User:Kviikman: Difference between revisions
Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Kaidar Viikman Esitamise kuupäev: .11.2014 ==Essee== ===Õpingukorralduse küsimus…" |
No edit summary |
||
| (2 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 3: | Line 3: | ||
Autor: Kaidar Viikman | Autor: Kaidar Viikman | ||
Esitamise kuupäev: .11.2014 | Esitamise kuupäev: 03.11.2014 | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Käesolev essee on IT Kolledži õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" iseseisva töö osa, mille raames pidi kuulama päevaõppe loengusalvestusi. Kokku oli 8 päevaõppe loenguvideot, kus käsitleti erinevaid teemasid. | |||
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) videoloeng. EIK, 27.08.2014.]</ref> anti ülevaade IT Kolledžist ja üldisest õppekorraldusest. Rõhutati õppekorralduse eeskirja läbilugemise tähtsust. Mulle endale pakkus kõige rohkem huvi info stipendiumide kohta. Hea on teada, et IT süsteemide arendus kuulub prioriteetsete erialade hulka ja kokku antakse 50% õpilastele stipendiumeid. See kindlasti motiveerib paljusid, et enda asjad enne punase joone päeva ära teha. Teise olulise punktina sain teada ainepunktide kumulatiivsete võlgnevuste info. Kui kooli sisse astudes olin mõtteviisiga, et üritan püsida täiskoormusega õppes ning kui tekib piisavalt võlgnevusi, siis saan edasi liikuda osakoormusega õppele. Kuna sellega kaasneb aga tuntav finantsiline arve, siis üritan praegu siiski õppe nominaalajaga lõpetada. | |||
Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 4.09.2014.]</ref> rääkis lektor õppimisest ning motivatsioonist. Anti ülevaade, mida aines käsitletakse ning rõhutati korduvalt viitamise tähtsust. Olen tähele pannud, et viitamise nõuet rõhutatakse ka teistes ainetes, mistõttu seda ei lähe vaja ainult lõputöö kirjutamisel. Ka positiivse tagasiside andmise tähtsus tuli mõnevõrra üllatusena. Tihti keskendutakse ainult probleemide lahendamisele ning on hea teada, et soovitakse ka positiivsed kogemused õppejõududele välja tuua. | |||
Kolmas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 11.09.2014.]</ref> oli üldiselt robootikast. Anti ülevaade liitumisest erinevate klubidega ja seletati, miks võiks kasulik olla nendega liituda. Ma arvan, et robootika klubiga liitumine võiks olla väga heaks hüppelauaks neile, kes programmeerimisega esimest korda kokku puutuvad. Iseseisvalt pusides on raskem asju selgeks saada. Samuti on lihtsam, kui õpitakse programmeerimist mängulise töö käigus. | |||
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) videoloeng. EIK, 18.09.2014.]</ref> oli ettekandjaks külalislektor Janika Liiv. Lektor rääkis eelkõige enda kogemustest ning võrdles muuhulgas programmeerimist teatritüki kirjutamisega. Minu jaoks kõige harivam ja huvitavam loeng. Seletati lihtsalt ära IT-ga seotud sõnavara ning mis kastidesse seda paigutada. Kuna IT projektidega läheb seda ilmselt kõige rohkem vaja, siis ka paari aasta pärast on tehtud konspekt endale hea ette võtta ja seda vajadusel meelde tuletada. Janika käsitles ka IT-foorumite tähtsust ning andis ühe tähtsa mõtte. Pigem ei ole tähtis erinevate põhimõtete arutamine, vaid asjade tegemine ning millegi loomine. Võtsin selle üle õpingutele lähenemisel. Tähtis on pidev asjade tegemine ning kui enam enda pea ei võta, siis võiks teistelt abi küsida. | |||
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ (Carolyn Fischer) videoloeng. EIK, 25.09.2014.]</ref> rääkis Carolin Ficher töötamisest süsteemiadministraatorina. Ta julgustas õpilasi kooli ajal tööle minema, kuid rõhutas, et kooli lõpetamine peaks olema prioriteet. Arvestades tööjõupuudust IT tööturul arvan, et väga paljud õpilased lähevad kooli ajal tööle ja selletõttu võib jääda paljudel ka kool lõpetamata. Hea, et kooli lõpetamise kohustust juba alguses meelde tuletatakse. Samuti rõhutas ta pühendumist tööle kandideerimisel ja tähtaegade jälgimist. Miinustena tooksin välja, et ettekandja oli natuke tuim ning ei paistnud, et publikuga oleks väga head sidet tekkinud. Jutt oli suhteliselt monotoonne. Samas ettekande vaatasin lõpuni, mistõttu võib öelda, et esitlus oli asjalik, korralikult ette valmistatud ning käsitleti nii mõndagi huvitavat aspekti- näiteks Linuxit. | |||
Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) videoloeng. EIK, 2.10.2014.]</ref> teemaks oli testija ülesannetest ülevaate andmine ning testija müütide ümberlükkamine. Meeldis, et toodi ülevaade suurematest vigadest ning anti põhjenduses, miks on testimist vaja enne rakenduse väljalaskmist teha. Lektor suhtes aktiivselt tudengitega ning kasutas tahvlit, kus seletas lihtsalt ära põhjused, kui leitakse palju vigu. | |||
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c „IT tööturust“ (Andres Septer) videoloeng. EIK, 9.10.2014.]</ref>. käsitleti IT tööturu teemat. Lektor andis ülevaate erinevatest tööturu valikuvariantidest- era vs avalik sektor, suured vs väiksed firmad, start-up ettevõtted. Sarnaselt teistele lektoritele oleks võinud olla slaidid ning kohati tundus, et ettekanne läks improviseerimiseks ja lahmimiseks. Ma pole nõus lektoriga, et väiksed firmad peaks suure kaarega eemale hoidma riigihangetest. Riik on maksejõuline klient ning riigihangete seadus seab kindlad piirid lepingu täitmisele. Kuna tihti on hindamiskriteeriumid üles ehitatud kõige odavama töövõtja leidmiseks, siis väikesed firmad saavad tihti teha odavama pakkumuse, kuna ei aja taga suuri kasuminõudeid ning on paindlikumad. Ilmselt sõltub ka päris palju asutustest, kas IT inimesed tegevad ainult logelemise või teevad ka sisulist tööd. Üldjuhul ülevaatlik ülevaade tööturust autori enda kogemuste põhjal. | |||
Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) videoloeng. EIK, 16.10.2014.]</ref> rääkis Elar Lang eelkõige suhtumisest õppetöösse. Huvitav oli mõte võrrelda loengutes osalemist tööl käimisega ning et kaasõpilased võiksid olla soovitajaks töökohale kandideerimisel. Ma olen nõus lektoriga, et eelkõige on töötajatel puhul küsimus suhtumises. Osa on väga vastutustundlikud ning teevad alati asjad valmis tähtajaks, teistel on tihti tööülesannet täitmisega probleeme. Vastutustunnet võib hakata treenida koolis, kuid mingi hetk peab inimene jõudma ise selleni. Tähtis oli ka see, et programmeerimisest on vaja aru saada erinevatel aladel töötades. Loengu teises osas käsitleti veebirakenduste turvalisust ning sain nii mõnegi mõtte, kuidas enda paroole turvalisemaks muuta. | |||
Kokkuvõtvalt võib öelda, et loengud olid enamasti huvitavat, hästi ettevalmistatud ning õpetlikud. Inimene, kes pole enne kokku puutunud IT-ga, peaks saama piisava ülevaate õpetatavatest ainetest. Hea, et esitlema kutsuti IT Kolledži lõpetajaid, kel on piisav töökogemus ja said teadmisi edastada enda vaatepunktist lähtuvalt. | |||
| Line 58: | Line 76: | ||
Kokku tuleb hüvitada 9 EAP eest: (27-25)+(27-20)=9 | Kokku tuleb hüvitada 9 EAP eest: (27-25)+(27-20)=9 | ||
Kokku hüvitatav summa on 9*50=450€ | Kokku hüvitatav summa on 9*50=450€, juhul kui õpilane tegi vahepeal esimese semestri EAP-d järgi. Juhul, kui 2 EAP-d on teise aasta lõpuks tegemata, siis lisandub kumulatiivselt ka esimese õppeaasta tegemata EAP-d ehk (9+2)*50=550€ | ||
=Viited= | =Viited= | ||
<references /> | <references /> | ||
Latest revision as of 10:09, 3 November 2014
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Kaidar Viikman
Esitamise kuupäev: 03.11.2014
Essee
Käesolev essee on IT Kolledži õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" iseseisva töö osa, mille raames pidi kuulama päevaõppe loengusalvestusi. Kokku oli 8 päevaõppe loenguvideot, kus käsitleti erinevaid teemasid.
Esimeses loengus [1] anti ülevaade IT Kolledžist ja üldisest õppekorraldusest. Rõhutati õppekorralduse eeskirja läbilugemise tähtsust. Mulle endale pakkus kõige rohkem huvi info stipendiumide kohta. Hea on teada, et IT süsteemide arendus kuulub prioriteetsete erialade hulka ja kokku antakse 50% õpilastele stipendiumeid. See kindlasti motiveerib paljusid, et enda asjad enne punase joone päeva ära teha. Teise olulise punktina sain teada ainepunktide kumulatiivsete võlgnevuste info. Kui kooli sisse astudes olin mõtteviisiga, et üritan püsida täiskoormusega õppes ning kui tekib piisavalt võlgnevusi, siis saan edasi liikuda osakoormusega õppele. Kuna sellega kaasneb aga tuntav finantsiline arve, siis üritan praegu siiski õppe nominaalajaga lõpetada. Teises loengus [2] rääkis lektor õppimisest ning motivatsioonist. Anti ülevaade, mida aines käsitletakse ning rõhutati korduvalt viitamise tähtsust. Olen tähele pannud, et viitamise nõuet rõhutatakse ka teistes ainetes, mistõttu seda ei lähe vaja ainult lõputöö kirjutamisel. Ka positiivse tagasiside andmise tähtsus tuli mõnevõrra üllatusena. Tihti keskendutakse ainult probleemide lahendamisele ning on hea teada, et soovitakse ka positiivsed kogemused õppejõududele välja tuua.
Kolmas loeng [3] oli üldiselt robootikast. Anti ülevaade liitumisest erinevate klubidega ja seletati, miks võiks kasulik olla nendega liituda. Ma arvan, et robootika klubiga liitumine võiks olla väga heaks hüppelauaks neile, kes programmeerimisega esimest korda kokku puutuvad. Iseseisvalt pusides on raskem asju selgeks saada. Samuti on lihtsam, kui õpitakse programmeerimist mängulise töö käigus.
Neljandas loengus [4] oli ettekandjaks külalislektor Janika Liiv. Lektor rääkis eelkõige enda kogemustest ning võrdles muuhulgas programmeerimist teatritüki kirjutamisega. Minu jaoks kõige harivam ja huvitavam loeng. Seletati lihtsalt ära IT-ga seotud sõnavara ning mis kastidesse seda paigutada. Kuna IT projektidega läheb seda ilmselt kõige rohkem vaja, siis ka paari aasta pärast on tehtud konspekt endale hea ette võtta ja seda vajadusel meelde tuletada. Janika käsitles ka IT-foorumite tähtsust ning andis ühe tähtsa mõtte. Pigem ei ole tähtis erinevate põhimõtete arutamine, vaid asjade tegemine ning millegi loomine. Võtsin selle üle õpingutele lähenemisel. Tähtis on pidev asjade tegemine ning kui enam enda pea ei võta, siis võiks teistelt abi küsida.
Viiendas loengus [5] rääkis Carolin Ficher töötamisest süsteemiadministraatorina. Ta julgustas õpilasi kooli ajal tööle minema, kuid rõhutas, et kooli lõpetamine peaks olema prioriteet. Arvestades tööjõupuudust IT tööturul arvan, et väga paljud õpilased lähevad kooli ajal tööle ja selletõttu võib jääda paljudel ka kool lõpetamata. Hea, et kooli lõpetamise kohustust juba alguses meelde tuletatakse. Samuti rõhutas ta pühendumist tööle kandideerimisel ja tähtaegade jälgimist. Miinustena tooksin välja, et ettekandja oli natuke tuim ning ei paistnud, et publikuga oleks väga head sidet tekkinud. Jutt oli suhteliselt monotoonne. Samas ettekande vaatasin lõpuni, mistõttu võib öelda, et esitlus oli asjalik, korralikult ette valmistatud ning käsitleti nii mõndagi huvitavat aspekti- näiteks Linuxit.
Kuuenda loengu [6] teemaks oli testija ülesannetest ülevaate andmine ning testija müütide ümberlükkamine. Meeldis, et toodi ülevaade suurematest vigadest ning anti põhjenduses, miks on testimist vaja enne rakenduse väljalaskmist teha. Lektor suhtes aktiivselt tudengitega ning kasutas tahvlit, kus seletas lihtsalt ära põhjused, kui leitakse palju vigu.
Seitsmendas loengus [7]. käsitleti IT tööturu teemat. Lektor andis ülevaate erinevatest tööturu valikuvariantidest- era vs avalik sektor, suured vs väiksed firmad, start-up ettevõtted. Sarnaselt teistele lektoritele oleks võinud olla slaidid ning kohati tundus, et ettekanne läks improviseerimiseks ja lahmimiseks. Ma pole nõus lektoriga, et väiksed firmad peaks suure kaarega eemale hoidma riigihangetest. Riik on maksejõuline klient ning riigihangete seadus seab kindlad piirid lepingu täitmisele. Kuna tihti on hindamiskriteeriumid üles ehitatud kõige odavama töövõtja leidmiseks, siis väikesed firmad saavad tihti teha odavama pakkumuse, kuna ei aja taga suuri kasuminõudeid ning on paindlikumad. Ilmselt sõltub ka päris palju asutustest, kas IT inimesed tegevad ainult logelemise või teevad ka sisulist tööd. Üldjuhul ülevaatlik ülevaade tööturust autori enda kogemuste põhjal.
Viimases loengus [8] rääkis Elar Lang eelkõige suhtumisest õppetöösse. Huvitav oli mõte võrrelda loengutes osalemist tööl käimisega ning et kaasõpilased võiksid olla soovitajaks töökohale kandideerimisel. Ma olen nõus lektoriga, et eelkõige on töötajatel puhul küsimus suhtumises. Osa on väga vastutustundlikud ning teevad alati asjad valmis tähtajaks, teistel on tihti tööülesannet täitmisega probleeme. Vastutustunnet võib hakata treenida koolis, kuid mingi hetk peab inimene jõudma ise selleni. Tähtis oli ka see, et programmeerimisest on vaja aru saada erinevatel aladel töötades. Loengu teises osas käsitleti veebirakenduste turvalisust ning sain nii mõnegi mõtte, kuidas enda paroole turvalisemaks muuta.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et loengud olid enamasti huvitavat, hästi ettevalmistatud ning õpetlikud. Inimene, kes pole enne kokku puutunud IT-ga, peaks saama piisava ülevaate õpetatavatest ainetest. Hea, et esitlema kutsuti IT Kolledži lõpetajaid, kel on piisav töökogemus ja said teadmisi edastada enda vaatepunktist lähtuvalt.
Õpingukorralduse küsimused
- Küsimus B
- Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastused
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Arvestust on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (ei kehti praktika kohta). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[9]
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi. [10]
Mis on tähtajad? Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. [11] Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [12] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [13]
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. [14]
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu määra pole sätestatud õppekorralduse eeskirjas. [15]
- Küsimus 1
- Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastused
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.[16] EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [17] Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. [18] Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest. [19] Rohkem, kui 2 EAP ületatud ainete eest tuleb üliõpilasel ise tasuda.
- Ülesanne
- Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
Vastus
X= 25 EAP; Y= 20 EAP
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. [20]
Kokku tuleb hüvitada 9 EAP eest: (27-25)+(27-20)=9
Kokku hüvitatav summa on 9*50=450€, juhul kui õpilane tegi vahepeal esimese semestri EAP-d järgi. Juhul, kui 2 EAP-d on teise aasta lõpuks tegemata, siis lisandub kumulatiivselt ka esimese õppeaasta tegemata EAP-d ehk (9+2)*50=550€
Viited
- ↑ „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) videoloeng. EIK, 27.08.2014.
- ↑ „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 4.09.2014.
- ↑ „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) videoloeng. EIK, 11.09.2014.
- ↑ „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) videoloeng. EIK, 18.09.2014.
- ↑ „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ (Carolyn Fischer) videoloeng. EIK, 25.09.2014.
- ↑ „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) videoloeng. EIK, 2.10.2014.
- ↑ „IT tööturust“ (Andres Septer) videoloeng. EIK, 9.10.2014.
- ↑ „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) videoloeng. EIK, 16.10.2014.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.4.4.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.4.4.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 7.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 7.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 1.3.6.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 3.1.8.
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal
