User:Asuvorov

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleksei Suvorov

Esitamise kuupäev: 04.11.2014

Essee

Esimene loeng tutvustas ülikooli kui sellist ning õpingukorralduse baasinfot – akadeemiline kalender, tugisüsteemid (ÕIS, Wiki), kus leida infot ja kellelt ning kuidas saada abi. Osa infost oli küll teada sisseastumise protsessist, kuid üldjoontes oli tegemist igati kasuliku infoga.

Teine loeng õpetas väärtuslikku õppekorraldusest, -protsessist ja motivatsioonist. Kuna viimane kogemus ülikooliga oli mul 12 aastat tagasi siis kasuliku info hulk oli suur ja teema huvitav. Vähemhuvitavate teemade hulgast olid ehk eetilised aspektid nagu spikerdamine ja plagiaat (arvan, et ülikoolis ja eriti kaugõppes olev inimene teadvustab ja hoomab õppimise vajalikkust) Rohkesti oli huvitavaid psühholoogilisi aspekte, selgelt oli lahti seletatud nende mõju õppeedukusele ja õppele järgnevale tööle. Puudutati ka erinevaid võimalusi omal initsiatiivil õppida paremini, näiteks koos programmeerides (olen ka ise kaalunud paaris või väiksema grupiga selle koos ette võtmist) või õppida midagi uut, näiteks Roobotikaklubis.

Kolmas loeng robootikast ja häkkimisest tutvustas lähemalt robotite ehitamisest ning Robootikaklubi, selle toimimist ja missiooni – õpetada ja motiveerima juurde õppima läbi põneva klubitegevuse. Häkkimise kohapealt selgitati lahti mõiste anti mõista, et mõnigi meist juba on seda. Tutvustati erinevaid koostööprojekte. Märkimisväärselt huvipakkuv oli tootearendus ja prototüüpimine.

Neljas loeng oli pigem sotsioloogilist laadi – lugu neiust, kes enda jaoks ootamatult end IT maailmast leidis. Leidus omapäraseid ideid ja noppeid elust enesest. Oli tuttavaid momente (töölgi on kasutuses nii Ruby kui Github). Tutvustati erinevaid ettevõtmisi (nt. Techsisters) ja Garage48 (kus ka siinkirjutaja on osalenud, küll mentori rollis). Tegemist on ehk huvitava ja julgustava loenguga alles karjääri alustamisest mõtlevale noorele.

Viies loeng oli samamoodi pigem õpetliku eluloo kallakuga loeng, kuid seekord erinevalt eelmisest mitte tarkvara arendaja, vaid süsteemiadministraatori pilgu läbi. Kuidas Linuxiga tutvust tehtud sai ning kuidas Skype’i tööle mindud sai (ka siinkirjutaja on minevikus seal pea 9 aastat töötanud) ning kuidas seal elu-olu oli. Lähemalt oli juttu ka kasutuses olevatest tööriistadest ja tehnoloogiatest.

Kuues loeng oli juba rohkem minu rida, kuna testijana olen leiba teeninud viimased 8-9 aastat. Esitaja tõi esile väga mitu head argumenti ja põhjendust ja leian, et kui keegi on mõelnud kunagi testija ametile, siis see oleks talle vägagi kasulik loeng, kuigi kasu oleks vast ka neile, kes tihti testijatega kokku puutuvad – hakkavad ehk paremini mõistma tööd, mida tehakse ja selle vajalikkust. Miinustest – ehk ei olnud kõige õnnestunumad näited vigade maksumuse kohta – testimine toimus, kuid nagu ka esitleja ütles, olid need vead pigem sügavamal, disaini või süsteemiarhitektuuri tasemel. Esineja teoreetiliste selgituste kohapealt midagi laita väga pole – olen eelmisel töökohal ASA inimestega koostööd teinud ja teoreetiline asjatundmine on neil pädev küll.

Seitsmes loeng käsitles olukorda tööturul, selgitas erinevate näidete kaasabil olukorda erinevates riigi- ja eraettevõtetes. Kuna ise on alati ainult erasektoris töötanud ja võrdlemisi vähe töökohti vahetanud oli uut ja kasulikku infot piisavalt palju, et loeng huvitavaks osutus – materjali erinevatest ettevõtetest ja seal kehtivast korrast oli küllaga ja seda loengut võiks pidada suisa meelt lahutavaks. Kohati olid väited veidi absoluutsuse poole kalduvad (eriti töökuultuuri vallas), kuid üldiselt võis esinejaga pigem nõustuda.

Kaheksas loeng oli jällegi rohkem meeltmööda (nagu seda oli kuues loeng), kuna käsitles samuti päris rohkelt testimist. Sarnane oli ka minu ja esitleja hariduskäiguga kaasnev motivatsioon ja põhjused. Nagu ka loengu pealkiri vihjab, oli palju paika pidavat juttu suhtumisest – õppimisse ja töösse ning selle olulisusest edasises elus. Sai rõhutatud ka õppimist enda jaoks, mitte lihtsalt paberi pärast. Jutt turvalisusest oli juba oluliselt huvitavam, turvalisust käsitleti nii suhtumise, käitumise ja inimese psühholoogia aspektist ning ka tehnilise külje pealt. Toodi esile väga häid näiteid igapäevastest ohtudest, mis meid ümbritsevad (eriti meeltmööda oli SSO näide).

Lõppkokkuvõttes leidus igas loengus midagi huvitavat, arendavat või silmaringi avardavat. Mõni esitleja oli parem, mõni mitte niiväga, kuid ka esitlejate valik oli minu arvates hea – mitmekesine nii inimeste kui selliste kui ka ametite osas.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastused:

• Kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu

• Kokku saab leppida ainet õpetava õppejõuga

• Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga

• RF kohal on kordussooritus tasuta

• OF kohal on tasu 20€

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastused:

• Esimesel aastal saab akadeemilist puhkust võtta: tervislikel põhjustel, aja/asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks

• Esitada avaldus. Med. põhjusel minnes lisada tõend, lapse hooldamise puhul sünnitunnistus

• Maksimaalne puhkuse aeg on lapsehoolduse puhul – kuni lapse 3a saamiseni, järgneb med. põhjusega puhkus – kuni 2a. Ajateenistuse ja muude põhjuste korral kuni 1a

• Puhkuse lõpetamine – enne puhkuse järgse semestri punast joont tuleb esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks (või jätkamiseks). Avalduse mitteesitamisel õpilane eksmatrikuleeritakse

• Deklareerimisest:

6.1.5. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
 6.1.5.1. keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
 6.1.5.2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
 6.1.5.3. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. 
6.1.6. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

• Eksamitest/arvestustest:

6.1.7. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.

Ülesanne

Ülesanne:

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus:

X = 25

Y = 23

RF kohal algab EAP'de eest tasumine alates vähem kui 27 EAP sooritusest semestri kohta. Seega 2*27 - 25 - 23 = 6. Tegemata EAP eest tuleb tasuda 50 €. Seega tasuda tuleb 6*50 = 300 eurot.