User:Asuviste

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Arti Suviste

Esitamise kuupäev: 19.10

Essee

„Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on aine, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti Infotehnoloogia Kolledžis õppimisest ja erinevatest IT-ga seotud firmadest ning tööturust. Antud essees kirjeldan loengutes räägitut ja seda, millise mulje, arvamuse need mulle jätsid.

Esimene loeng toimus 27. augustil, esinejateks olid: Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov ning loengu teemaks oli „Õppekorraldus ja sisekord“. Loengus räägiti It Kolledžis õppimisest, kuidas koolis edukas olla ning erinevatest akadeemilistest punktidest nagu näiteks kõrgharidusreform, õppekoormused, stipendiumid ning eksmatrikuleerimisest. Minu, kui äsja gümnaasiumi lõpetanud ja otse koolipingist tulnud noormehe, jaoks oli see kõik väga uudne, oluline informatsioon, et kooli sisse elada. Hästi jäi mul meelde eriline toonitus, et aineid tuleb deklareerida enne punase joone päeva.

Teises loengus rääkis õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Juttu tuli õppuri eetikakoodeksist, viitamisest, tudengi motiveerimisest ja robootikast. Oluline asi mida loengus õppejõud mainis oli oli sõbra aitamine, tema eest kodutööde või kontrolltööde ära tegemine. Esiteks on see karistatav ning teiseks sellega teen ma oma sõbrale karuteene, sest mina ei saa tema eest kaitsta lõputööd või tulevikus päris firmas tööd teha. See loeng pani mind eriti mõtlema, miks ma olen tulnud IT Kolledžisse õppima ja mille nimel ma hakkan pingutama edaspidi.

Kolmanda loengu teemaks oli „Robootika ja häkkimine“. Loengus käsitleti EIK robootikaklubi, häkkimist ja erinevaid koostööprojekte. Sellest loengust sain teada, et minu arusaam häkkimisest on olnud vale. See mida mina olin alati pidanud häkkimiseks(süsteemi tundma õppimine) on tegelikult kräkkimine(süsteemi sissemurdmine). Veel rõhutati, et õppimisel on tähtis leida inimesed, kes teavad ja tunnevad minust asja rohkem ning nendelt õppida. Siiamaani oma kooliteel olen ma ise kõigega hakkama saanud ja kõike õpetajatelt või teistelt klassi- ja koolikaaslastelt küsinud väga minimaalselt. Loeng mõjutas mind mõtlema sellele, et teiste inimeste arvamus ning teine vaatenurk saab mind teinekord aidata ja ma peaksin kindlasti küsima või abi paluma. Lisaks tuli teemaks ka see, et õppimise oluliseim on see, et õpitav peab mind reaalselt ka huvitama, sest huvi puudimise korral on lihtne ja kerge asju pooleli jätta.

Neljanda loengu esinejaks oli varem IT Kolledži lõpetanud Janika Liiv. Loengus räägiti programmeerimisest, töökogemustest ja erinevatest programmeerimise seotud üritustest. Esitlus oli peamiselt tüdrukutele, et ka IT sektorisse jõuaks rohkem naisi ning, et nad ei kardaks teha valikut programmeerimise kasuks. Lisaks mainis ta seda, et tema valik IT Kolledži kasuks polnud väga teadlik ja alguses ei olnud tal oma erialast aimugi ning selle sain ma samastuda.

Viienda loengu teemaks oli „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ ning esinejaks Carolyn Fischer. Skype's süsteemide administraatorina töötav Carolyn rääkis meile oma töökogemustest, kandideerimisest Skype'i ja üldiselt sellest, mida tähendab süsteemide administreerimine. Seda loengut kuulasin ma erilise huviga, sest juttu tuli administreerimise erialast ning mul ei olnud oma valitud erialast ikka täielikku arusaama. Carolin Fischeri poolt mainitud soovitus, et on hea külastada erinevaid konverentse, mis võivad väga palju kasu tuua nagu näiteks uued ja huivtavad inimesed, maailmapildi avardumine. Mina isiklikult pole varem mitte ühelgi konverentsil käinud, aga see loeng pani mind mõtlema, et tõesti peaks midagi uurima ja vaatama ehk leian endalgi midagi.

Kuues loeng „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ ja esinejaks Kristjan Karmo. Loengus räägiti eelarvamustest seoses testijatega, näiteks see, et testijateks saavad need, kes on arendajatena läbikukkunud. Kuna ma varasemalt polnud testimisest absoluutselt midagi kuulnud oli see loeng minu jaoks väga informatiivne. Sain teada, et testimine on IT sektoris täiesti eraldi tööharu. Meelis Karmo rõhutas ka seda, et testija on oluliselt parem olla, kui arendaja, sest testija leiab vigu ja arendaja saab vigade eest vastu pead. Meeldis veel see, et Kristjan Karmo tõi näiteid kuidas mõne arendaja apsaka pärast on firmadel tekkinud miljoneid dollareid kahjumeid ning kuidas sellest kõigest oleks saanud hoiduda kui palgatud oleks testija.

Seitsmes loeng oli „IT tööturust“ ning esinejaks Andres Septer. Loengus räägiti ettevõtete jagunemisest ettevõteteks, kes tegelevad ainult IT-ga ja ettevõtted, mis kasutavad IT-d, et rohkem, kiiremini ja paremini raha teenida. Toodi välja suurte ja väikeste ettevõtete erinevusi plusse ja miinuseid. Meeldis lugu sellest, kuidas suurfirmades on nii palju töötajaid, et oma ülesandeid mitte tehes saavad need kuidagi ikkagi tehtud.Andres Septer soovitas enda kogemuste põhjal töötada mõnes startupis, hoolimata sellest, et nende eelarve on väga kitsas, sellest tulenevalt ei ole väikeses firmas aega teha midagi korralikku valmis, aga selle eest on aega oma vigu parandada ning teha seda endale meeldivamas ja sõbralikumas keskkonnas.

Kaheksandas loengus rääkis Elar Lang oma õpingutest EIK-s, tudengite suhtumisest õppetöösse, veebirakenduste turvalisusest ja Certified Security-is veebirakenduste turvalisuse testijana töötamisest. Elari jutt pani lõpuks mind alles mitme päeva pärast öeldud lauset meenutama, ta soovitas kõigil meil suhtuda kooli nagu tegelikku töösse, õppeained on minu projektid ja need pean ma samamoodi, nagu tööl, õigeks ajaks valmis tegema.

Minu arvates õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on üks väga oluline põhjapanev aine. Esimesed kolm loengut andsid väga hea ülevaate ülikoolis õppimisest, hakkamasaamisest ja ootustest. Ülejäänud loengutes oli positiivne näha erinevate IT kogemustega inimesi, kes suutsid mind panna mõtlema, uurima ja tegutsema ning teise pilguga vaatama/uurima oma valitud eriala, oma õppimismeetodeid ja suhtimist ülikooli. Kokkuvõtteks arvan, et loengud olid huvitavad ning kindlasti edaspidisteks õpinguteks olulise tähtsusega.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Vastus: Korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. ( 5.3.6)

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Vastus: Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.( 5.3.6)

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Vastus: Korduseksamile registreerimine toimub läbi ÕISi.( 5.2.8.1)

Mis on tähtajad?

Vastus: Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.( 5.2.1)

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Vastus: Korduseksamid on riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tasuta.( 5.2.7)

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus Tasulisel (OF) õppekohal on korduseksamid ja -arvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.( 5.2.7)

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus: Õppekava ja vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.( 5.2.7)

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Vastus: Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui valikainete EAP maht on täidetud, siis ei pea tegemata jäänud valikaineid sooritama.( 1.3.6)

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus Deklareerides valikaineid õppekavas ettenähtud mahu ületamisel , peab üliõpilane arvestama, et ta peab tasuma iga EAP eest, mis ületavad normaalmahtu (180 + 2 EAPd).( 3.1.8)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: IT Kolledžis on kehtestatud täiskoormusega õppekava täitumise mahuks 27 EAP semestril ja puudujäävate EAP eest peab tasuma 50€ punkti kohta. Õppekava tuleb seega hüvitada (2*27)-(21+19)= 14 EAP ulatuses, mis teeb 14 * 50 = 700 €.