User:Mmols

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marko Möls

Rühm: 15

Esitamise kuupäev: 23 oktoober 2014

Essee

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus kuulub IT Kolledži süsteemide administreerimise ja süsteemide arenduse õppekavadesse. Õppetöö toimub loengute põhjal, neid oli kokku 8. Enamustes loengutes esinesid erinevad eriala spetsialistid, kes on ka kolledži vilistlased. Aine eesmärgiks oli anda tulevasele IT-professionaalile ülevaade tööst ja elust, mis teda ees ootab, aga ka anda värsketele tudengitele informatsiooni, mis nendel järgmiste aastate jooksul tuleb teha, et edukalt valitud eriala omandada.

Pean tõdema, et esimest korda õppekavaga tutvudes jäi see aine natuke kahe silma vahele – tundus pisut vähetähtis reaalsete ainete kõrval nagu matemaatiline analüüs ja füüsika. Tegelikult pole see üldse vähetähtis, vaid väga oluline kõikidele tudengitele, eriti aga neile, kes pole varem IT-alaga professionaalselt kokku puutunud. Mina olin üks nendest, kes tuli IT Kolledžisse nii-öelda kinniste silmadega – ilma igasuguste oskuste ega kogemustega, ja sain väga palju teada asjast, millesse olen end lähitulevikuks sisse mässinud.

Esimene loeng toimus juba 27. augustil, enne õppeaasta ametlikku algust. Olin üllatunud, aga plaanisin siiski kohale ilmuda. Kahjuks see ei õnnestunud, aga pole hullu, kõikide loengute salvestused pandi internetti ülesse. Esinesid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi, kes andsid ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja laiemalt Eesti kõrgharidussüsteemist. Mitte midagi jalust rabavat, suuremas osas saab sama info kätte ka kolledži kodulehelt, aga hea soojendus õppeaasta peatseks alguseks.

Teine loeng oli õppimisest ja motivatsioonist, esines Margus Ernits, aine peamine õppejõud. See oli samuti rohkem sissejuhatav loeng, aga tutvustas lähemalt, kuidas IT Kolledžis hakkama saada. Mida tuleks teha, mida kindlasti ei tohi teha, nagu näiteks plagiaat. Härra Ernits andis ka näpunäited, kuidas võiks tudeng end motiveerida paremate tulemuste saavutamiseks – eelkõige peab asjast ise huvitama, niisama paberi pärast kolledžis käia pole mõtet. Loeng mõjus mulle julgustavalt ning tuli vägagi õigel hetkel. Eelmistel päevadel olin küll kõikides loengutes ja praktikumides kohal käinud, aga õppejõudude jutt oli kui pudru ja kapsad. Hakkasin päris kartma, et ma ei saa kohe kindlasti õppetööga hakkama. See loeng andis lootust, et võibolla ma ei olegi ainuke loll, kelle teadmised IT-alal on sinnamaani olnud nullilähedased. Lahkusin auditooriumist heas tujus, valmis tulevasteks väljakutseteks.

Kolmas loeng oli robootikast ja häkkimisest ning nagu ennegi, esines Margus Ernits. Mis sel korral hästi meelde jäi oli see, et häkkimine ei tähenda seda, mida kõik arvavad. Tavaliselt kujutatakse häkkerit kui mingit kurjamit, kes istub pimedas ruumis ja varastab pangakontodelt miljoneid. Tegelikult on see tegevus kräkkimine ning häkkimine tähendab kõiksuguste süsteemide sügavalt tundmaõppimist. Sellest ka loengu teine osa – robootika. Seda juttu kuulates tekkis kahtlane tunne, et vaatan mingit pikka reklaami, aga ilmselt kolledži robootikaklubi reklaamimine oligi asja mõte. Huvitav oli teada saada, et see suhteliselt pisike asutus on saavutanud nii kõrgeid tulemusi erinevatel võistlustel ja konkursitel. Väike osa minust tahaks väga klubiga liituda – ilmselt see 7-aastane poisike, kes igas meesterahvas peitub – aga häkkimine robootika alal tundub olevat väga aeganõudev tegevus ja hetkel ei ole ma valmis nii palju oma vaba aega selle jaoks pühendama. Saan aru õppejõu soovitusest, et IT-alaga peaks tegelema tõsiselt ka kooliväliselt, aga ise olen harjunud töö ja lõbu eraldi hoidma, ja see on minu jaoks siiamaani töötanud.

Järgmine loeng oli esimene, kus saime kuulda ühe kolledži vilistlase kogemustest. Esinejaks oli siis Janika Liiv, kes rääkis oma tööst programmeerijana, aga ka IT-alal eksisteerivatest stereotüüpidest ja selle ümber koondunud kogukonnast. Kohe loengu alguses sai Janika minu tähelepanu, kui ta tõdes, et enne IT Kolledžisse sisse astumist polnud tal mingeid kogemusi programmeerimisega, ega isegi erilist huvi selle vastu. Tekkis sama tunne, kui peeglist iseennast uudistada. Mis asja veelgi paremaks tegi oli see, et tegu on ju omal alal eduka spetsialistiga - ehk on ka minul lootust kunagi programmeerijana läbi lüüa. Veel rääkis Janika kurvast tõsiasjast, et naisi on sellel alal palju vähem kui mehi, ja nagu enamustes valdkondades, on ka infotehnoloogias olemas teatud vanad ja väsinud stereotüübid nende kohta. Mina, olles meesterahvas, ei saa selle kohta oma hinnangut anda, küll aga tean paari vastassoo esindajat, kes on online-mängude kogukondades selliste arhailiste tõekspidamiste küüsi langenud. Ja kui see võib toimuda meelelahutuskeskkonnas, siis miks mitte ka professionaalses? Üldiselt oli see loeng samuti väga julgustav ning mina töötaks suurima heameelega samas kollektiivis inimestega nagu Janika.

Viies loeng , esinejaks oli Carolyn Fischer, kes töötab administreerijana Skype's. See oli samuti isiklikult huvi pakkuv loeng, sest erinevalt paljudest pole mina üldsegi kindel, et tegin õige otsuse valides süsteemide arenduse. Seega oli väga tore teada saada, kuidas ühe tippklass-admini töö välja näeb. Ja niipalju kui mina aru sain, on administraator firmas nagu üks suur aju, kes peab kooskõlastama töö kõigi teiste osapoolte vahel, alates programmeerijatest ja lõpetades kasutajatega. Pean tunnistama, et selline töö tundub hetkel küll meeldivam, kui tuimalt mingit koodi sisse toksida, aga eks tulevikus näeb, kuidas tegelik elu on. Carolyn jättis endast suurepärase mulje kui abivalmis ja lahke inimene, ainult kahju oli, et pool loengut kulus ära enne, kui keegi viitsis talle öelda, et ta pehmet häält oli auditooriumi ülemistes ridades natuke raske kuulata.

Kuuendas loengus oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tuli meile rääkima tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Jällegi oli tegemist silmi avardava loenguga, sest eelnevalt oli minu ettekujutus testimisest hoopis teistsugune. Loogiliselt peaks see ju programmeerimise kõrval teisel kohal olema, sest testimise ajaks peaks ju kõik põhiarendus juba tehtud olema ning ainult vead on veel vaja ära parandada. Tegelikult on testimine samaoluline või isegi olulisem kui programmeerimine, sest kehva süsteemi väljalase võib hiljem kopsakaid kahjumeid tuua võrreldes natuke rohkem aega testimisele kulutamisega ja hästi väljatöödeldud süsteemi valmimisega. Kristjan mainis ka, et testijate elu ei ole lihtne, kuna programmeerijatele meeldib testijaid oma vigades süüdistada. Suurt tahtmist testijaks hakata ei tekkinud pärast loengut, aga siiski oli hea saada ülevaade jällegi ühest võimalusest IT-alal edu saavutada.

Seitsmendas loengus oli esinejaks Andres Septer, teemaks oli IT-tööturg. Ilmselt oli see terves loenguseerias kõige olulisem, sest see puudutas otseselt enamuste tudengite tulevikku. Saime teada, mida oodata IT-firmasse tööle asumisel, kuidas üldse tööd saada, ja kuidas seal edukalt toime tulla. Jäi meelde tõsiasi, et suures ja edukas firmas töötades võivad palk ja tingimused küll head olla, aga kui su kõrval on terve armee programmeerijaid, võib sinu tehtud töö halli massi sulanduda ja nii võib terve elu mööduda, ilma et keegi teaks, mida sa oled saavutanud oma karjääri jooksul. Samas aga tagasihoidlikumas asutuses saab sinu isiklik töö palju rohkem tähelepanu ja seda väärtustatakse rohkem. Andrese loeng oli natuke teistsugune, sest ta ei kasutanud slaide – märk, et on enesekindel tüüp. Mõtteainet jagus küllaga ning pärast loengut tõdesin, et tegin hea valiku, kui otsustasin hommikul viimasel hetkel end siiski maast lahti tõmmata.

Viimases loengus jutustas Elar Lang, põhiliselt suhtumisest õppetöösse aga ka veebirakenduste turvalisusest. Palju oli sarnast juttu, mida oli ka juba enne saanud kuulata – tuleb leida omale mingi huviala, millega lähemalt tegelema hakata, ja niisama paberi pärast pole mõtet kohal käia. Elar rääkis meile, kuidas IT Kolledži matemaatika õppejõud aitas tal üles leida motivatsioon õppimiseks, mille tulemusena läks ta ülikooli mõttega ainult viitele õppida. Ulme minusuguse jaoks, kes on terve elu teinud ainult nii palju, et mitte läbi kukkuda või õpetajate huvisfääri sattuda. Kõrva taha panin ka selle, et IT-firmad ei otsi väljaõppinud proffe, vaid õppimisvalmis inimesi, keda välja treenida. Ütleks, et loeng oli hea lõpp seeriale.

Kokkuvõttes olen väga rahul selle ainega. Ühelgi hommikul ei lahkunud auditooriumist tundega, et oleks võinud parem kodus natuke kauem magada. Olin eelnevalt internetist üritanud infot saada, mida IT-alal töötamine endast kujutab, aga füüsiliselt kohal olles ja kuulates kedagi, kes teab, millest ta räägib, on hoopis teine tera. Tunnen enda palju mugavamalt tuleviku poole vaadates kui ennist. Kui midagi kritiseerida, siis seda, et loengud toimusid sellisel kella ajal, kui uni tahab veel peale tungida. Mõni intensiivsem aine toimub ergutina, aga niisama kellegi juttu kuulates tekib tahest tahtmata tunne silmi korraks kinni panna. Aga muidu pole mingeid etteheiteid – huvitav ja informatiivne aine.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õppuril on võimalik eksamit uuesti sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.

Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?

Järeleksami aja määrab ainet õpetav õppejõud, seega tuleb temale teada anda soovist eksamit uuesti sooritada.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?

Järeleksami puhul toimub registreerimine ÕISis, registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Riigi poolt finantseeritavatele (RF) õppuritele on korduseksami sooritamine tasuta. Tasulisel õppekohal õppijatele on korduseksam tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

1. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
2. tehtud tööde näidised;
3. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

1. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
2. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
3. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
4. on kajastatud kogemusest õpitut;
5. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
6. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:

1. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;
2. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööülesandeid;
3. motivatsioonikirja;
4. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Osalise hüvitamise kohustusest pääsemiseks tuleb saada semestris vähemalt 27 EAPd, aasta lõpuks 54 EAPd, ning iga puudu jäänud punkti eest tuleb tasuda 50 € . Etteantud õppur kogus aasta jooksul 28 + 25 = 53 EAPd, seega jääb tal üks punkt puudu ja ta peab tasuma 50 eurot.