User:Msenipal

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mirko Senipalu

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

Essee

Üks esimesi loenguid , milles osalesin tulles IT Kolledžisse oli aine nimega Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Tulles otse gümnaasiumist ülikooli ei teadnud ma veel sellel hetkel, mida täpsemalt oodata ning sellel põhjusel ei seadnud ma oma ootusi väga kõrgeks. Praegusel hetkel võin rõõmuga tõdeda, et mu ootused kooli said ületatud ning see aine on lisanud veelgi huvi juurde IT valdkonna vastu, kuna igal neljapäeva hommikul sain kuulata oma eriala spetsialiste rääkimas tööst, mis tundub mulle keeruline, kuid on nende jaoks igapäevane. Iga esineja oli omamoodi erinev ja see on ka loomulik, kuna igal inimesel on erinevad kogemused ja harjumused publiku ees esinemise suhtes. Mõni esineja toetus rohkem oma märgete ning slaidide peale ning mõni esineja otsustas rohkem improviseerida. Mõlemad esinemisviisid sobisid mulle väga hästi ning miinuseid on väga raske välja tuua.

Esimene loeng toimus juba 27. augustil ning sellel hetkel oli väga suur osa õppetööst minu jaoks segane, kuid selle esimese loengu eesmärk oligi meile tutvustada IT Kolledži õppetööd ning sisekorda. Selles loengus esinesid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Peamine, mis mulle sellest loengust meelde jäi on seotud õppimisega ning kõikidel tudengitel soovitati tekkivate küsimuste korral pöörduda kas mõne õppejõu poole või õppeosakonda. Peamiselt julgustati kõiki tudengeid suhtlema erinevate inimestega ning soovitati mitte karta õppejõududega suhtlemist ning küsimuste esitamist. Peale seda loengut tundsin ennast veidi enesekindlamalt, kuna väga suur osa küsimusi, mis olid mul endal tekkinud, vastati selle pooleteise tunni jooksul ära ning võisin sellest loengust lahkuda teadmisega, et edasiste küsimuste tekkimisel leidub kooli peale piisavalt palju inimesi, kelle poole pöörduda.

Teises loengus rääkis meile õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Selle loengu käigus jutustati pikalt spikerdamise tagajärgedest ning põhjustest, miks mitte ükski tudeng seda teed minema ei peaks. Lisaks tutvustas õppejõud meile robootikaklubi ja kõiki võimalusi, mis selle klubiga ühinedes tulevad. Peale selle tuldi tutvustama tudengiorganisatsiooni nimega Lapikud, kes tegelevad peamiselt tarkvaraarendusega.

Kolmandas loengus räägiti küllaltki põhjalikult robootikast ning häkkimisest. Häkkimise all peeti silmas enamasti endale ja teistele kasulikku häkkimist, mitte teistele halba soovivat osa häkkimisest. See loeng jäi mulle hästi meelde, kuna teema oli huvitav ja hästi publikule esitatud. Väga põnev oli kuulda erinevatest leiutistest, mis olid tehtud erinevate tudengite poolt ning nii mõnigi nendest leiutisest võib veel tulevikus päevavalgust näha. Peale tutvustavat osa soovitati kõikidel tudengitel robootikaklubi ise vaatama tulla ning veenduda ise, miks sellise klubiga ühineda.

Neljandas loengus käis meile esinemas Janika Liiv. See loeng toimus 18. septembril ning esineja rääkis enamasti programmeerimisest ja naiste väikesest osakaalust IT valdkonnas. Tema arvates ei ole mitte mingit põhjust, miks naised peaksid tehnilistest valdkondadest eemale hoidma ning ma nõustun selle mõtlemisviisiga. Õnneks on viimasel ajal naiste osakaal IT valdkonnas suurenenud, kuid endiselt on meeste osakaal kordades suurem. Esineja arvates on koodi kirjutamine nagu loovkirjutamine ning see on väga huvitav tähelepanek, millega pean ka ise nõustuma. Üldiselt oli loeng üllatavalt huvitav, arvestades kui vara hommikul see loeng toimus ning sellel hetkel oli mu tähelepanuvõime küllaltki piiratud.

Viiendas loengus räägiti meile IT süsteemide administreerimisest ning seda tegi IT Kolledži vilistlane Carolyn Fischer. Peamiselt jutustas ta oma igapäevasest tööst Skype süsteemi administraatorina. Oli väga põnev kuulata inimest, kes on pärit väga sarnasest õppekeskkonnast ning näha kui kaugele on võimalik jõuda. See loeng andis mulle veidi enesekindlust, kuna esineja rääkis, et ka ilma väga suurte kogemusteta IT valdkonnas on võimalik juba kooli ajal tööd saada ning olla edukas.

Kuuendas loengus kõneles Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tarkvara testija töökoht tundus mulle enne loengut kui mitte väga hea töökoha valikuna, kuid peale seda loengut olen ka natukene vastuvõtlikumaks muutunud sellise eriala suhtes. Muidugi on sellel tööl ka palju miinuseid, kuna väga suur osa süüst pidi langema just tarkvara testijale, juhul kui midagi peaks valesti minema. Peamiseks põhjuseks on see, et testija tööks on programmi võimalikult kiiresti ära lõhkumine ning peale seda peab testija esitama arendajale veaaruande, milles testija toob välja kõik puudused ja võimalikud turvaaugud, mis esinevad või võivad tulevikus esineda.

Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Andres Septer, kes tutvustas meile tänapäevast tööturgu. Esineja ei kasutanud erinevalt teistest slaide, et tõmmata rohkem tähelepanu oma jutule kui visuaalsele osale ning minu arvates täitis ta selle võttega oma ülesande, kuna selle loengu ajal ei läinud mu mõte kordagi rändama ja suutsin terve loengu otsast lõpuni keskendunult ära kuulata. Esineja oli tänapäeva tööturu suhtes küllaltki skeptiline ning seda ka põhjusega. Ta rääkis ka pikalt erinevustest töötades nii väikefirmas kui ka suurfirmas. Peamiseks erinevuseks on iga töötaja suurem tähtsus väikefirmas, kuid samas kiitis ta ka suurfirmades töötamise eeliseid.

Kaheksandas loengus esines Elar Lang, kes rääkis peamiselt õppetöösse suhtumisest, mis pani mind tõsiselt mõtlema omaenda panusest õppetöösse. Lisaks rääkis esineja ka veebirakenduste turvalisusest ning erinevatest ohtudest, mis peituvad Internetis. Tema jutt parooliturvalisusest pani mind sügavamalt järele mõtlema, kas olen teinud piisavalt palju, et kaitsta oma privaatsust. Üldiselt oli loeng väga põnev ning ka selle loengu sisu oli piisavalt huvitav, et suutis mind läbi terve loengu keskenduma panna.

Kokkuvõtteks võin kindlalt väita, et selle aine osatähtsus on väga suur. Kuna kõikide loengute ajal sain kuulda, kuidas asjad päris käivad ning nägin ka kuhu on sarnasest õpikeskkonnast tulnud inimesed jõudnud, mis lisas mulle motivatsiooni oma õpingutusse rohkem aega panustada. Üldiselt jäin kõikide loengutega väga rahule ning tagantjärgi vaadates olen õnnelik, et osalesin kõikides loengutes.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus arvestus uuesti sooritada kehtib üliõpilasel kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Nii korduseksami kui ka -arvestuse puhul on vajalik enda registreerimine õppeosakonnas. Kordussooritusele saab end registreerida ÕIS-i avalehel valikutes "Minu Asjad" ning seda peab tegema hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigieelarvelisel(RE) kohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta , riigieelarvevälisel(REV) kohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 eurot.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:

• … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

• … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.

• … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X - 27 punkti

Y - 28 punkti

Semestris tuleb kokku saada minimaalselt 27 EAP-d. Ehk ühe õppeaasta jooksul tuleb saada kokku 54 EAP-d. Seega 27+28=55. Sellel tudengil ei tekiks õppekulusid.