti üles ehitatud ja üsnagi igavalt esitatud. Tundus, et esinejad ei olnud läbi mõelnud ettekande teemat ning ei olnud ise vaimustuses oma tööst ja tegemistest ega suutnud tudengitele edasi anda seda vaimustust, mida oleks oodanud. Põhiline, mida teada sain, oli see, et lektorid tegelevad mingisuguste probleemide ennetamisega ja konkreetses süsteemis pidevate seiretega. Suurimaks väljakutseks nende jaoks on välehäirete ennetamine.

Kuidas saada superstaariks? - Loengut pidasid Nortal ASi töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats Albre rääkis tarkvaraarenduse eesmärkidest, milleks on probleemi lahendamine ja kliendi elu muutmine lihtsamaks. Hästi oluline on suhtlemine erinevate osakondadega, et saada parem tulemus ja töökindlam toode. Eriti pöörati tähelepanusellele, et tuleb palju õppida ja kogemusi omandada praktiseerides. Tsiteerin Ats Alberet: „Alati tee rohkem kui oodatakse ja ole aktiivne“. Soovitati kasutada juhust ja kandideerida suveülikooli praktikale, kust saab kogemusi, oskusi juurde ja näeb reaalset elu. Tõdeti, et sihile viib see kui oled õpihimuline ja kui näitad ülesse initsiatiivi. Minu jaoks oli uudiseks suveülikool ja sealsed praktika võimalused.

„Life is an Attitude?“ loengut pidas Merle Liisu Lindma. Tegemist oli kõige põnevama loenguga kogu valikust. Esinejal oli ettekanne hästi ettevalmistatud ja huvitavalt üles ehitatud. Merle Liisu rääkis elust, suhtumisest, hoiakutest, väärtustest, eesmärkidest jne. Tuleb osata soovida ja see mida ootad, see tuleb. Eriti meeldisid mulle praktilised harjutused, mida lektor soovitas teha, et ennast avastada ja leida positiivseid asju elust. Inimesi tuleks usaldada ja see annab enesekindluse (kellele?). Oluline on elukestev õpe ja oma silmaringi pidev laiendamine. Kokkuvõtteks sain tema loengust nii palju teada, et töö peab vaimustama, silma särama panema, elus/töös tuleb leida endale eesmärk, mille poole püüelda. Eksimine on täiesti aktsepteritav, aga oluline on õppida vigadest, eriti enda vigadest. Tuleb uskuda endasse!

Kokkuvõtteks olid eelnevad kaheksa loengut oma sisu ja teemade poolest täiesti erinevad. Osad loengud olid huvitavamad ja kaasahaaravamad kui teised. Mõned halvasti ülesehitatud ja seetõttu ka veidi segased ja ka keerulised. Käis läbi ka ühiseid jooni. milleks oli peamiselt see, et tuleb palju õppida ja kogemusi omandada. Hästi oluline on omavaheline suhtlemine, sest tulevikus tuleb osata suhelda kliendiga ja samal ajal oma meeskonnaga. Õppimise osas tuleb planeerida aega ja hakata oma asjadega õige ajal pihta ning vältida tudengisündroomi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

• Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.Viide punktis 5.4.4.
  
• Õppejõuga tuleks kokkuleppida kordusarvestuseks ja kooskõlastada õppeosakonnaga. Viide punktis 5.2.8.
  
• Kordusarvestuse puhul toimbub registreerimine ÕISis. Registreerimise ja sooritamise vahale peab jääma vähemalt 2 tööpäeva Viide punktis 5.2.8..
  
• Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Viide punktis 5.4.4.
  
• RF õppekohal on tasuta. Viide KKK
  
• REV õppekohal on tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Viide punktis 5.2.7.
  

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

• Võimalused, et minna akadeemilisele puhkusel on tervislikel põhjustele, eesti kaitsejõududesse teenima asudes ja lapse hooldamisel. Viide punkits 6.1.3.
  
• Akadeemilise puhkuse saamiseks tuleb taodelda avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Viide punkits 6.1.2.
  
• Olenevalt põhjusest, miks minnakse akadeemilisele puhkusele on vaja lisada vastav tõend (kas meditsiiniline tõend, kutse kaitseväe tegevteenistusse või lapse sünnitunnistus).
• Maksimaalne aeg on kuni 3 aastaks. Viide punkits 6.1.3.
  
• Õppepuhkuse lõpetamiseks kirjutada avaldus selle lõpetamiseks. Viide punkits 6.1.2.
  
• Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Viide punkits 6.1.6.
  
• Jah saab Viide KKK
  

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X=19 y=24

Esimese semestri eest tehakse arve 8 EAP. Teise semestri eest tehakse arve 3 EAP eest plus lisandub kumultatiivsetl esimese semestri 8 EAP-d. Esimesel õppaastal tulev tasuda 19 EAP eest. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Viide