User:Sveikola

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Simo Veikolainen (DK13)
Esitamise kuupäev: 16. jaanuar 2015

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (5.4., IT Kolledž, 2014-1). Järelarvestus lepitakse kokku õppejõuga ning sinna registreerutakse ÕISis (5.2., IT Kolledž, 2014-1). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (5.4., IT Kolledž, 2014-1). Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on järelarvestus tasuta, ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Omafinantseeritaval (OF) õppekohal on kordussoorituse tasu 20 €. (9., IT Kolledž, 2014-2)

Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal: tervislikel põhjustel (kuni 2a), aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1a) ning lapse hooldamiseks (kuni lapse 3a saamiseni). Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Maksimaalne puhkuse aeg on lapse hooldamiseks antud puhkus, mis võib kesta kuni 3 aastat. Akadeemilise puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks, ja täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega (6.1., IT Kolledž, 2014-1). Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus. (11., IT Kolledž, 2014-2)

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada kokku (27 EAP - 23 EAP =) 4 EAP + (27 EAP - 24 EAP =) 3 EAP = 7 EAP ulatuses. Esitatava arve suurus on (7 EAP * 50 € =) 350 €. (IT Kolledž, 2014-3)

Essee

Erialaga tutvumine toimus läbi erinevate lektorite poolt loetud loengute. Aine esimeses, tutvustavas loengus räägiti (igapäeva-)elust IT Kolledžis ja õppekorraldusest, tudengi õigustest ja kohustustest, tagasiside andmise tähtsusest, stipendiumitest ning muust olulisest õppetöö köögipoolt puudutavast. Minu hinnangul oli tegemist kasuliku loenguga nii esimest korda kõrgharidust omandama hakkavale üliõpilasele kui ka varasemalt juba mõne kõrghariduse omandanule, sest kõrghariduskooliti on reeglid erinevad (kui võrdlen näiteks TTÜ-s õppimise ajaga) ja alati tasub "kodukord" igaks juhuks üle korrata, et ei tekiks sellist olukorda, nagu Inga Vau ka mainis, kus mingi tühise detaili teadmatuse tõttu tudeng hätta jääb ja lõppkokkuvõttes ootamatu arve või eksmatrikuleerimiskäskkirja postkastist leiab. (Vau, Ernits, Varendi, 2014)
 Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Pean motivatsiooni tudengi üheks tõsisemaks ja olulisemaks tööriistaks ning seda tuleb osata hoida ja kasutada. Motivatsioon on õppimise eelduseks ning motivatsioon aitab vajadusel muuta suhtumist igavate või ebaolulistena tunduvatesse ainetesse, et ka nendesse ressursse viitsitaks panustada. Tean omast käest, kui oluline on motiveeritud püsida ning kui raske on selle kaotamisel end uuesti motiveerida, kuid pean tunnistama, et see teadmine sellegipoolest alati ei päästa. Siiski, kui tahe on tugev, siis leiab viisi enese motiveerimiseks. (Ernits, 2014-5)
 Kolmandast, robootika ja häkkimise teemalisest loengust jäid kõlama mitmed huvitavad võimalused õppekavavälised tegevused, mille abil tegelikult on reaalne võimalus õpitu või õppetöö käigus õppimata jäetu endale huvitavalt ja praktiliselt selge(ma)ks teha. Ainult, et olen kaugõppes ja paljude muude kohustustega, nii et olen veendunud, et üheski nendes osaleda ei jõua. Sellest on kahju, kuna võimalused tunduvad ainulaadsed ning aitaks minu IT Kolledžisse astumise eesmärgi (IT alal arenemine) saavutamiseni kiiremini jõuda. (Ernits, 2014-6)
 Janika Liiv rääkis neljandas loengus enda mõnevõrre kaootilisest teekonnast IT vallas tööotsingutel ning oma koha leidmisest, tutvustas programmeerimist ja enda nägemust programmeerimisest. Huvitav oli kuulata, kuidas IT-d praktiliselt nullist õppima hakanud inimene nii entusiastlikult, isegi vaimustunult oma alast rääkis ja see pani ennastki tundma, et olen õige tee valinud. Kuigi ka mina veel ei tea, kuhu sellel teel täpselt välja jõuan või tahan välja jõuda, olen kindel, et erinevaid asju proovides ja julgeid samme astudes IT maastikul oma koha leian. (Liiv, 2014)
 Viienda loengu peateemaks oli süsteemiadministreerimine. Carolyn Fischer tutvustas üsna põnevalt süsteemiadmini elu ning loengu esimese poole ajal tekkis kuskil ajusopis mõte, et peaksin ehk üldse eriala vahetama ja samuti sysadmin'ks õppima minema, kuna selle osaga IT'st olen aastaid kokku puutunud ning selle vastu rohkem huvi tundnud. Kuid peale automatiseerimise juttu jõudsin taas veendumusele, et sai sügisel õige otsus tehtud IT arendust õppima tulles. Nagu ka eelmise nädala naislektor, käsitles ka Carolyn sugude ja stereotüüpide temaatikat IT's, kuid mulle meeldis tema seisukoht, et naisi on IT valdkonnas vähe, kuna järelikult neid see nii palju lihtsalt ei huvita. (Fischer, 2014)
 Kuuendas loengus tutvustas Kristjan Karmo testimist. See loeng äratas seni nähtutest minus enim huvi, kuna ma ei teadnud enne loengu kuulamist testimisest muud kui, et seda tehakse kuskil kuidagi. Kuulates, mida testimine endast kujutab, miks ja kuidas seda tehakse ning mis on selle väljundid, hakkas peas keerlema mõte, et võiks selle kohta rohkem uurima hakata. Ma ei olnudki selle peale varem mõelnud, aga me kõik igapäevaselt testime midagi, kasvõi mingit infosüsteemi kasutades. Kodulehehaldajana testin igapäevaselt kodulehearendaja tehtud tööd ning pean aeg-ajalt juhtima tema tähelepanu vigadele-puudustele. Igatahes, loengut kuulates tekkisid huvitavad seosed ja seda suunda uurin kindlasti edasi. (Karmo, 2014)
 Eelviimase loengu läbi viinud Andres Septer rääkis IT tööturust. Mingil põhjusel ma tema räägituga ei suhestunud. Kahtlemata on ta kogemustega professionaal, kuid teemakäsitlusel oli minu jaoks liiga subjektiivne maik juures, olgugi, et ühelegi tema väitele otseselt vastu vaielda ei saa. Arvan, et kuna erinevaid inimesion palju, on ka palju erinevaid kogemusi tööturul. (Septer, 2014)
 Viimane, kaheksas loeng oli taas üks tugev ja põnev loeng. Osalt aitas sellele kindlasti kaasa ka teemavalik, sest turvalisus ja sellest tulenev heaolu läheb meile kõigile korda. Kuid sellest kõigile huvitavast teemast, pani mind palju rohkem kaasa mõtlema loengu esimene pool õppimisest. Elar Lang rääkis oma mõtetest õppimise ja töötamise kohta ning see osa loengust aitas ka endal asjad perspektiivi panna. Pean tunnistama, et esimese semestri jooksul tundsin kohati motivatsioonilangust ja tekkis lünk õppetöös. Oleks ma seda loengut enne seda perioodi näinud, olen täiesti veendunud, et see oleks olemata jäänud, kuid õnneks sain omal käel aru, et ikkagi soovin õppetööle pühenduda ja teadmisi omandada ning sain uuesti järje peale. (Lang, 2014)
 Kokkuvõttes pean oma eelarvamused selle aine püstituse osas tagasi võtma. Olles kõik loengud läbi vaadanud, tunnen, et tegin õige otsuse oma elus uus lehekülg pöörata ja finantssektorist IT-sektorisse ümberspetsialiseeruda. Motivatsioon edasi minna on uuesti laes.

Viited

1. IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri. Tallinn: IT Kolledž, 10.09.2014
2. IT Kolledž Vastused korduma kippuvatele küsimustele. Tallinn: IT Kolledž, 06.11.2014
3. IT Kolledž Finantsinfo. Tallinn: IT Kolledž, 06.11.2014
4. Vau I., Ernits, M., Varendi M. Õppekorraldus ja sisekord. Tallinn: IT Kolledž, 27.08.2014
5. Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Tallinn: IT Kolledž, 04.09.2014
6. Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Tallinn: IT Kolledž, 11.09.2014
7. Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Tallinn: IT Kolledž, 18.09.2014
8. Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Tallinn: IT Kolledž, 25.09.2014
9. Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Tallinn: IT Kolledž, 02.10.2014
10. Septer, A. IT tööturust. Tallinn: IT Kolledž, 09.10.2014
11. Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Tallinn: IT Kolledž, 16.10.2014