User:Aelken

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ahto Elken

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

Essee

Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.

Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.

Esimeses loengus rääkisid õpingukorraldusest ja sisekorrast IT Kolledži töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Anti lühiülevaade IT Kolledžist, õppekorralduseeskirja tähtsamatest punktidest ning stipendiumidest ja muudest korralduslikest aspektidest, mis oli väga kasulik ja oluline info, et oma õpingutes edukalt toime tulla. Meeldivaks ja minu jaoks uudseks teabeks oli ka see, et kool salvestab loenguid, mida on vajadusel võimalik hiljem järelevaadata.

Teises loengus kõneles õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loengus räägiti taaskord põgusalt õpingukorraldusest ja jagati nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt.

Kolmandas loengus tutvustas Margus Ernits meile IT Kolledži huviklubisid, täpsemalt siis Robootikaklubi. Sain loengust teada, et ühe lihtsa roboti ehitamine nõuab tegelikult väga laialdasi teadmisi ja oskusi mitmetest valdkondadest, sh. tehnikast, programmeerimisest ja tootedisainist. Samuti sain teada, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Viimane keskendub peaasjalikult tarkvara lahtimuukimisele, seevastu häkkimine hõlmab aga kõiki tegevusi riistvaraga, sh. kõikvõimalike seadmete lahtilammutamist, selle toimemehhanismidest arusaamist ning seejärel taas kokkupanemist.

Neljandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.

Viiendas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.

Kuuendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.

Järgmises ehk seitsmendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.

Viimases ehk kaheksandas loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuste tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. .

Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis, jättes registreerumise ja soorituse vahele vähemalt 2 tööpäeva .

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline . Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis .

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs .

Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel .

Ülesanne

Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 8 EAP ulatuses, sest esimese semestri lõpuks on olemas X = 20 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 26 EAPd. Nominaalmaht 27+27 EAPd, minul aga 20+26 EAPd, seega vahe 54-46 = 8 EAPd. Mulle esitatav arve on: 8 * 50 € = 400 €.