User:Mmandel

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marko Mandel
Esitamise kuupäev: 14. oktoober 2014

Essee

Antud õppeaine raames, milleks oli Õpingukorraldus ja erialatutvustus, oli meil iga nädal loeng, mida pidasid erinevad IT-eriala spetsialistid. Järgnevalt ongi loenguid ja minu mõtteid lühidalt kirjeldatud.

Esimeses loengus räägiti meile Inga Vau, Margus Ernitsa, Merle Varendi ja Juri Tretjakovi poolt EIK õppekorraldusest ja sisekorrast. Mulle kui tudengile, kes oli esimest päeva majas, oli antud loeng kindlasti väga informeeriv. Asjadest aru saamisele oli see kindel vundament.

Teises loengus rääkis meile Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist, et kuidas toime tulla ja mida peaks silmas pidama. Antud loengus toonitati ausust, et valetades valetame me iseendale. Rääkides õppimisest olen ma kuulnud teadmata allikast, et õppida tuleb piisavalt, kuid mitte nii palju et puhkamise aeg ja õppimise aeg segi läheb, sest siis tuleb läbi põlemine. Loengu lõpus räägiti veel robootika klubist, millest räägin ma pikemalt järgmises lõigus.

Kolmandas loengus rääkis meile Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Nii öelda pealause, mis jäi sellest loengust kajama oli see, et häkkimine pole süsteemi turvaaukude ära kasutamine vaid ise millegi meisterdamine, leiutamine või modifikatseerimine. Veel räägiti meile robootikaklubist, mis on vägev koht, läheksin isegi, kui mul aega oleks. Kusjuures programmeerin ise ka hobikorras mikrokontrollereid, teen huvitavaid projekte, automeerin kodu ja pole vist mingit elektroonika vidinat, mida ma poleks ära parandanud. Lisaks sellele disainin ja söövitan ka trükkplaate, niiet täpselt samad tegevused nagu robootikaklubis, aga teen seda siis kui ise endale aega leian. Margus Ernits rääkis meile ka sellest, et elektroonik õpib läbi põletatud komponentide ning mitte tööle minevate projektide kaudu, mis on ka minugi puhul väga tõsi alates sellest et üritasin algklassides loogikaväravaid vahelduvvooluga toita (õnneks küll mitte otse seinast, vaid läbi trafo), ning lõpetades sellega et tuleb alati kontrollida ega lühist ei ole sest sai paar serial registrit täiesti hõõguvaks lastud. Elektroonika on mul suur kirg, mis on võibolla sellepärast et mu suguvõsas on juba kolm põlve elektrike amet väga moes olnud.

Neljanda loengu viis läbi Janika Liiv, kes on EIK vilistlane ja hetkel töötab start-up ettevõttes nimega Toggle. Loengus räägiti meile Ruby keelest, millest ma ei olnud enne kuulnudki, aga see jutt oli nii põhjalik, et oli tunda kui kirglik oli loengupidaja Ruby keele kohta. See Ruby keel tundub minu meelest suhteliselt nišš, ning Janika Liiv isegi soovitas teha oma karjääriga midagi nišši ja siit tulebki pisike vastuolu Andres Septeri väidetuga, kes väitis, et ole mõtet väga spetsiifilisele ametile keskenduda, sest Eesti tööturg on selle jaoks liiga väike, mis on ka tõsi, kuigi programmeerimiskeeled on suhteliselt sarnased ja hõlbsasti õpitavad. Antud vastandlus kirjeldab mingis mõttes hästi programmeerija ja süsteemi administraatori mõttemaailmasid. Kuid konkreetne loeng mind otseselt nii väga ei puudutanudki, aga tõsi, mulle meeldis Janika Liiva mõte, et programmeerimine on väga sarnane kirjandusele, sest see on loov – nii öelda arendad ise lugu. Kui väga üle reageerida, siis ei istunud mulle see, et jälle tehti nii öelda soo võrdõiguslikkuse propagandat, sest ju esimese semestri tudeng on süüdi et naisi ei võeta IT-maailmas tõsiselt.

Viiendas loengus rääkis meile, kui esmakursuslastele, Carolyn Fischer, kes on Skype-s süsteemi administraator, IT-süsteemide administreerimisest. Väga huvi pakkus mulle antud loengu juures see, et meile räägiti Skype-i mastaapidest. Nimelt Eestis asub Skype-i maksude server, kust iga 5 minuti jooksul laekub sadu makse, mis tundub väga palju kuigi enamus on nii-öelda microtransaction-id. Veel rääkis Carolyn Fischer, et talle juba kooliajal istus see IT-alane tegevus – reede õhtuti meeldis talle näiteks GRUB-i installida või ruuterit seadistada, mida täpselt kusjuures meeldib mulle ka aeg-ajalt teha.

Kuuendas loengus , milles räägiti testimisest ja tarkvara kvaliteedist, esines meile Kristjan Karmo, kes on hetkel ühes testimise firmas tegevjuht. Kõige meeldejäävam näide loengust oli, et mis juhtub siis kui testimine ei ole piisavalt hea. Nimelt jutt oli ühest USA Marsi uurimise projektist, kus rakett ei jõudnudki Marsile, sest üks programmijupp kasutas tollmõõtu ja teine meetersüsteemi. Kui oleks olnud parem testimine oleks need kümned ja isegi sajad miljonid dollarid asja ette läinud. Isiklikult olen kuulnud ka sellist näidet, et Ameerikas oli halvasti üles seatud üks AT&T küsitlusform, mis oli väga lohakalt programmeeritud. Lühidalt oli asi nii, et kui kirjutasid ühte lahtrisse teistsuguse vastuse, kui süsteem ootas, siis hakkas süsteem välja „sülitama“ inimeste personaalseid e-posti aadresse, ning inimene kes selle avastas saadeti vangi, umbes selle pärast, ta varastas inimeste privaatset infot, mis on minu meelest ajuvaba, aga see selleks.

Seitsmendas loengus , mis oli ühtlasi ka minu lemmikloeng, esines meile EIK vilistlane, Andres Septer, oma loenguga IT-tööturu teemadel. Ta reklaamis juba alguses, et antud loengust tuleb negatiivse allvarjundiga loeng, mis ka täpselt nii oli. Aga asjade hindamiseks ongi mõnikord kõige parem hindamisele anda miinused. See oli minu lemmikloeng sest see sisaldas krõbedaid ja sadistlike väljaütlemisi ja tõesõnu, mis olid humoorika alatooniga, aga mulle just meeldibki must huumor. Seletati hästi ära suures ja väikeses firmas töötamise iseärasused. Suures firmas on küll lihtsam, aga Sa ei pruugi seal mitte midagi õppida, kui Su tööks on lihtsalt kaablite sisse torkamine ruuterisse. Väikses firmas tuleb teha jällegi lolli tööd, sest firma majandusliku olukorra tõttu ei osteta korralikku varustust. Ostetakse nii öelda odav Hiina varustus ja seda tulebki siis koguaeg parandada. Kõige meeldejäävam repliik oli minu jaoks et: “Hinda tuleb küsida nii, et ka endal hakkab häbi.“, mis käis siis tööandjalt palga küsimise kohta, sellise seletusega, et kui konkreetne firma sind ei võta, siis järgmine tõenäoliselt juba võtab.

Kokkuvõtvalt oli antud kursus väga hariv, sest kelle käest ikka õppida, kui mitte spetsialistide, ning kuidas on siis veel kergem õppida, kui mitte teiste vigadest ja õnnestumistest. Kindlasti sai kursuse jooksul tähtsaid eluks vajalikke teadmisi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Vastus: Kui tudeng kukkus eksamil läbi on tal võimalik sooritada korduseksam kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.( punkt 5.3.6.)

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Vastus: Järeleksamiks tuleks kokku leppida antud kursuse õppejõuga.([8] punkt 5.3.8.)

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Vastus: Järeleksamiks tuleb registreerida ÕIS-is.([8] punkt 5.2.8.)

Mis on tähtajad?

Vastus: Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.([8] punkt 5.3.6.)

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Vastus: Korduseksamid RF õppekohal on tasuta.([8] punkt 5.2.7.)

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus: Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.([8] punkt 5.2.7.)

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?

Vastus:

1) Tuleb kinnitada individuaalne õpingukava.([8] punkt 1.3.14.)

2) Tudengil on võimalik valida vabaaineid teistest EIK õppekavadest.([8] punkt 3.1.1.)

3) Võib kinnitada akadeemilise liikumise.([8] punkt 7)

4) Võib esitada akadeemilise puhkuse avalduse (Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast).([8] punkt 6.1.3.4.)

5) Tudengil on õigus kordusarvestuseks (kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust).([8] punkt 5.4.4.)

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus: Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.([8] punkt 5.3.11.)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?

Vastus Täiskoormusel õppiva tudengi puhul tuleb esimese semestri jooksul täis koguda vähemalt 27 EAP-d ning esimese ja teise semestri peale tuleb koguda 54 EAP-d, kui tudeng neid EAP-sid kokku ei saa, tuleb tal maksta iga EAP eest.( punkt 2)

Kui esimesel semestril on kogutud 20 EAP-d siis tuleb tudengil tasuda 27-20=7 EAP eest. Teisel semestril tuleb tudengil maksta 54-20-21=13 EAP eest. Ehk kokku tuleb tasuda 7+13=20 EAP eest.

Lisaks sellele langeks antud tudeng ka osakoormusega õppesse, sest aasta jooksul on täisõppes vaja koguda vähemalt 45 EAP-d aga antud tudeng kogus 20+21=41 EAP-d.([9] punkt 2)

Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, siis tuleb tudengil tasuda 20*50=1000€ suurune arve.([9] punkt 3)