User:Mhakkine: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Mhakkine (talk | contribs)
136 edits
Created page with "== Erialatutvustuse aine arvestustöö== <nowiki>Autor: Märt Häkkinen</nowiki> <nowiki>Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014</nowiki> == Essee == Esimeses ja teises loengus …"
 
Mhakkine (talk | contribs)
136 edits
 
(31 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
== Erialatutvustuse aine arvestustöö==
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==


<nowiki>Autor: Märt Häkkinen</nowiki>
<nowiki>Autor: Märt Häkkinen</nowiki>
<nowiki>Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014</nowiki>
 
<nowiki>Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014</nowiki>
[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]


== Essee ==
== Essee ==
Esimesel loengul räägiti üleüldiselt õppetööst ITKs, kahjuks oli seal väga palju sellist, mida ma eelnevalt teadsin, seda just seetõttu, et ma olin eelnev päev ÕISist, Moodlest ja kooli kodulehelt kogu selle informatsiooni üles otsinud ja ainete tutvustusi lugenud. Mis oli mulle uudiseks, oli võimalus kandideerida juba esimesel semestril erialastipendiumitele. Inga, Margus ja Merle võtsid väga hästi kokku selle, mis mind koolis ees ootab. Loengu lõpu poole tekkis mul soov juba tegutsema hakata, vaatasin üle aine wiki lehe ja vajalikud tööd ja tähtajad.
Teine loeng võrreldes esimesega oli palju spetsiifilisem ja kattus rohkem õpingukorraldusega, see oli rohkem selle moodi, mida ma esimeselt loengult ootasin.
Sain palju rohkem mõtlemisainet, kuidas ja milleks õppida. Mulle meeldis Margus Ernitsa väide, et koos töötades suudetakse palju kiiremini ja paremini materjali omastada kui individuaalselt tööd tehes, mida ka mina väga tähtsaks pean.
Kolmanda loengu teemaks oli häkkimine ja robootika, täpsemalt ITK robootikaklubi. Loengut pidas jällegi Margus Ernits, kes alustas seda küsimusega -"Kas keegi siin ruumis on häkker?". Esmakursuslastele omase häbelikkusega ei julgenud keegi oma kätt tõsta. Õigupoolest oleks pea igaüks võinud oma käe tõsta, kuna häkkimine ei ole see, milleks ajakirjandus seda tihti kutsub, vaid hoopis millegi modifitseerimine ja/või selles valdkonnas sügavate teadmiste omamine. Kräkkimine sellepoolest on infosüsteemide turvavigade ärakasutamine, mida tihti peetakse hoopis "häkkimiseks. Veel rääkis Margus ITK robootikaklubi, millest ma kuulsin põhjalikumalt esimest korda, kuigi mul oli soov eelneval nädalal robootikaklubi infotundi minna, ei olnud mul sel päeval aega. Robootikaklubi jättis endast ülimalt positiivse mulje, ning minulgi tekkis sügavam huvi selle vastu. Veel rääkis õppejõud EIK ja EKA ühistest projektidest, millest päris mitmed olid üliõpilaste lõputööd, meeldejäävamad projektid olid: Trumm ja Kass, kardinad ja vaip. Loengu lõpus esines Lapikute esindaja, kes jättis Lapikutest väga positiivse mulje, ning kellega ma ka hiljem liitusin, et rohkem IT maailmas teada saada ja oma oskusi arendada.
Neljandas loengus esines meil "külaline", kelleks oli Janika Liiv. Janika rääkis põhjalikult oma karjäärist ja sellest, miks ta just IT-d õppima asus. Janika tõmbas paralleeli loova kirjutamise ja loova programmeerimise vahel, selline vaatepilt oli huvitav, ning võimaldas programmeerimist näha teise pilgu alt.
Veel rääkis Janika stereotüüpidest IT maailmas, ning arendajaid mõjutavast "petise" sündroomist, mis on ka minule tuttav. Veel jäi meelde organisatsioon Tech Sisters, mille eesmärgiks on ühendada naisprogrammeerijaid ja programmeerimist naiste seas populariseerida ja programmeerimiskeel Ruby. Minu arvates oli tegu ühe parima esinejaga.
Viies esineja oli Carolyn Fischer, selliset ettevõttest nagu Skype. Carolyn töötab seal süsteemiadministraatorina. Carolynil, erinevalt Janikast, oli ITK-sse sisseastudes kogemusi IT vallast, nimelt oli ta juba seitsmendast klassist saati tegelenud programmeerimisega. Carolyni esitlus meeldis mulle, kuna niimoodi sain ma rohkem teada süsteemiadministraatorite tööst, ning ka kinnituse, et ma olin teinud õige valiku asudes õppima Isd erialale, kuna Carolyni sõnul suureneb automatiseeritud protsesside osakaal ja koodi kirjutamise tähtsus, samas kui süsteemi administreerimist jääb vähemaks.Carolyn rääkis oma esimestest IT-alastest (ja mitte IT-alastest) töökohtadest, millest meeldejäävaim oli tema töö Piirivalve serverite administraatorina.
Kuuendat loengut pidas Kristjan Karmo, kelle teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet", mis oli mulle kui täielikule võhikule testimise vallas vägagi sobilik. Kristjan rääkis Lätis kehtivast "Seadusest" või õigemini seaduspärasusest, mille kohaselt testijateks hakkavad põrunud või kogenematud programmeerijad. Kristjan oli enne testijuhina töötamist, olnud arendaja, administratoor, tegevjuht. Kristjani esitlus oli üks mu lemmikutest, kuna see oli huvitav, ning ei jäänud ühe asja juurde nö "toppama", jutt oli ladus ja läbimõeldud. Kristjan suutis oma jutuga ära põhjendada, miks on firmadel kasulik palgata testijaid, ning tõi välja kahjud, mis tekitatakse põhjalikult testimata.
Seitsmenda loengu teemaks oli Eesti IT tööturg, millest rääkis Andres Septer, kes oli väga humoorikas, ning rääkis elulisi näiteid tööandjatest ja töötajatest. Veel sain ma teada, mida tähendab "Shanghaitamine", ning seda, et suurettevõtted on väga mugavad kohad muidusööjatele, ning suuremad arenemisvõimalused on väikeettevõtetes, kus ühe isiku töö on suurema tähtsusega, ning, kus esine nii kitsast spetsialiseerumist. Kitsast spetsialiseerumist pidas muutuvas maailmas Kristjan kahjulikuks, ning rõhutas, et IT-inimene peab oskama väga paljude erinevate ülesannetega toime tulema, et edukas olla. Esineja konkreetsus oli meeldejääv, kuna mina samuti usun, et tööandja esimene eesmärk on kasumit teenida, mitte täita töötajate soove. Minu arvates puudub paljudel noortel selline kriitiline mõtlemine ja otsekohesus nagu Kristjanil, kuna liiga tihti kardetakse teiste inimeste arvamust. Kristjani sõnul peaks oskama palka küsida nii, et iseendal on ka häbi. Veel rõhutas Kristjan Startup ettevõtete tähtsust noorte arendajate arengus.
Kaheksanda loengu teema oli "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus", ning esinejaks oli Elar Lang, ettevõttest Clarified Security, mis tegeleb IT-Süsteemide turvalisusega. Alguses rääkis Elar suhtumisest õppetöösse, mis peaks olema samasugune kui suhtumine töösse. Õpilaste suhtumisest õppetöösse võib järeldada ka nende suhtumise tööülesannetesse, mistõttu on otstarbekas tööandjatel kandidaatide tausta kontrollida ka läbi kursusekaaslaste. Mina isiklikult usun seda, et õppimine on sama tähtis kui töötamine, ning midagi tehes tuleb alati anda endast parim, või siis jätta see tegemata.Teine osa ettekandest keskendus turvaaukudele ja paroolide kräkkimisele. Elari sõnul on liiga suur osa paroole ettearvatavad, kuna need koosnevad ühest sõnast ja arvust, mida on kerge kräkkida. Ühesõnaga, kasutama peab võimalikult ettearvamatuid paroole, ning hoiduma paroolide korduvkasutusest, mis antud juhul toob rohkem kahju kui kasu. Elari loenguga jäin ma rahule, ning peale seda mõtlen kindlasti rohkem oma paroolidele, veel tekitas see sügavama huvi kräkkimise vastu.
Kõige enam meeldisid mulle loengud 3, 6, 7 ja 8, loodan, et nad esinevad ka Elar, Andres ja Kristjan esinevad ka edaspidi IT Kolledžis.
== Õpingukorralduse küsimused ==
Minu koodi viimased numbrid on 6 ja 3.
'''Küsimus A'''
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
'''Vastus:''' Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid  ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks <ref>Õppekorralduse eeskiri  P5.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>. Kokku peab leppima õppejõuga. Korduseksamile registreerimine toimub ÕISis <ref>Õppekorralduse eeskiri  P5.2.8.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>.
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>Õppekorralduse eeskiri  P5.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>.
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele <ref>Õppekorralduse eeskiri  P5.2.12. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri /</ref>. Aine korduv deklareerimine on tasuline <ref>Õppekorralduse eeskiri  P5.2.13. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri /</ref>.
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref> Õppekorralduse eeskiri P5.2.7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri /</ref>
'''Küsimus 2'''
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
'''Vastus:'''
Enne punase joone päeva pean ma:
Koostama ja Kinnitama õpingukava.<ref>Õppekorralduse eeskiri P4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>
Esitada taotlus akadeemilisele puhkusele minekuks.<ref>Õppekorralduse eeskiri P3.2.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>
Esitama taotluse akadeemilise puhkuse pikendamiseks/lõpetamiseks (kui see on vajalik).<ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>
Juhul kui ma olen immatrikuleeritud või akadeemilisel puhkusel ,ja vastan punktile 6.1.5 ja/või 6.1.7 on mul õigus esitada taotlus õpingute jätkamiseks akadeemilise puhkuse ajal.<ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.5, P6.1.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>
Kinnitama oma akadeemilise liikumise.<ref>Õppekorralduse eeskiri P7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul.
Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel  eelnevat eksami hinnet.
Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. <ref>Õppekorralduse eeskiri P5.3.11 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>


Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsiooni, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.


Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski, et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.
'''Ülesanne'''
Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud. Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.
Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles, et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.
Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal on olnud väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.
Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Esineja oli töötanud paljudes firmades ja ta jutt neist tundus enamasti realistlik, kuigi kohati natuke liiga stereotüübne ja pealiskaudne. Näiteks riigifirmadest rääkis, et seal ei toimu mingit enesearengut ja karjäärivõimalus on null, eriti kui olla kompetente omal alal. Samuti kirus ta riigifirmadest vohavat bürokraatiat ja eriti sellega kaasnevaid iganädalisi koosolekuid. Häiriv ole see, et vahepeal kadus ära piir tema tegeliku arvamuse ja naljaga liialdatu vahel. Siiski andis ta mitu head nõuannet. Tema paremimad kogemused on startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Lisaks mainis ta ära oma kogemustest , et tööl olles ei ole mitte kunagi aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Ta toonitas, et netopalk on tähtsam kui lisasoodustused(v.a tööauto).
Aine tundus esmapilgul natuke ebavajalikuna, sest tulime ITK-sse ikkagist informaatikat õppima, kuid loengutes käisid rääkimas enamasti huvitavat inimesed, kelle jutt laiendas silmaringi ja andis esmapilgu infotehnoloogiamaailma.
[edit]Õpingukorralduse küsimused ja vastused


[edit]Küsimus B
'''Vastus:'''
[edit]Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?
Minu viimased numbrid õpilaskoodis on 6 ja 3, nende väärtustele X ja Y vastavad 25 ja 22.
Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).
X+Y=47
[edit]Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
Miinimum EAP'de arv, mille juhul ei pea hüvitama on 54 (2x27)
Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8. kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda5.2.8..
54-47=7 EAP
[edit]Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?
7 x 50 = 350
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga5.4.4..
Vastus: 7 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui X = 25 EAP ja Y = 22 EAP. Arve on 350 eurot. <ref> Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 /</ref>
[edit]Mis on tähtajad?
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks5.3.6..
[edit]Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele5.2.12. Aine korduv deklareerimine on tasuline5.2.13..
[edit]Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis5.2.7..


[edit]Küsimus 5
==Notes==
[edit]Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
<references/>
Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele[1]: 1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem; 2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.
[edit]Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)
Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu)[2].
[edit]Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine[3].
[edit]Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
x = 28 y = 28
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[4].
Antud juhul ei pea tudeng õppekulusid osaliselt hüvitama, sest kogutud on piisvalt EAP-sid. Arvet ei esitada.

Latest revision as of 10:44, 22 October 2014

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Märt Häkkinen

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

Essee

Esimesel loengul räägiti üleüldiselt õppetööst ITKs, kahjuks oli seal väga palju sellist, mida ma eelnevalt teadsin, seda just seetõttu, et ma olin eelnev päev ÕISist, Moodlest ja kooli kodulehelt kogu selle informatsiooni üles otsinud ja ainete tutvustusi lugenud. Mis oli mulle uudiseks, oli võimalus kandideerida juba esimesel semestril erialastipendiumitele. Inga, Margus ja Merle võtsid väga hästi kokku selle, mis mind koolis ees ootab. Loengu lõpu poole tekkis mul soov juba tegutsema hakata, vaatasin üle aine wiki lehe ja vajalikud tööd ja tähtajad.

Teine loeng võrreldes esimesega oli palju spetsiifilisem ja kattus rohkem õpingukorraldusega, see oli rohkem selle moodi, mida ma esimeselt loengult ootasin. Sain palju rohkem mõtlemisainet, kuidas ja milleks õppida. Mulle meeldis Margus Ernitsa väide, et koos töötades suudetakse palju kiiremini ja paremini materjali omastada kui individuaalselt tööd tehes, mida ka mina väga tähtsaks pean.

Kolmanda loengu teemaks oli häkkimine ja robootika, täpsemalt ITK robootikaklubi. Loengut pidas jällegi Margus Ernits, kes alustas seda küsimusega -"Kas keegi siin ruumis on häkker?". Esmakursuslastele omase häbelikkusega ei julgenud keegi oma kätt tõsta. Õigupoolest oleks pea igaüks võinud oma käe tõsta, kuna häkkimine ei ole see, milleks ajakirjandus seda tihti kutsub, vaid hoopis millegi modifitseerimine ja/või selles valdkonnas sügavate teadmiste omamine. Kräkkimine sellepoolest on infosüsteemide turvavigade ärakasutamine, mida tihti peetakse hoopis "häkkimiseks. Veel rääkis Margus ITK robootikaklubi, millest ma kuulsin põhjalikumalt esimest korda, kuigi mul oli soov eelneval nädalal robootikaklubi infotundi minna, ei olnud mul sel päeval aega. Robootikaklubi jättis endast ülimalt positiivse mulje, ning minulgi tekkis sügavam huvi selle vastu. Veel rääkis õppejõud EIK ja EKA ühistest projektidest, millest päris mitmed olid üliõpilaste lõputööd, meeldejäävamad projektid olid: Trumm ja Kass, kardinad ja vaip. Loengu lõpus esines Lapikute esindaja, kes jättis Lapikutest väga positiivse mulje, ning kellega ma ka hiljem liitusin, et rohkem IT maailmas teada saada ja oma oskusi arendada.

Neljandas loengus esines meil "külaline", kelleks oli Janika Liiv. Janika rääkis põhjalikult oma karjäärist ja sellest, miks ta just IT-d õppima asus. Janika tõmbas paralleeli loova kirjutamise ja loova programmeerimise vahel, selline vaatepilt oli huvitav, ning võimaldas programmeerimist näha teise pilgu alt. Veel rääkis Janika stereotüüpidest IT maailmas, ning arendajaid mõjutavast "petise" sündroomist, mis on ka minule tuttav. Veel jäi meelde organisatsioon Tech Sisters, mille eesmärgiks on ühendada naisprogrammeerijaid ja programmeerimist naiste seas populariseerida ja programmeerimiskeel Ruby. Minu arvates oli tegu ühe parima esinejaga.

Viies esineja oli Carolyn Fischer, selliset ettevõttest nagu Skype. Carolyn töötab seal süsteemiadministraatorina. Carolynil, erinevalt Janikast, oli ITK-sse sisseastudes kogemusi IT vallast, nimelt oli ta juba seitsmendast klassist saati tegelenud programmeerimisega. Carolyni esitlus meeldis mulle, kuna niimoodi sain ma rohkem teada süsteemiadministraatorite tööst, ning ka kinnituse, et ma olin teinud õige valiku asudes õppima Isd erialale, kuna Carolyni sõnul suureneb automatiseeritud protsesside osakaal ja koodi kirjutamise tähtsus, samas kui süsteemi administreerimist jääb vähemaks.Carolyn rääkis oma esimestest IT-alastest (ja mitte IT-alastest) töökohtadest, millest meeldejäävaim oli tema töö Piirivalve serverite administraatorina.

Kuuendat loengut pidas Kristjan Karmo, kelle teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet", mis oli mulle kui täielikule võhikule testimise vallas vägagi sobilik. Kristjan rääkis Lätis kehtivast "Seadusest" või õigemini seaduspärasusest, mille kohaselt testijateks hakkavad põrunud või kogenematud programmeerijad. Kristjan oli enne testijuhina töötamist, olnud arendaja, administratoor, tegevjuht. Kristjani esitlus oli üks mu lemmikutest, kuna see oli huvitav, ning ei jäänud ühe asja juurde nö "toppama", jutt oli ladus ja läbimõeldud. Kristjan suutis oma jutuga ära põhjendada, miks on firmadel kasulik palgata testijaid, ning tõi välja kahjud, mis tekitatakse põhjalikult testimata.

Seitsmenda loengu teemaks oli Eesti IT tööturg, millest rääkis Andres Septer, kes oli väga humoorikas, ning rääkis elulisi näiteid tööandjatest ja töötajatest. Veel sain ma teada, mida tähendab "Shanghaitamine", ning seda, et suurettevõtted on väga mugavad kohad muidusööjatele, ning suuremad arenemisvõimalused on väikeettevõtetes, kus ühe isiku töö on suurema tähtsusega, ning, kus esine nii kitsast spetsialiseerumist. Kitsast spetsialiseerumist pidas muutuvas maailmas Kristjan kahjulikuks, ning rõhutas, et IT-inimene peab oskama väga paljude erinevate ülesannetega toime tulema, et edukas olla. Esineja konkreetsus oli meeldejääv, kuna mina samuti usun, et tööandja esimene eesmärk on kasumit teenida, mitte täita töötajate soove. Minu arvates puudub paljudel noortel selline kriitiline mõtlemine ja otsekohesus nagu Kristjanil, kuna liiga tihti kardetakse teiste inimeste arvamust. Kristjani sõnul peaks oskama palka küsida nii, et iseendal on ka häbi. Veel rõhutas Kristjan Startup ettevõtete tähtsust noorte arendajate arengus.

Kaheksanda loengu teema oli "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus", ning esinejaks oli Elar Lang, ettevõttest Clarified Security, mis tegeleb IT-Süsteemide turvalisusega. Alguses rääkis Elar suhtumisest õppetöösse, mis peaks olema samasugune kui suhtumine töösse. Õpilaste suhtumisest õppetöösse võib järeldada ka nende suhtumise tööülesannetesse, mistõttu on otstarbekas tööandjatel kandidaatide tausta kontrollida ka läbi kursusekaaslaste. Mina isiklikult usun seda, et õppimine on sama tähtis kui töötamine, ning midagi tehes tuleb alati anda endast parim, või siis jätta see tegemata.Teine osa ettekandest keskendus turvaaukudele ja paroolide kräkkimisele. Elari sõnul on liiga suur osa paroole ettearvatavad, kuna need koosnevad ühest sõnast ja arvust, mida on kerge kräkkida. Ühesõnaga, kasutama peab võimalikult ettearvamatuid paroole, ning hoiduma paroolide korduvkasutusest, mis antud juhul toob rohkem kahju kui kasu. Elari loenguga jäin ma rahule, ning peale seda mõtlen kindlasti rohkem oma paroolidele, veel tekitas see sügavama huvi kräkkimise vastu.

Kõige enam meeldisid mulle loengud 3, 6, 7 ja 8, loodan, et nad esinevad ka Elar, Andres ja Kristjan esinevad ka edaspidi IT Kolledžis.


Õpingukorralduse küsimused

Minu koodi viimased numbrid on 6 ja 3.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus: Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks [1]. Kokku peab leppima õppejõuga. Korduseksamile registreerimine toimub ÕISis [2]. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [3]. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele [4]. Aine korduv deklareerimine on tasuline [5].

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [6]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus: Enne punase joone päeva pean ma: Koostama ja Kinnitama õpingukava.[7] Esitada taotlus akadeemilisele puhkusele minekuks.[8]

Esitama taotluse akadeemilise puhkuse pikendamiseks/lõpetamiseks (kui see on vajalik).[9]

Juhul kui ma olen immatrikuleeritud või akadeemilisel puhkusel ,ja vastan punktile 6.1.5 ja/või 6.1.7 on mul õigus esitada taotlus õpingute jätkamiseks akadeemilise puhkuse ajal.[10] Kinnitama oma akadeemilise liikumise.[11]

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [12]


Ülesanne

Vastus: Minu viimased numbrid õpilaskoodis on 6 ja 3, nende väärtustele X ja Y vastavad 25 ja 22. X+Y=47 Miinimum EAP'de arv, mille juhul ei pea hüvitama on 54 (2x27) 54-47=7 EAP 7 x 50 = 350 Vastus: 7 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui X = 25 EAP ja Y = 22 EAP. Arve on 350 eurot. [13]

Notes

  1. ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
  2. ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
  3. ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
  4. ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.12. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri /
  5. ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.13. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri /
  6. ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri /
  7. ↑ Õppekorralduse eeskiri P4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
  8. ↑ Õppekorralduse eeskiri P3.2.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
  9. ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
  10. ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.5, P6.1.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
  11. ↑ Õppekorralduse eeskiri P7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
  12. ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.3.11 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
  13. ↑ Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 /
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mhakkine&oldid=79266"