User:Kkaine: Difference between revisions
No edit summary |
|||
(2 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 1: | Line 1: | ||
=Erialatutvustuse aine arvestustöö= | =Erialatutvustuse aine arvestustöö= | ||
Autor: Kaarel Kaine<br> | Autor: Kaarel Kaine<br> | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 30.10.2012 | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Line 36: | Line 36: | ||
===Küsimus 1=== | ===Küsimus 1=== | ||
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? | |||
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? | |||
===Vastus=== | |||
Õppekava vahetuseks tuleb teha avaldus ja siis anda enne punase joone päeva. Avaldus tuleb teha vabas vormis rektori nimele ja kaasa on vaja ka soorituste nimekiri panna, et saaks tehtud ained üle kanda. Tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama, kui on õppekava maht täidetud. | |||
[[Category:Erialatutvustus 2013]] |
Latest revision as of 23:07, 30 October 2013
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Kaarel Kaine
Esitamise kuupäev: 30.10.2012
Essee
Aine oli väga huvitav ja väga meeldis see, et rääkimas ei käinud niisama mingid inimesed vaid oma ala väga suured spetsalistid. Loengu andjatest oli näha, et nad valdavad enda loengu teemat ja oskavad seda väga hästi edasi anda ning neid huvitab teema.
Esimeses loengus räägiti üldiselt õppetööst ja õppekorraldusest. Esmalt üldistest õppekavadest ruumidest, klassidest raamatukogust. Meelde jäi, et tundides tasub tegeleda õppetööga ja loengu kuulamisega aga mitte muude asjadega.
Teises loengus räägiti huvitavalt õppimisest ja motivatsioonist. Kõige ebaefektiivsemaks õppimise võimaluseks on loengud, rohkem tuleks teha praktilist tööd ja käsi ise külge panna, siis ka efektiivsus kasvaks. Teooria teadmine on hea, kuid ainult teooria teadmine pole eriti hea, kui mingeid praktilisi oskusi pole. Intensiivõppe nädal on väga huvitav üritus, millel võiks osaleda ja seeläbi ennast arendada. Veel tasub hakata kasutama mindmapi tegemist, mille kaudu on kohe näha, mis on omavahel seoses. Väga huvitav oli ka arendajate ja haldajate oskuste kirjeldus, milleks on siis, et mõlemad peavad oskama teineteise tööd teha. Haldaja peab suutma mingil määral arendusega tegeleda ja arendaja poeab oskama ka hallata süsteeme. Soovitustest tasub loengus kuulata ja tegeleda loengu kuulamisega, mitte tegeleda mingite suhtluskanaltega.
Kolmandas loengus räägiti innovatsioonist. Innovatsiooniks on millegi tegemine mingil uudsel moel näiteks kui tavaliselt minna tööle autoga, siis üks päev minnes jalgrattaga tööle on omamoodi innovatsioon. Innovatsioon on millegi uudse tegemine või tootmine, ning innovatsioon saab tulla vaid läbi õppimise. Peamiselt õppimise ja arengu läbi vigade ja eelnevaid versioone parandades.
Neljandas loengus räägiti sellest, kuidas igasugu internetis küberpätid tegutsevad ja mis on nende eesmärgiks. Põhiline eesmärk on saada kasumit, varastades krediitkaardi andmeid, muid andmeid ja salasõnu, spämmi tekitamise või muu seesugusega. Pätid tegutsevad seal, kus on liigub raha ning politseil pättide kätte saamise ainukeseks võimaluseks on jälitada, et kuhu liigub raha selle “töö” eest. Pättide eesmärgiks on ka jääda nii anonüümseks kui võimalik. Kuidas töötavad botnetid ja pahaaimamatute inimeste arvutite nakatamine mingite viirustega.
Viienda loengu sisuks oli tarkvara arendus. Andres Käver, kes on pikalt tegelenud arendusega rääkis it süsteemide arendusest olles ettevõtja positsioonil. Väga huvitav oli teada saada, kuidas on arendaja ja kliendi suhted üldiselt. Väga huvitav oli kuulata ka tema kommentaare IT Kolledži õppeainete ja õpingute kohta ning ka õppeainete kohta. Paljudel tudengitel on õppides “tudengi sündroom”, mis on põhimõtteliselt viimasel hetkel õppima hakkamine, ning seda tuleb iga hinnaga vältida. Õpetik oli ka lõputöö kirjutamise soovitused, et tuleks kirjutamist juba eelnevalt praktiseerida, muidu on lõputööd tehes väga raske ühe korraga saada korralik töö kokku.
Kuuendas loengus räägiti Skype'i NOC Monitooringust, mille eesmärgiks on tagada tõrgeteta töö tagamine serverites. NOC Monitooringutega tegelejad on alati valvel ja kontrollimas süsteemide toimimist, ning probleemide korral on valmis edastama infot vastavatele serverihalduritele, kes asja kiirelt korda teevad. Väga huvitav oli teada saada, et kuidas tagatakse sellise suure kasutajaskonnaga programmi töö ning monitooring, mis töötab 24/7.
Seitsmendas loengus Ats Albre ja Helen Piirsalu rääkisid Nortali firmast, mis on baltimaade suurim tarkvaraarendus ettevõte. Süsteemianalüütikute ja arendajate vahelistest suhetest ning kuidas need toimivad firmas. Veel räägiti Nortali suveülikoolist, mis toimub juba alates 2005 aastast, kus on võimalik kogemusi omandada ja peale suveülikooli tööle minna Nortalisse. Peaaegu kõik inimesed, kes on suveülikooli läbi teinud on Noralisse tööle jäänud. Väga huvitav oleks kandideerida suveülikooli. Leongus räägiti veel töötamisest ja õppimisest samaaegselt, et kas on võimalik ja kas üldse ajaliselt jõuab.
Kaheksandas loengus räägiti inimeste üldistest probleemidest ja psühholoogiast. Erinevate inimeste töötamise motiveerimist ja suhtumist üldiselt. Kuidas peaks suhtuma töösse või muutma enda elu, kui pole rahulolu. Alati tuleb areneda ja muutuda, kuna see on üks elu osa, eriti IT sektor on võrreldes teiste aladega väga suures muutumises. Õppimine kestab terve elu. Väga huvitavad vaatenurgad tööle, eraelule ja üldiselt kogu elule, millest on palju panna kõrva taha. Kõige uuemateks ja parimateks loenguteks olid minu meelest Andres Käveri loeng süsteemide arendusest ja Linnar Viiki loeng innovatsioonist, mis olid väga väga huvitavad ja õpetlikud.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Arvestust on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani.
Kokku on võimalik leppida õppejõuga, ning õppejõud võib anda iseseisvaid ülesandeid. Tähtajad määrab õppejõud vastavalt kooskõlas õppeosakonnas soovitusliku ajakavaga.
Järeleksamile on võimalik registreeruda õppeosakonnas.
Korduseksamid on tasulised välja arvatud riigieelarvelisel õppekohal õppival tudengil. Tasu suurus on määratud rektori käskkirjaga. OF õppekohal on kordussoorituse tasu 14,2 €.
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Õppekava vahetuseks tuleb teha avaldus ja siis anda enne punase joone päeva. Avaldus tuleb teha vabas vormis rektori nimele ja kaasa on vaja ka soorituste nimekiri panna, et saaks tehtud ained üle kanda. Tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama, kui on õppekava maht täidetud.