User:Jvatsfel: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| (3 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
== Erialatutvustuse aine arvestustöö == | == Erialatutvustuse aine arvestustöö == | ||
Autor: Johannes Vatsfeldt | Autor: Johannes Vatsfeldt | ||
esitamise kuupäev: 24.oktoober 2013 | |||
== Essee == | == Essee == | ||
Enamus loenguid olid päris huvitavad, vähesed jätsid külmaks. Selliseid loenguid võiks veelgi olla, sest osadest olen ma saanud päris vajalikku informatsiooni ja avardanud oma silma ringi tunduvalt. Loengud ise enda sõnumiga nii palju ei muutnudgi mu teadmisi, kui nendest saadud väike info, mida hiljem ise juurde uurisin. Tänu Tarmo Randeli loengule hakkasin ma vaatama Defcon-i, kus sain veelgi rohkem infot selle ala kohta ja peale Merle Liisu Lindma loengut oli maailma vallutamise tunne, mis oli motiveeriv. | |||
Esimiene loeng andis väga põhjaliku üle vaate kooli sisekorrast ja teistest olulistest aspektides. Selletas lahti osad KKK, ja tõi välja muudatused kooli kodukorras ning seaduse muudatusega kaasnevad muudatused. Enamus loengust on tegelikult kooli kodulehel eeskirjas ka olemas. | |||
Teine loeng segitas hästi õppingu korraldusest, taga järgedest petturlusele ja teistest olulistest aspektidest seotud IT Kolledziga. Põhjalikult räägiti muidugi igasugustest akadeemilistest petturlustest ja nende tagajärgedest, mis olid ilmselgelt tagatud riigieelarveliste kohtade tekkest ning see tõttu kontrolli karmistamisest. Loengu algus mingil määral kattis esimese loengu osi, aga poole pealt seletati lahti ka erinevad õppekavad, näiteks mainiti, et administreerimise õppekaval olevad õppilised peavad ka oskama mingil määral arendust, sest just arendajad teevad neile programme, mida nemad peavad üleval pidama ja arendajad peavad oskama teha erinevate keskkondade jaoks programme, mitte ainult mingi kindla, eriti tähtis oli just GNU Linux-i keskkond. | |||
Kolmas loeng Innovatsioonist oli üks parimaid. Loeng tekkitas tunde, et innovatsioon on väga oluline majandus maastikul läbi löömiseks ja ilma selleta ei saa eriti hakka, kui just ei tee mingit spetsiifilist tööd. Mujalt uudistest ja kaasaegsest meedia maastikust on ka näha, et üritatakse leida inovaatilisi lahendusi, millega tihiti väga hästi hakkama ei saada, sest leiutatakse jalgrattast uuesti ja uuesti. Lisaks andis hea ülevaate, kuidas ennast suurematele firmadele nähtavaks teha. Näiteks "What are we going to do and why are we going to do.", kus Linnar Viik tõi näiteks IBM-i. IBM avalikustas oma kõne sünteesi lähte koodi, miks, sest siis tavainimesed, kes olid asjast huvitatud hakkasid seda täiustama ning 20000 insenerist sai 100000-ed asjast huvitatud inimesed, mille tulemuseks on praegu näiteks Apple Siri. Loengu lõpus näitas üht skeemi, kus olid erinevad kohtu protsessid, mis olid tingitud patentide olemas olust. See tõi välja ühe kurva tõe, miks me tehnika ei arene nii kiiresti, kui võiks. Selle asemel, et mingi lahendus avalikustada ja lasta seda 100000-el inimesele edasi arendada, patendeeritakse ta ära ja sarnaste lahenduste autoritega minnakse tihti peale kohtusse, et enda majandusliku positsiooni hoida, mis pole tehnika arengule kuigi hea. | |||
Neljas loeng avas mu silmad interneti kuritegevuse vastu ja kui haavatavad me sellele tegelikult oleme. Midagi millest mul polnud aimugi oli näiteks näide Venemaa interneti äride sõjast, kus suured domeenid said päevas mittmeid raskeid rünnakuid enda serverite pihta, mis on võrreldavad Eesti vastu korraldatud küber rünnakutega. Kuna see teema hakkas mind hirmsasti huvitama uurisin selle kohta hiljemgi ja tulemuseks oli NoScripti installimine. Siis oli tõepoolest näha, kuidas mingile saidile sisenedes kümned välised saidid ja teenused nõudsid ligi pääsu browserile ja tahtsid sinna enda cookiesid ja muid scripte käivitada. Hirmu äratavaks osutus see, et võrreldes esimeste viirustega, mis tegid "nalja" ja olid meelge nähtava, siis täna päeva viirused, wormid ja trojad on kõik nähtamatud või vähemalt üritavad. Nende eesmärk pole enam teha "nalja", et poliitilisi vaatenurki teistele näidata vaid röövida raha ja tihti peale halbade eesmärkide tarvis ära kasutada, näiteks rahastada terrorismi ning sellega saadakse väga lihtsasti hakkama. Veel üks muret tekkitav aspekt oli see, et viiruse tõrjed tõrjuvad mingit viirust alles siis, kui talle on selgeks tehtud, kuidas seda viirust ära tunda, aga see tähendab, et hetkeks, kui viirusetõrje suudab viiruse tuvastada, on teine tükk aega juba ringi mässanud. Rääkimatta ei saa jätta ka suure USA luure poolt tehtud viirusest, mis näitas viiruse sobilikust relvana. See viirus levis üle maailma, aga ei teinud kellegile mitte midagi, vaid hakkas tegutsema alles siis, kui jõudis selleks ette nähtud kohta ehk Iraani tuuma jaama, kus lülitati välja tuuma reaktorid. | |||
Viies loeng andis aimu IT turumaastikust ja kuidas edukalt õppida. Õppimise koha pealt tõi Andres Käver näiteks ise ennast, kuidas ta kõik kodutööd enne aegselt valmis tegi, et õppejõududelt täiendavat infot parema hinde saamiseks saada. Sammuti mainis ta ka paar päris hirmsat fakti, mis tekitasid kõhedust, näiteks, kui matemaatilises analüüsis 100% ei saa, siis ei ole mõtet IT-ga tegeleda. Minu arust see nõu nii tähtis ei ole, sest muidu käik IT Kolledzis ainult peotäis inimesi, mingi sugune eksimis võimalus tuleb inimestele anda, aga eesmärgiks saad 100% igas aines on iseenesest mõisteteav ja täiesti aksepteeritav. Huvitav arutelu palkade üle IT valdkonnas pani ka mõtted jooksma ehk kui professionaal teeb mingi töö ära 1000 euro eest, sellel kohal tõi ta näiteks jälle ennast, kuidas ta televisioonile mingisuguseid rakkendusi teeb, ja tudeng, kes osakab ka midagi teha ja vajab raha, teeb sama töö 100 euro eest ära, mis on selle tagajärjed ja kõrge hinna põhjused. Nimelt 100 euro eest tööd tegev tudeng ei jaksa elusees sassi läinud võtte päeva kinni maksta, aga kui proff, kellel on eelnevate tööde eest varutud kümneid tuhandeid on sellega arvestanud ja valmistunud sellisteks apsakateks ehk enne mingi IT töö vastu võtmist tuleks uurida sarnaste tööde tausta ja maksumust, et mingisugune keskmine turuhinnaga kooskõlas olev hind oma tööjõule pakkuda. | |||
Kuues loeng andis ülevaate Skype NOC Monitoorimisest. Loeng oli huvitav, aga puudus see miski, mis oli paaril eelneval loenul, nimelt kasutati palju alale spetsiifilisi väljendeid, millest mina kui võhik sellel alal, natukene segadusse sattusin. Põhimõttest sain siiski aru, kuidas süsteemide testimine käib ja kui pingeline tegelikult suurte teenuste administreerimine tegelikult on. Isiklikult on mul ka kogemus sellistes asjades kõrval seisjana olemas seega väikene seos tekkis selle teemaga, nimelt suvel töötas sadamas kontrolöörina, aga kuna kõik oli digitaalselt teostatud juhtus päris tihti, et süsteemid jooksid kokku ja teadsin täpselt mitu korda päevas süsteemi administraatorile helistati, see oli üpriski jube, sest pühade ajal temal küll puhkevõimalust polnud, kuna suured rahvamassid, mis rändasid saaremaale keerasid tihti süsteemi tuksi ja parandada oskas ainult tema, ka kell 1 öösel helistati talle ja hommikul kell 5. Skype teenused on muidugi veel suuremad ja neid peab hoidam 24/7 üleval, sest erinevalt Laevakompaniist Skype käsitsi pileteid müüa ei saa. | |||
Seitsmes loeng jäi mul natukene puudulikuks, kuna tundus rohkem reklaamina, kui millegi muuna. Kuid siiski see sõnum, mis kohale jõudis näitas paari võimalust, kuidas IT maailmas ennast nähtavaks teha, nimelt Nortal-i abiga, milliseid koolitusi nad pakkuvad ja mis tulevikku tagavad. | |||
Kaheksas loeng oli midagi sootuks iseärast. Kui Merle Liisu Lindma nimi on juba rõõmsa tooniga, oli loeng veelgi elujõulisem ja inspireeriv. Seda loengut võib pidada psüholoogiliseks kofeiiniks, sest peale loengut oli tõesti tunne, et ma suudan ja oskan. Loengus seletati hästi lahti erievaid küsimusi tööalase mõtlemise koha pealt, kuidas peaks lähenema ja suhtuma iseendasse ning teistesse. | |||
==Õpingukorralduse küsimused ja vastused== | ==Õpingukorralduse küsimused ja vastused== | ||
| Line 36: | Line 53: | ||
====Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?==== | ====Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?==== | ||
30 EAP-d või 60 EAP-d õppeaastas. | 30 EAP-d või 60 EAP-d õppeaastas. | ||
==Ülessanne== | |||
Kui esimese semestri lõpuks on 24 EAP-d ja teise lõpuks 27 EAP-d, siis tuleb kinni maksta 3 EAP-d, sest EAP-si arvestatakse kummulatiivselt ja Eesti infotehnoloogia kolledži EAP-de hüvitamise alampiir on 17 EAP-d. Arve oleks 3*50 ehk 150 eurot. Maksma ei pea enam siis, kui puudu olevad EAP-d on tagasi tehtud. | |||
==Vastuste allikad== | ==Vastuste allikad== | ||
[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.3.6 algus | [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.3.6 algus | ||
| Line 42: | Line 61: | ||
[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ | [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ | ||
[5] http://www.hm.ee/index.php?0513383 Kuidas taotleda toetust? | [5] http://www.hm.ee/index.php?0513383 Kuidas taotleda toetust? | ||
[[Category:Erialatutvustus 2013]] | |||
Latest revision as of 11:28, 7 November 2013
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Johannes Vatsfeldt esitamise kuupäev: 24.oktoober 2013
Essee
Enamus loenguid olid päris huvitavad, vähesed jätsid külmaks. Selliseid loenguid võiks veelgi olla, sest osadest olen ma saanud päris vajalikku informatsiooni ja avardanud oma silma ringi tunduvalt. Loengud ise enda sõnumiga nii palju ei muutnudgi mu teadmisi, kui nendest saadud väike info, mida hiljem ise juurde uurisin. Tänu Tarmo Randeli loengule hakkasin ma vaatama Defcon-i, kus sain veelgi rohkem infot selle ala kohta ja peale Merle Liisu Lindma loengut oli maailma vallutamise tunne, mis oli motiveeriv.
Esimiene loeng andis väga põhjaliku üle vaate kooli sisekorrast ja teistest olulistest aspektides. Selletas lahti osad KKK, ja tõi välja muudatused kooli kodukorras ning seaduse muudatusega kaasnevad muudatused. Enamus loengust on tegelikult kooli kodulehel eeskirjas ka olemas.
Teine loeng segitas hästi õppingu korraldusest, taga järgedest petturlusele ja teistest olulistest aspektidest seotud IT Kolledziga. Põhjalikult räägiti muidugi igasugustest akadeemilistest petturlustest ja nende tagajärgedest, mis olid ilmselgelt tagatud riigieelarveliste kohtade tekkest ning see tõttu kontrolli karmistamisest. Loengu algus mingil määral kattis esimese loengu osi, aga poole pealt seletati lahti ka erinevad õppekavad, näiteks mainiti, et administreerimise õppekaval olevad õppilised peavad ka oskama mingil määral arendust, sest just arendajad teevad neile programme, mida nemad peavad üleval pidama ja arendajad peavad oskama teha erinevate keskkondade jaoks programme, mitte ainult mingi kindla, eriti tähtis oli just GNU Linux-i keskkond.
Kolmas loeng Innovatsioonist oli üks parimaid. Loeng tekkitas tunde, et innovatsioon on väga oluline majandus maastikul läbi löömiseks ja ilma selleta ei saa eriti hakka, kui just ei tee mingit spetsiifilist tööd. Mujalt uudistest ja kaasaegsest meedia maastikust on ka näha, et üritatakse leida inovaatilisi lahendusi, millega tihiti väga hästi hakkama ei saada, sest leiutatakse jalgrattast uuesti ja uuesti. Lisaks andis hea ülevaate, kuidas ennast suurematele firmadele nähtavaks teha. Näiteks "What are we going to do and why are we going to do.", kus Linnar Viik tõi näiteks IBM-i. IBM avalikustas oma kõne sünteesi lähte koodi, miks, sest siis tavainimesed, kes olid asjast huvitatud hakkasid seda täiustama ning 20000 insenerist sai 100000-ed asjast huvitatud inimesed, mille tulemuseks on praegu näiteks Apple Siri. Loengu lõpus näitas üht skeemi, kus olid erinevad kohtu protsessid, mis olid tingitud patentide olemas olust. See tõi välja ühe kurva tõe, miks me tehnika ei arene nii kiiresti, kui võiks. Selle asemel, et mingi lahendus avalikustada ja lasta seda 100000-el inimesele edasi arendada, patendeeritakse ta ära ja sarnaste lahenduste autoritega minnakse tihti peale kohtusse, et enda majandusliku positsiooni hoida, mis pole tehnika arengule kuigi hea.
Neljas loeng avas mu silmad interneti kuritegevuse vastu ja kui haavatavad me sellele tegelikult oleme. Midagi millest mul polnud aimugi oli näiteks näide Venemaa interneti äride sõjast, kus suured domeenid said päevas mittmeid raskeid rünnakuid enda serverite pihta, mis on võrreldavad Eesti vastu korraldatud küber rünnakutega. Kuna see teema hakkas mind hirmsasti huvitama uurisin selle kohta hiljemgi ja tulemuseks oli NoScripti installimine. Siis oli tõepoolest näha, kuidas mingile saidile sisenedes kümned välised saidid ja teenused nõudsid ligi pääsu browserile ja tahtsid sinna enda cookiesid ja muid scripte käivitada. Hirmu äratavaks osutus see, et võrreldes esimeste viirustega, mis tegid "nalja" ja olid meelge nähtava, siis täna päeva viirused, wormid ja trojad on kõik nähtamatud või vähemalt üritavad. Nende eesmärk pole enam teha "nalja", et poliitilisi vaatenurki teistele näidata vaid röövida raha ja tihti peale halbade eesmärkide tarvis ära kasutada, näiteks rahastada terrorismi ning sellega saadakse väga lihtsasti hakkama. Veel üks muret tekkitav aspekt oli see, et viiruse tõrjed tõrjuvad mingit viirust alles siis, kui talle on selgeks tehtud, kuidas seda viirust ära tunda, aga see tähendab, et hetkeks, kui viirusetõrje suudab viiruse tuvastada, on teine tükk aega juba ringi mässanud. Rääkimatta ei saa jätta ka suure USA luure poolt tehtud viirusest, mis näitas viiruse sobilikust relvana. See viirus levis üle maailma, aga ei teinud kellegile mitte midagi, vaid hakkas tegutsema alles siis, kui jõudis selleks ette nähtud kohta ehk Iraani tuuma jaama, kus lülitati välja tuuma reaktorid.
Viies loeng andis aimu IT turumaastikust ja kuidas edukalt õppida. Õppimise koha pealt tõi Andres Käver näiteks ise ennast, kuidas ta kõik kodutööd enne aegselt valmis tegi, et õppejõududelt täiendavat infot parema hinde saamiseks saada. Sammuti mainis ta ka paar päris hirmsat fakti, mis tekitasid kõhedust, näiteks, kui matemaatilises analüüsis 100% ei saa, siis ei ole mõtet IT-ga tegeleda. Minu arust see nõu nii tähtis ei ole, sest muidu käik IT Kolledzis ainult peotäis inimesi, mingi sugune eksimis võimalus tuleb inimestele anda, aga eesmärgiks saad 100% igas aines on iseenesest mõisteteav ja täiesti aksepteeritav. Huvitav arutelu palkade üle IT valdkonnas pani ka mõtted jooksma ehk kui professionaal teeb mingi töö ära 1000 euro eest, sellel kohal tõi ta näiteks jälle ennast, kuidas ta televisioonile mingisuguseid rakkendusi teeb, ja tudeng, kes osakab ka midagi teha ja vajab raha, teeb sama töö 100 euro eest ära, mis on selle tagajärjed ja kõrge hinna põhjused. Nimelt 100 euro eest tööd tegev tudeng ei jaksa elusees sassi läinud võtte päeva kinni maksta, aga kui proff, kellel on eelnevate tööde eest varutud kümneid tuhandeid on sellega arvestanud ja valmistunud sellisteks apsakateks ehk enne mingi IT töö vastu võtmist tuleks uurida sarnaste tööde tausta ja maksumust, et mingisugune keskmine turuhinnaga kooskõlas olev hind oma tööjõule pakkuda.
Kuues loeng andis ülevaate Skype NOC Monitoorimisest. Loeng oli huvitav, aga puudus see miski, mis oli paaril eelneval loenul, nimelt kasutati palju alale spetsiifilisi väljendeid, millest mina kui võhik sellel alal, natukene segadusse sattusin. Põhimõttest sain siiski aru, kuidas süsteemide testimine käib ja kui pingeline tegelikult suurte teenuste administreerimine tegelikult on. Isiklikult on mul ka kogemus sellistes asjades kõrval seisjana olemas seega väikene seos tekkis selle teemaga, nimelt suvel töötas sadamas kontrolöörina, aga kuna kõik oli digitaalselt teostatud juhtus päris tihti, et süsteemid jooksid kokku ja teadsin täpselt mitu korda päevas süsteemi administraatorile helistati, see oli üpriski jube, sest pühade ajal temal küll puhkevõimalust polnud, kuna suured rahvamassid, mis rändasid saaremaale keerasid tihti süsteemi tuksi ja parandada oskas ainult tema, ka kell 1 öösel helistati talle ja hommikul kell 5. Skype teenused on muidugi veel suuremad ja neid peab hoidam 24/7 üleval, sest erinevalt Laevakompaniist Skype käsitsi pileteid müüa ei saa.
Seitsmes loeng jäi mul natukene puudulikuks, kuna tundus rohkem reklaamina, kui millegi muuna. Kuid siiski see sõnum, mis kohale jõudis näitas paari võimalust, kuidas IT maailmas ennast nähtavaks teha, nimelt Nortal-i abiga, milliseid koolitusi nad pakkuvad ja mis tulevikku tagavad.
Kaheksas loeng oli midagi sootuks iseärast. Kui Merle Liisu Lindma nimi on juba rõõmsa tooniga, oli loeng veelgi elujõulisem ja inspireeriv. Seda loengut võib pidada psüholoogiliseks kofeiiniks, sest peale loengut oli tõesti tunne, et ma suudan ja oskan. Loengus seletati hästi lahti erievaid küsimusi tööalase mõtlemise koha pealt, kuidas peaks lähenema ja suhtuma iseendasse ning teistesse.
Õpingukorralduse küsimused ja vastused
Küsimus A Kukkusid eksamil läbi
Kaua on võimalik eksamit järele teha?
[1] Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.
Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?
[2] Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.
Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
[3] Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”
Mis on tähtajad?
[1] Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [3] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
[3] RE (RF tudengile kehtivad samad reeglid.) tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
[3] Kui õpid REV (OF kehtivad samar reeglid.) õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.
Küsimus 5 vajaduspõhine õppetoetus
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
[4] … kes on sisse astunud 2013/14 õa. või hiljem; … kelle perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 euro. … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Toetuse suurus oleneb üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.
Mida peab toetuse saamiseks tegema?
[4] Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).
Taotlusi saab esitada AINULT semestri esimesel kuul: 1.-30. september 1.-28.(29.) veebruar Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. Kui tudeng leiab, et riigiportaalis puuduvad tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta asjakohased andmed, saab ta vastavaid dokumente sinna ise juurde lisada. Kui tudeng leiab, et riigiportaalis on viga seoses tema läbitud õppemahuga, peab ta kontakteeruma oma õppeasutusega. Kui õppekoormus ja -maht ei vasta taotlemise tingimustele, ei ole võimalik taotlust esitada.
Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
30 EAP-d või 60 EAP-d õppeaastas.
Ülessanne
Kui esimese semestri lõpuks on 24 EAP-d ja teise lõpuks 27 EAP-d, siis tuleb kinni maksta 3 EAP-d, sest EAP-si arvestatakse kummulatiivselt ja Eesti infotehnoloogia kolledži EAP-de hüvitamise alampiir on 17 EAP-d. Arve oleks 3*50 ehk 150 eurot. Maksma ei pea enam siis, kui puudu olevad EAP-d on tagasi tehtud.
Vastuste allikad
[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.3.6 algus [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.3.6 lõpp [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20eba%C3%B5nnestus.Kas%20saan%20j%C3%A4rgi%20teha? 9. Kuidas pääsen kordussooritusele? [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ [5] http://www.hm.ee/index.php?0513383 Kuidas taotleda toetust?
