User:Lkolk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liina Kolk

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine on IT Kolledži esmakursuslastele esimeseks ülevaatlikuks sissevaateks infotehnoloogia maailma. Lisaks kooli töökorralduse tutvustusele ootasingi pärast aineprogrammi lugemist huviga, mis edasi saama hakkab, kuna lubati mitmeid põnevaid ettekandeid erinevates infotehnoloogia sektorites töötavatelt inimestelt.

Esimeses õppekorraldust ja sisekorda puudutavas loengus anti hea ülevaade kõigest sellest, millele on vaja tähelepanu pöörata, et õppingud koolis ladusalt sujuksid. Räägitu oli ka juba varasemast paljuski tuttav, kuid hea oli, et korrati üle just kõrgharidusreformist tulenevad võimalused ja kohustused. Korduvalt rõhutati tagasiside ja eelkõige hästi argumenteeritud arvamuse jagamise olulisust ning esmamulje põhjal julgen arvata, et võimalusel IT Kolledž viib ellu tagasiside põhjal soovitatud muudatused või leiab tõstatatud probleemidele lahendused.

Teise tunni loeng õppimise ja motivatsiooni teemal juhtis tähelepanu akadeemilisele petturlusele ja tõi välja, kuidas see mõjutab nii tudengite elu kui ka näiteks õppejõu motivatsiooni. Huvitav mõttearendus oli sellest, et kaastudengile mõnda kodutööd ära tehes või lahendusi ette üteldes võib saada omale lihtsalt ühe tüütu sõbra, kes hakkab sinu turjal elama. Arvan, et võimalusel tuleb loomulikult püüda mõne aine või ülesandega jännis olevat inimest aidata, kuid seda tuleb teha lahendusi selgitades, mitte teise eest tööd ära tehes. Keegi ei taha ju, et sõber edaspidi veel rohkem õpingutega hätta jääks. Samuti oli hea, et kohe õpingute alguses rõhutatakse kirjatöödes viitamise olulisust, sest lihtsam on sellega kohe ära harjuda, kui hiljem diplomitööd koostades nuputada, et mis ja kus käima peab. Meelde jäi veel mõte, et kunagi ei tea, millal esmapilgul igavamates ainetes õpitu vajalikuks ostub, sest lai silmaring tuleb alati kasuks ja olemasolevate teadmiste külge on lihtsam siduda uusi teadmisi.

Kolmas loeng oli justkui teise loengu jätkuks. See andis päris hea ülevaate sellest, millega tegeletakse EIK Robootikaklubis. Meelde jäi, et EIKi Roobootikaklubi on näiteks Robotexil Eesti kõige tegijam klubi ja seda ilmselt võrreldes ülikoolide robotiklubidega tugevama praktilise suunitluse tõttu. Lisaks tekitasid huvi näited erinevatest Eesti Kunstiakadeemiaga koostöös tehtud projektidest, kust jäi kõlama ka mõte, et tihti ei olegi IT see, mis probleeme lahendab, vaid võib hoopis keerulisemaks süsteeme ajada. Ilmselt tuleb hea lahenduse valmimise nimel osata vahest ka oma infotehnoloogiline mõtlemine maha suruda ja uurida, kas saab ka kuidagi lihtsamini. Meeldis soovitus leida endale mingi huvitav häkkimise tegevus, kuna lõbu ja huvi pärast tegemine arendab palju rohkem kui ükskõik milline õppeaine.

Neljandas loengus sai viimaks kuulata esimest külalisesinejat. IT Kolledži vilistlane ja hetkel Toggle’s programmeerijana töötav Janika Liiv rääkis oma loo IT juurde jõudmisest. Üsna tabavalt võrdles ta programmeerimist loovkirjutamisega, sest nii jutu kui ka programmi kirjutamisel peab olema selge loo mõte ning see, kuidas lugu edasi areneb ja mis on tulemus. Kõneleja tutvustas Ruby skriptimiskeelt, millest olin varem ainult väga põgusalt kuulnud ning rõhutas kogukondade olulisust, kuna nende kaudu leiab häid kontakte ning saab küsimuste korral alati abi. Hea soovitusena jäi meelde mõte hakata enda jaoks uusi ettetulevaid IT mõisteid rühmitama. Sel moel saab ilma mõiste või lühendi väga detailset sisu teadmata siiski palju hõlpsamini IT maastikul orienteeruda ning hiljem saab alati vajadusel iga mõiste sisusse rohkem süüvida. Rõhutati ka seda, et ei maksa jääda oma mugavustsooni passima, vaid tuleks aegajalt tekitada endas millegi uue õppimise pinget (näiteks õppida mõnda uut skriptimiskeelt), sest see sunnib arenema. Kõneleja tõi välja ka ühe IT valdkonna ohu, nimelt paljusid programmeerijaid võib tabada nn petise sündroom, kui hakatakse kahtlema enda võimetes ja töö vajalikkuses.

Viiendas loengus rääkis Skype’s administraatorina töötav Carolyn Fischer IT süsteemide administreerimisest. See loeng ei olnud küll esialgu sama kaasakiskuv nagu eelmine, kuid kokkuvõttes andis siiski päris hea ülevaate sellest, mida töötamine erinevatel IT ametitel õpetab ja kuidas samm-sammult arenedes ning sihikindlalt tegutsedes võib jõuda väga hea töökohani suures tehnoloogiaettevõttes. Kõneleja tõi välja kui oluline on tööandjale tulevase töötaja pühendumus ja valmisolek täiega panustada oma töösse. Sarnaselt eelmisele loengule oli ka seekord juttu naiste vähesusest IT valdkonnas. Nagu näitas ka Janika ja Carolyni erinev arvamus antud küsimuses arvan, et see olukord on tulenevalt ühiskondlike hoiakute muutustest vähehaaval tasakaalustumas ning üha rohkem tüdrukuid valib õpinguteks infotehnoloogia eriala. Meelde jäi soovitus õppida tundma erinevaid operatsioonisüsteeme, et laiendada oma IT maailmapilti. Kõneleja rõhutas veel seda, et tulevikus pole administraatoritel paratamatult pääsu ka programmeerimisest ning ka arendajale tuleb kasuks administraatori töö mõistmine ehk siis erinevad ametit üha rohkem segunevad.

Kuuendal tunnil oli testimise ja tarkvara kvaliteedi teemal loengut pidamas Kristjan Karmo, kes on ettevõtte ASA Quality Services tegevjuht. Testija amet oli minu jaoks enne loengu kuulamist üsna tundmatu, seega ei olnud mul ka mingit eelarvamust selles osas, kas testija töö on keeruline ja huvitav või mitte. Erinevate testimistasemete olulisus sai näidete abil vägagi selgeks. Isegi üksik pealtnäha tühine märgiviga võib tähendada hiljem miljonite või lausa miljardite dollariteni küündivat majanduslikku kahju. Meelde jäi, et testija on IT ettevõttes justkui vahendaja rollis, sest peab viisakalt suhtlema kõigi osapooltega alates arendajast lõpetades äri-inimestega ja seetõttu saab ka hea ülevaate IT maailmas toimuvast. Mainiti ka testija töö negatiivsemat külge ehk tihti esinevat ülekohtust süüdistamist ja lühikesi tähtaegu. Ehkki esialgu ma veel testijana töötamise peale ei mõtle, siis tegelikult päris mööda sellest ka ei saa. Oleme me ju kõik oma igapäevases elus teatud mõttes mõne toote või teenuse testijaks. Loodan lähiajal pilgu peale heita ka loengus antud lugemissoovitusele.

Seitsmendas loengus rääkis ettevõtjana tegutsev Andres Septer oma tähelepanekutest ja kogemustest IT tööturul. Kõneleja väljatoodud suurettevõtetes töötamise aspektidest jäi meelde, et paljudes suuremates Eesti firmades on ettevõttesiseselt keeruline paremale positsioonile tõusta, pigem toimub kõrgematele ametikohtadele liikumine töötandjat vahetades. See oli mulle uus teadmine. Lisaks võib suuremates firmades juhtuda, et täidad lihtsalt ühe mutrikese rolli suures masinavärgis teenides sealjuures küll suhteliselt head tasu, kuid sellise töö käigus õpid vähe ning isiklik areng pidurdub. Olen nõus, et molutamine võib teinekord palju väsitavam olla, kui pikki tunde mingi põneva ja pingelise tööülesande kallal pusimine. Väiksemates ettevõtetes seevastu tuleb sageli olla nagu Hunt Kriimsilm ja täita korraga seitset ametit ning tegeleda sealjuures veel pidevalt odava riistvara putitamisega. Meeldis, et võrreldes teiste loengutega, käsitles seekordne kõneleja rohkem tööturu negatiivseid aspekte. Tasakaalu huvides on ka sellest poolest rääkimine minu arvates oluline.

Viimases loengus rääkis Clarified Security OÜ koolitaja ja testija Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Tegemist oli päris huvitava kirjeldusega sellest, kuidas kutsekoolis õppimist vähe nautivast inimesest kujunes kõrgkooli magistritaseme maksimaalse tulemusega lõpetanu ja seda pealegi töö kõrvalt. Nii selle kui ka mitme teise loengu puhul meeldis eriti, et praeguseks edukad IT spetsialistid rääkisid vägagi detailselt oma nö kujunemisloo: kuidas nad eriala juurde jõudsid, kuidas toimus sisenemine tööellu, kuidas sealjuures on end edasiarendanud ja milliseid valikuid teinud. Konkreetses loengus rõhutati veel suhtumise olulisust nii õppimises kui ka hiljem töös, ajaplaneerimise oskust ning küsimise julgust. Usun, et need omadused on üldisemalt ükskõik mis valdkonnas edukas olemise põhialusteks. Nõustun ka selle mõttega, et matemaatikasse ja füüsikasse tuleks suhtuda kui mõtlemisõpetusse, sest need ained annavad arusaamise, kuidas leida erinevates olukordades nähtuste ja parameetrite vahel seoseid. Veebirakenduste turvalisuse osa jäi pisut lühikeseks ja sellest võinuks isegi pikemalt ja detailsemalt rääkida, sest paroolide ja erinevate turvaaukude teema tundus huvitav ja pani hetkeks iseenda veebikasutamise harjumuste üle järele mõtlema.

Enamikest loengutest jäi silma, et vähemasti need infotehnoloogia valdkonnas tegutsevad inimesed, kes loenguid käisid pidamas, olid küllaltki head suhtejad ning jäi mulje, et nad kõik teevad oma tööd väga suure innukusega. Kui siiani nägin IT valdkonda küllaltki laiaulatusliku, kuid siiski mõneti häguse teemana, siis pärast erialatutvustuse loengute kuulamist said mitmed IT ametid ja alamosad palju selgepiirilisema tähenduse. Näiteks see, milline on administraatori töö suurettevõttes või programmeerija töö startup’i laadses organisatsioonis, mis roll on testijal ja milliseid ameteid IT sektoris veel leida võib. Tähtsaima mõttena jääb loengutest edaspidiseks meelde vast see, et õppimine ja enesearendamine ei tohiks lõppeda koos kooli lõpetamisega, vaid peavad jätkuma võibolla veel suurema intensiivsusegagi ka tööelus.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus:

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu . Ühe õppeaine piires on üliõpilasel õigus kokku kolmele sooritusele , seega lisaks põhieksamile on võimalik teha kahel korral korduseksamit. Kuna korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga , siis tuleks korduseksami sooritamiseks jõuda kokkuleppele vastava aine õppejõuga. Järeleksamile tuleb registreeruda Õppeinfosüsteemis (ÕISis) ning üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit akadeemilisel puhkusel olles, tuleb lisaks esitada vastav avaldus õppeosakonda . Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva . Korduseksami sooritamine on tasulisel õppekohal (OF) tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ning 2014/2015 õppeaastal on selleks tasuks 20€ . Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) õppides on korduseksamite sooritamine tasuta.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus:

VÕTA kaudu õppeainete arvestamiseks tuleb esitada Õppeinfosüsteemis (ÕISis) vastasisuline VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne vastava semestri punase joone päeva . Taotluse esitamisel tuleb tasuda ka taotluse menetlustasu ning ainepunkti tasu, mis 2014/2015 õppeaastal on vastavalt 13€ ja 5€ ühe EAP kohta . Taotlusele on vajalik lisada oma pädevusi tõendavad materjalid ja kogemustest õpitu analüüs, mille kohta on täpsem seletus tootud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra teises osas. Kõrgharidusreformist tulenevalt ei arvestata alates 2013/2014 õppeaastast IT Kolledžis õpinguid alustanud üliõpilaste puhul VÕTA kaudu saadud EAPsid semestri õppekava täitmise hulka, kuid VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse aasta õppekoormuse hulka .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus:

Õppekorralduse eeskirja punktis 1.2.19. kirjeldatud õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta . Seega tehes esimesel semestril 25 EAPd, tuleb teisel semestril juba hüvitada õppekulud 27 – 25 = 2 EAP eest. Teisel semestril esitatakse selle eest 2 x 50€ = 100€ arve. Teisel semestril samuti 25 EAPd tehes, tuleb kolmandal semestril hüvitada õppekulud (2 x 27) – (2 x 25) = 54 – 50 = 4 EAP eest. Arve suuruseks on siis juba 4 x 50€ = 200€.