User:Alvolkov

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleksei Volkov

Esitamise kuupäev: 9.11.2014

Essee

Käesolev esse on Erialatutvustuse aine raames iseseisva töö osa. Erialatutvustus on selline aine, mis on mõeldud uutele tudengitele selleks, et natuke seletada mis on IT ja mis toimub selles maailmas. Selleks, et jagada reaalset kogemust mõned loengut viivad läbi mitte ITK õppejõud, vaid inimesed, kes töötavad IT valdkonnas ja neil on hea kogemus, mida nad saaksid jagada uute inimestega.

Esimesel loengul tegi Margus Ernits sissejuhatava loengu, kus ta rääkis ITKs õppimisest üldiselt, kust saab infot, millele on tarvis esimesel ajal tähelepanu pöörduda. Samuti räägis ta ainest, mida me selle aine raames tegema hakkame ja kuidas saab selles aines arvestuse saada. See loeng tundus kasulik, eriti nendele tudengitele, kes ei ole ennem ITga ja IT erialal õppmisega kokkupuutunud.

Teisel loengul räägis Margus Ernits motivatsioonist ja õppimisest. Selleloengu raames ta jagas soovitusi mille peale peaks rohkem tähelepanu ja rõhku panna, ja mida vastupidi peaks vältida selleks, et õppimine tooks maksimaalset kasu. Tema sõnul oli üks tähtsamatest asjadest motivatsioon. Rääkis ka sellest, kuidas õppilased ja õppejõud üksteist motiverivad, see minu jaoks oli uus mõte mis tundis huvitav.

Kolmanda loengu samamoodi viis läbi Margus Ernits, kes räägis häkkimisest ja robootikaklubist. Tema tõi välja seda, et häkkimine pole turvaauke otsimine ja väärkasutamine, vaid pigem see on süsteemi limiitide suurendamine ja ületamine. Samuti rääkis ta robootikaklubi tegevustest ja projektidest. Julgustas liituda klubiga, sest seal saab igast huvitavat asja teha. Saab kui ka riistvaraga midagi teha, kui ka programmeerida. Samuti robotikaklubi on hea koht, et uusi tutvusi leida.

Neljandal loengul oli esimene külalis lektor. See oli Jaanika Liiv, kes rääkis subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest. Ta jutustas kuidas ta sai IT kolledži, et see oli täitsa juhuslik ja ta pole ennem IT vastu huvi tundnud. Jaanika kiitis robootikaklubi ja soovitas sellega liituda, eriti kui teil pole kogemust ITs, aga on soov midagi head õppida ja proovida. Samuti räägis ta oma töökogemustest, kus ja kellena ta IT valdkonnas töötas ja kuidas temast sai nüüd arendaja. Samuti ta rääkis igasugustest tehnoloogiastest, tarkvara komponentidest ja mida peaks tundma, kui plaanid IT valdkonnast töötada. Jutustas Jaanika ka erinevatest IT organisatsioonidest ja sündmustest, kus võiks silmaringi laiendamiseks ja kogemuste saamiseks osa võtta.

Viies loeng oli administreerimisest. Seda viis endine ITK vilistlane Carolyn Fischer. Tema jutustas kuidas ta sai ITKsse, et temal oli huvi IT vastu veel koolis. Rääkis ta samuti oma töökogemustest. Kuna ma ise olen süsteemiadministraator, mul oli väga huvitav kuulda kuidas on organiseeritud süsteemiadministraatorite töö sellises suures ettevõtes nagu Skype, kus Carolyn hetkel töötab.

Kuuenda looengu teemaks oli tarkvara kvaliteet ja testimine. Testimise teema on minu jaoks suht võõras, seega oli huvitav kuulda sellest. Mulle meeldis, kuidas Kristjan Karmo püüdis kummutada müüte, et testijad on nagu arendajatest vähem andekad inimesed ja testimise valdkond ei ole nii oluline kui arendamise valdkond. Mina tõin sellest loengust välja, et testimine on väga oluline süsteemide arenduse juures, kuna ilma selleta on väga raske kõik vead leida ja olla kindel, et süsteem töötab õigesti. Samas testid aitavad uue koodi juurutamisel vältida seda, et uus kood rikkub midagi vanas koodis.

Eelviimase loengu pidas külalislektor Andres Septer, kes omab pika kogemuse IT valdkonnas vaatamata sellele, et ta ainult paar aastat tagasi lõoetas ITK. Minu jaoks ta eriti midagi uut pole ütelnud. Mina juba teadsin oma kogemusest, et ettevõtted jagunevad pooleks: on olemas ettevõtted, kus IT on nende põhiline tegevus ja sellises kohas on ITsse teine suhtumine, kuna see toob firmale raha. Olemas ka sellised ettevõtted, kus IT on olemas põhiärivaldkonna toetamiseks. Sellistes firmades tihti tekkib selline olukord, kus ITle antakse vähem raha ja pööratakse vähem tähelepanu. Samuti rääkis lektor sellest kuidas on väikese ja suures ettevõtes töötamine erinev. Seda mina ka tean oma kogemusest. Siin on olemas omad plüssid ja miinused. See pole ainult see, et väikese ettevõttes tihti IT inimene põhitöö juures teeb nö helpdeski töö. Töötamine väikeses ettevõttes tähendab ka seda, et sul on rohkem vastutust võtteldes suure ettevõttega, kus tihti võib juhtuda selline olukord, et mitu töötajad süüdistavad üksteist selles, et midagi on valesti ja keegi ei võta vastutust. Andres veel tõi välja sellise mõte, et enamus kuulutustest portaalides on jäägid ja parajaku on olukord selline, et enamus kohtadest täidetakse tutvuste kaudu. Ma ei ole sellega 100% nõus. Suured ettevõtted, eriti rahvusvahelised tihti otsivad töötajaid ainult konkurssi alusel ja läbi kuulutuste portaali.

Viimases ehk kaheksandas loengus oli lektoriks Elar Lang, kes rääkis teemal “Suhtimune õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus”. Elar rääkis enamasti samadel teemadel, mis olid käsitletud esimeste loengute käigus, samas kõlas ka selline huvitav mõte, et õppimisesse peab suhtuma sama tõsiselt nagu tööle käimisesse. See on minu meelest õige. Samuti väitis Elar, et kooli peab minema teadmiste mitte paberi järgi. See minu meelest pole päris õige väide. Vahepeal juhtub niimodi, et inimesel on väga suur kogemus valdkonnas ja head teadmised, aga tal pole valdkonnas kõrgharidust ja see võib segada saada mõnes kohas töökohta(nt riigisektoris või välismaal). Siis võib juhtuda ka see, et inimesel pole midagi uut ülikooli tasemel õppida, aga tuleb siiski koolis käia selleks, et ainet läbi teha ja diplomi kätte saada.

Kokkuvõtteks tahaks ütelda, et vaatamata sellele, et inimesed, kes loengutes esinesid on väga väga erinevad, oli nende juttudes palju ühiseid kohti ja mõtteid mille peale peaks tähelepanu pöörama. Samuti loengute sari näitas, et IT valdkonnas töötavad väga erinevad aga siiski huvitavad inimesed.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kokkuleppida tuleb õppejõuga. Järeltööks tuleb ennast registreerida ÕISis. RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 €

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Tuleb esitada taotlus ÕISis. Taotlus tuleb esitada hilhemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Ei, VÕTA kaudu saadud EAPd ei lähe koormuse arvestusse.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X=27 Y=26 Hüvitamise aluseks on õppekava täies mahus sooritamise määr, mis on sellel õppeaastal 27 EAPd semestris. Selle näite puhul peaks üliõppilane maksma ainult teises semestris ühe EAP eest. 1 EAP hind on 50 EUR.