User:Graudsep: Difference between revisions
| (25 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 4: | Line 4: | ||
'''Esitamise kuupäev:''' 17.10.2015 | '''Esitamise kuupäev:''' 17.10.2015 | ||
[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]] | |||
== Essee == | == Essee == | ||
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine oli sellepärast väga huvitav, et mina isiklikult selle aine alguses midagi suurt ei oodanud. Iga nädal oli üks loeng ja igas loengus oli erinev esineja. Kui ma olin käinud esimeses kolmes loengus, tundus mulle see aine juba väga huvitav. Kõik need loengud andsid mulle mingil moel midagi uut, kas siis midagi tuli uue infona või sain ma millestki või kellestki motivatsiooni. Seega oli tegemist väga hea algusega minu haridusteel Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. | |||
Esimesse loengusse, mis toimus kohe pärast avaaktust, ma ei jõudnud. Kuna tänapäeva maailmas on kõik kättesaadav, oli ka minul seda loengut võimalik seda järele vaadata. Esimeses loengus räägiti meile, kui uutele tudengitele, elust IT Kolledžis, kodukorrast, reeglitest ja paljustki muust. Tehti juttu ka õpingukorraldusest. Kuna antud informatsioon oli väga üldine ja suuremalt jaolt saadaval Eesti Infotehnoloogia Kolledži kodulehel, ei ole ka võimalik üldist sõnumit sellest loengust välja tuua. | |||
Minu arvates oli teine loeng see, millega õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine reaalselt pihta hakkas. Esinejaks oli EIK vilistlane, Tiina Seeman. Tegemist oli väga kogenenud naisterahvaga, kes on töötanud väga erinevates keskkondades erinevate inimestega ning omab oskusi mitmetes valdkondades. Tema rääkis meile juhtimisest, täpsemalt projektide juhtimisest. Ka projektide juurde käib ütlus - "klient on kuningas" - ehk siis projekti tehakse ainult kliendi jaoks. Tiina Seemani loengu sõnumiks tooksin mina välja järgneva - hoia kainet mõistust, ole avatud ning ole teadlik erinevatest riskidest. Paigas peab olema tiim, kommunikatsioon ja eesmärk. | |||
Kolmandas loengus oli esinejaks Elar Lang, kes on samuti EIK vilistlane. Ta on veebirakenduste turvalisuse koolitaja ja testija. Elar Langi loeng oli minu arvates väga hea motivatsioonikõne laiskadele tudengitele, sest ta andis näpunäiteid, kuidas lahendada õppimisega kaasnevaid probleeme, läbi enda kogemustega. Elar on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikoolite cum laudega, olles keskkoolis tüüpiline koolipoiss, kes oli isegi vahepeal välja kukkumise äärel. Meile jagas ta mitmeid näpunäiteid, millest kõige tähtsam on õppida õppima - keskenduda võimalustele, mitte takistustele. Samuti mainis ta, et vältida tuleb elamist homse arvelt, suhtumine on väga tähtis ja kui tudeng ei ole pühendunud, siis on ta väärtusetu. Pärast seda loengut tundsin ma ennast nagu ma oleks just motivatsioonisüsti saanud. Super loeng, mina pean seda kõige huvitavamaks loenguks antud loengusarjas. | |||
Järgmises loengus oli esinejaks süsteemiadministraator Taavi Tuisk, kes rääkis meile oma kogemustest sellel erialal. Koheselt oli näha, et ta on väga kogenenud ja temast õhkas kurnatust ja läbi elatud pinget. Selle kõige põhjuseks on see, et süsteemiadministraatori tööpäevad võivad venida pikaks ja sellel erialal on vastutus väga suur. Tuisk mainis, et kui tudengil on soov süsteemiadministraatorina töötada, peab tal olema hea stressitaluvus, leidlikkus, programmeerimisoskus. Kõige tähtsam osa on ametieetika - ära mitte mingil juhul sobra kliendi isiklikes andmetes. See võib kaasa tuua ootamatud tagajärjed. Samuti ei piisa koolis õpetatust - tänapäeva süsteemide administreerimises tuleb olla kursis kõikide muudatustega. Ma ei pea seda loengut eriti põnevaks, kuna esinejal ei tekkinud sidet kuulajaskonnaga. Samas oli Taavi teema selline, mida ei saa eriti uute tudengitega arutada, kuna neil ei ole nii suurt kogemust selles valdkonnas. | |||
Viiendas loengus räägiti meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esineja oli Kert Suvi, kes on veebispetsialist ja süsteemide arendaja. Kuna testimine jääb IT-s väga tihti tagaplaanile, siis tema loeng tõstis seda taas esiplaanile. Kert Suvi rääkis sellest, miks testimine jääb kõrvale ning samuti ka testimise positiivsetest külgedest. Suurem osa inimestest arvab, et testimist pole vaja, sest see on liiga kulukas, testimine ei loo väärtust või on see lihtsalt liiga igav. Tegelikult on lood hoopis teised - testimine tagab tarkvarale selle kvaliteedi. Hoopis see on kulukas, kui ei testita ja teenuse või programmi live minemisel tekib mingisugune viga. Samuti tõi Kert Suvi välja ka testija peakuju - inimene, kes tahab olla testija, peab olema pessimist, omama teistsugust mõtlemist (kastist väljaspool) ja olema kaval. Mina nõustun täielikult esinejaga, sest tean ka oma kogemustest, kuidas suurfirmad lasevad välja vigaseid teenuseid, mis siis vigade tõttu müügist maha võetakse ja alles siis korda tehakse. | |||
Kuuenda loengu esineja oli Targo Tennisberg, kes rääkis, kuidas infotehnoloogias ellu jääda. Loengut alustas ta sellega, et tarkvara tegemiseks on vaja "raha ja kofeiini". Paljud arvavad, et tarkvara koosneb ainult programmeerimisest - tegelikult on tarkvara loomine veel suurem. Loomisel peab suhtlema klientidega ja oma tiimiga, õpetama neid, kes seda vajavad ja loomisega kaasnevaid probleeme lahendada. Samuti arvatakse, et kui keegi hakkab midagi arendama, siis luuakse tehnoloogiat. Tegelikult luuakse hoopis mingisugust projekti, milleks kasutatakse tehnoloogiat. Samuti andis ka Targo meile näpunäiteid, kuidas olla edukas, kuidas saada head töökohta ja nii edasi. Mis mulle kõige rohkem meelde jäi, oli vastus küsimusele - Kas kool on oluline? Esineja ütles, et tegelikult ei ole, aga olulised on saavutused, võime õppida ja võime asju lõpule viia. Seega kui tudeng suudab koolis lõpuni olla ja diplomi kätte saada, siis on ta kõigile kriteeriumitele vastav. | |||
Seitsmendas loengus oli juttu ettevõtlusest. Esinejaks oli Tanel Unt, kellel oli ühiseid jooni Elar Langiga - õpi õppima. Kõige tähtsam ettevõtluses - peab oskama koostada meeskonda ja selles tööd teha. See on asi, mida ülikoolis ei õpetata. Tanel rääkis meile, kuidas oma ettevõttega toime tulla ja miks just oma ettevõte luua. Paljudel tekib küsimusi, miks ettevõtlus on hea? Ettevõtluses on ettevõtjal vabadus otsustada, ta ei pea kellegi käske täitma. Töö on kõige parem, kui seda meeldib teha. Töökaaslastega läbisaamine on väga tähtis osa ettevõtte edus. Ettevõtte loomisel tuleb uskuda iseendasse, tuleb alustada väikselt ja kui läheb halvasti, siis tuleb koheselt uuesti alustada. Peab olema paindlik ja mitte ette mõtlema. Samuti ütles ta seda, et investorid ei investeeri ettevõttesse, vaid meeskonda. Seega peab eduka ettevõtte loomiseks olemas olema toimiv meeskond. Minu jaoks oli see samuti üks parimatest loengutest, kuna ma ei olnud enne mõtelnud oma ettevõtte loomisest, aga see esinemine muutis mu arvamust. | |||
Loengusarja viimases loengus esinesid kaks meest - Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Peamiselt oli esinejaks Oliver Kadak, kelle teemaks oli andmeanalüüs. Tänapäeva maailmas on väga palju andmeid ja nende põhjal saab põhimõtteliselt kõike analüüsida. Enam pole vaja oma asju või teenuseid inimestele proovimiseks välja andma, sest kõike saab nüüd simuleerida ja prognoosida olemasolevate andmete põhjal. Mis selle analüüsiteema huvitavaks tegi, oli see, et Oliver suutis tuua elulisi näiteid kõikide analüüsivaldkondade kohta, millest mõned olid väga humoorikad. Vahepeal sai sõna sekka ka Oleg Bogdanov, keda Oliver nimetas "sauruseks", sest ta ei olnud eriti jutukas. Oleg kirjutas oma esimese masinkoodi 1974. aastal, siis kui Oliver Kadak sündis, on tegelenud kosmoseuuringutega, sõitnud merd ja nii edasi. Seda loengut pean ma pärast Elar Langi loengut samuti üheks kõige huvitavamaks ja lahedamaks. | |||
Kokkuvõtteks võin ma seda öelda, et kogu see informatsioon, mis ma selle aine vältel sain, oli väga kasulik ja huvitav. See laiendas mu silmaringi ja pani mind teisiti mõtlema. Ma sain mitmeid uusi ideid ning näpunäiteid ja nüüd tean, kuidas erinevates olukordades käituda. | |||
== Õpingukorralduse küsimused == | == Õpingukorralduse küsimused == | ||
| Line 13: | Line 35: | ||
''' Vastus ''': | ''' Vastus ''': | ||
Kui tudeng kukkus eksamil läbi, ei tohiks ta pead norgu lasta. Eksami tulemuse parandamiseks on kolm võimalust ühe õppeaine piires ja õigus selle järele tegemiseks on ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Vajadusel peaks tudeng valmis olema ka lisaülesanneteks, mille andmiseks on õppejõul õigus, et tagada pääs kordussooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused | Kui tudeng kukkus eksamil läbi, ei tohiks ta pead norgu lasta. Eksami tulemuse parandamiseks on kolm võimalust ühe õppeaine piires ja õigus selle järele tegemiseks on ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Vajadusel peaks tudeng valmis olema ka lisaülesanneteks, mille andmiseks on õppejõul õigus, et tagada pääs kordussooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12 ja 5.2.13]</ref> | ||
Kui tudengil on soov minna korduseksamile, siis neid planeeritakse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral - aine toimumisele järgmisesse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Korduseksamite ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kui tudeng kukkus mõnes esimese aasta aines läbi, siis planeeritakse korduseksam aine toimumise semestrisse ja järgnevasse semestrisse ning õppeaasta eelnädalasse - samuti kogu perioodi peale vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused</ref><ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/ | Kui tudengil on soov minna korduseksamile, siis neid planeeritakse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral - aine toimumisele järgmisesse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Korduseksamite ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kui tudeng kukkus mõnes esimese aasta aines läbi, siis planeeritakse korduseksam aine toimumise semestrisse ja järgnevasse semestrisse ning õppeaasta eelnädalasse - samuti kogu perioodi peale vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/ Korduma kippuv küsimus number 8 - Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?]</ref> | ||
Et tudengil oleks võimalus minna korduseksamile, peab ta ennast sellele registreerima. Registreerumine on kohustuslik ja selleks peab tudeng minema ÕIS-i ja sealt korduseksamiks ennast ära märkima. Et oleks võimalus registreeruda, peab olema eelmisest korrast möödas vähemalt 2 tööpäeva. Kui aga on tudeng korduseksami toimumise ajal akadeemilisel puhkusel ja soovib ikkagi kordussooritusel osaleda, peab ta esitama avalduse õppeosakonda.[ | Et tudengil oleks võimalus minna korduseksamile, peab ta ennast sellele registreerima. Registreerumine on kohustuslik ja selleks peab tudeng minema ÕIS-i ja sealt korduseksamiks ennast ära märkima. Et oleks võimalus registreeruda, peab olema eelmisest korrast möödas vähemalt 2 tööpäeva. Kui aga on tudeng korduseksami toimumise ajal akadeemilisel puhkusel ja soovib ikkagi kordussooritusel osaleda, peab ta esitama avalduse õppeosakonda.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8, 5.2.8.1 ja 5.2.8.2]</ref> | ||
Kui tudeng õpib täiskoormusega ehk riigi finantseerival õppekohal, on tema jaoks korduseksamid tasuta. Kui aga õpitakse tasulisel õppekohal, on kordused tasulised.[5] Kordussoorituse tasu on 20€ ja see tuleb kanda HITSA kontole.[ | Kui tudeng õpib täiskoormusega ehk riigi finantseerival õppekohal, on tema jaoks korduseksamid tasuta. Kui aga õpitakse tasulisel õppekohal, on kordused tasulised.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]</ref> Kordussoorituse tasu on 20€ ja see tuleb kanda HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/ Korduma kippuv küsimus number 9 - Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> | ||
=== Küsimus 4 === | === Küsimus 4 === | ||
| Line 25: | Line 47: | ||
''' Vastus ''': | ''' Vastus ''': | ||
Kui tudeng soovib, et tema varasemat töökogemust arvestataks, peab ta esitama vastava taotluse. Selleks on aega hiljemalt 10-nda tööpäevani, enne punase joone päeva. Taotlus peab vastama vormile ja olema koos vajalike lisadega. Lisadeks on töökogemust ja/või õpinguid tõendavad dokumendid: tunnistus (akadeemiline õiend, töökogemuse olemasolu jne), tehtud tööde näidised ja kolmandate osapoolte tagasiside. Taotlus esitatakse läbi ÕIS-i.[ | Kui tudeng soovib, et tema varasemat töökogemust arvestataks, peab ta esitama vastava taotluse. Selleks on aega hiljemalt 10-nda tööpäevani, enne punase joone päeva. Taotlus peab vastama vormile ja olema koos vajalike lisadega. Lisadeks on töökogemust ja/või õpinguid tõendavad dokumendid: tunnistus (akadeemiline õiend, töökogemuse olemasolu jne), tehtud tööde näidised ja kolmandate osapoolte tagasiside. Taotlus esitatakse läbi ÕIS-i.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus II. Taotlus, punkt 1-3]</ref> | ||
Alates 2013/2014 õppeaastast seoses kõrgharidusreformiga, arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisse, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. Küll aga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Kui on soov õppida täiskoormusega, peab varasema kogemusega tudeng ikkagi koguma 27 Euroopa ainepunkti IT Kolledži õppesoorituste põhjal.[ | Alates 2013/2014 õppeaastast seoses kõrgharidusreformiga, arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisse, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. Küll aga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Kui on soov õppida täiskoormusega, peab varasema kogemusega tudeng ikkagi koguma 27 Euroopa ainepunkti IT Kolledži õppesoorituste põhjal.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuv küsimus number 6 - Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref> | ||
=== Ülesanne === | === Ülesanne === | ||
| Line 34: | Line 56: | ||
'''Vastus''': | '''Vastus''': | ||
Igas semestris tuleb koguda vähemalt 27 EAPd. Esimese ja teise semestri lõpuks on kogutud vastavalt 28 ja 25 EAPd. | |||
[ | Iga semestri lõpuks esitatakse arve ja kuna esimene semester oli kogutud 28 EAP, siis arvet ei esitata. Teise semestri lõpuks koguti 25 EAPd ja kuna iga semester peab olema vähemalt 27 EAPd, siis puudu jääb 27-25=2 EAPd. Järelikult teise semestri lõpus esitatakse arve 2 EAP jaoks. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?]</ref> Esitatav arve oleks järgnev - 2*50 = 100€ | ||
== Viited == | |||
<references/> | |||
Latest revision as of 16:11, 17 October 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Gert Raudsepp
Esitamise kuupäev: 17.10.2015
Essee
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine oli sellepärast väga huvitav, et mina isiklikult selle aine alguses midagi suurt ei oodanud. Iga nädal oli üks loeng ja igas loengus oli erinev esineja. Kui ma olin käinud esimeses kolmes loengus, tundus mulle see aine juba väga huvitav. Kõik need loengud andsid mulle mingil moel midagi uut, kas siis midagi tuli uue infona või sain ma millestki või kellestki motivatsiooni. Seega oli tegemist väga hea algusega minu haridusteel Eesti Infotehnoloogia Kolledžis.
Esimesse loengusse, mis toimus kohe pärast avaaktust, ma ei jõudnud. Kuna tänapäeva maailmas on kõik kättesaadav, oli ka minul seda loengut võimalik seda järele vaadata. Esimeses loengus räägiti meile, kui uutele tudengitele, elust IT Kolledžis, kodukorrast, reeglitest ja paljustki muust. Tehti juttu ka õpingukorraldusest. Kuna antud informatsioon oli väga üldine ja suuremalt jaolt saadaval Eesti Infotehnoloogia Kolledži kodulehel, ei ole ka võimalik üldist sõnumit sellest loengust välja tuua.
Minu arvates oli teine loeng see, millega õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine reaalselt pihta hakkas. Esinejaks oli EIK vilistlane, Tiina Seeman. Tegemist oli väga kogenenud naisterahvaga, kes on töötanud väga erinevates keskkondades erinevate inimestega ning omab oskusi mitmetes valdkondades. Tema rääkis meile juhtimisest, täpsemalt projektide juhtimisest. Ka projektide juurde käib ütlus - "klient on kuningas" - ehk siis projekti tehakse ainult kliendi jaoks. Tiina Seemani loengu sõnumiks tooksin mina välja järgneva - hoia kainet mõistust, ole avatud ning ole teadlik erinevatest riskidest. Paigas peab olema tiim, kommunikatsioon ja eesmärk.
Kolmandas loengus oli esinejaks Elar Lang, kes on samuti EIK vilistlane. Ta on veebirakenduste turvalisuse koolitaja ja testija. Elar Langi loeng oli minu arvates väga hea motivatsioonikõne laiskadele tudengitele, sest ta andis näpunäiteid, kuidas lahendada õppimisega kaasnevaid probleeme, läbi enda kogemustega. Elar on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikoolite cum laudega, olles keskkoolis tüüpiline koolipoiss, kes oli isegi vahepeal välja kukkumise äärel. Meile jagas ta mitmeid näpunäiteid, millest kõige tähtsam on õppida õppima - keskenduda võimalustele, mitte takistustele. Samuti mainis ta, et vältida tuleb elamist homse arvelt, suhtumine on väga tähtis ja kui tudeng ei ole pühendunud, siis on ta väärtusetu. Pärast seda loengut tundsin ma ennast nagu ma oleks just motivatsioonisüsti saanud. Super loeng, mina pean seda kõige huvitavamaks loenguks antud loengusarjas.
Järgmises loengus oli esinejaks süsteemiadministraator Taavi Tuisk, kes rääkis meile oma kogemustest sellel erialal. Koheselt oli näha, et ta on väga kogenenud ja temast õhkas kurnatust ja läbi elatud pinget. Selle kõige põhjuseks on see, et süsteemiadministraatori tööpäevad võivad venida pikaks ja sellel erialal on vastutus väga suur. Tuisk mainis, et kui tudengil on soov süsteemiadministraatorina töötada, peab tal olema hea stressitaluvus, leidlikkus, programmeerimisoskus. Kõige tähtsam osa on ametieetika - ära mitte mingil juhul sobra kliendi isiklikes andmetes. See võib kaasa tuua ootamatud tagajärjed. Samuti ei piisa koolis õpetatust - tänapäeva süsteemide administreerimises tuleb olla kursis kõikide muudatustega. Ma ei pea seda loengut eriti põnevaks, kuna esinejal ei tekkinud sidet kuulajaskonnaga. Samas oli Taavi teema selline, mida ei saa eriti uute tudengitega arutada, kuna neil ei ole nii suurt kogemust selles valdkonnas.
Viiendas loengus räägiti meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esineja oli Kert Suvi, kes on veebispetsialist ja süsteemide arendaja. Kuna testimine jääb IT-s väga tihti tagaplaanile, siis tema loeng tõstis seda taas esiplaanile. Kert Suvi rääkis sellest, miks testimine jääb kõrvale ning samuti ka testimise positiivsetest külgedest. Suurem osa inimestest arvab, et testimist pole vaja, sest see on liiga kulukas, testimine ei loo väärtust või on see lihtsalt liiga igav. Tegelikult on lood hoopis teised - testimine tagab tarkvarale selle kvaliteedi. Hoopis see on kulukas, kui ei testita ja teenuse või programmi live minemisel tekib mingisugune viga. Samuti tõi Kert Suvi välja ka testija peakuju - inimene, kes tahab olla testija, peab olema pessimist, omama teistsugust mõtlemist (kastist väljaspool) ja olema kaval. Mina nõustun täielikult esinejaga, sest tean ka oma kogemustest, kuidas suurfirmad lasevad välja vigaseid teenuseid, mis siis vigade tõttu müügist maha võetakse ja alles siis korda tehakse.
Kuuenda loengu esineja oli Targo Tennisberg, kes rääkis, kuidas infotehnoloogias ellu jääda. Loengut alustas ta sellega, et tarkvara tegemiseks on vaja "raha ja kofeiini". Paljud arvavad, et tarkvara koosneb ainult programmeerimisest - tegelikult on tarkvara loomine veel suurem. Loomisel peab suhtlema klientidega ja oma tiimiga, õpetama neid, kes seda vajavad ja loomisega kaasnevaid probleeme lahendada. Samuti arvatakse, et kui keegi hakkab midagi arendama, siis luuakse tehnoloogiat. Tegelikult luuakse hoopis mingisugust projekti, milleks kasutatakse tehnoloogiat. Samuti andis ka Targo meile näpunäiteid, kuidas olla edukas, kuidas saada head töökohta ja nii edasi. Mis mulle kõige rohkem meelde jäi, oli vastus küsimusele - Kas kool on oluline? Esineja ütles, et tegelikult ei ole, aga olulised on saavutused, võime õppida ja võime asju lõpule viia. Seega kui tudeng suudab koolis lõpuni olla ja diplomi kätte saada, siis on ta kõigile kriteeriumitele vastav.
Seitsmendas loengus oli juttu ettevõtlusest. Esinejaks oli Tanel Unt, kellel oli ühiseid jooni Elar Langiga - õpi õppima. Kõige tähtsam ettevõtluses - peab oskama koostada meeskonda ja selles tööd teha. See on asi, mida ülikoolis ei õpetata. Tanel rääkis meile, kuidas oma ettevõttega toime tulla ja miks just oma ettevõte luua. Paljudel tekib küsimusi, miks ettevõtlus on hea? Ettevõtluses on ettevõtjal vabadus otsustada, ta ei pea kellegi käske täitma. Töö on kõige parem, kui seda meeldib teha. Töökaaslastega läbisaamine on väga tähtis osa ettevõtte edus. Ettevõtte loomisel tuleb uskuda iseendasse, tuleb alustada väikselt ja kui läheb halvasti, siis tuleb koheselt uuesti alustada. Peab olema paindlik ja mitte ette mõtlema. Samuti ütles ta seda, et investorid ei investeeri ettevõttesse, vaid meeskonda. Seega peab eduka ettevõtte loomiseks olemas olema toimiv meeskond. Minu jaoks oli see samuti üks parimatest loengutest, kuna ma ei olnud enne mõtelnud oma ettevõtte loomisest, aga see esinemine muutis mu arvamust.
Loengusarja viimases loengus esinesid kaks meest - Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Peamiselt oli esinejaks Oliver Kadak, kelle teemaks oli andmeanalüüs. Tänapäeva maailmas on väga palju andmeid ja nende põhjal saab põhimõtteliselt kõike analüüsida. Enam pole vaja oma asju või teenuseid inimestele proovimiseks välja andma, sest kõike saab nüüd simuleerida ja prognoosida olemasolevate andmete põhjal. Mis selle analüüsiteema huvitavaks tegi, oli see, et Oliver suutis tuua elulisi näiteid kõikide analüüsivaldkondade kohta, millest mõned olid väga humoorikad. Vahepeal sai sõna sekka ka Oleg Bogdanov, keda Oliver nimetas "sauruseks", sest ta ei olnud eriti jutukas. Oleg kirjutas oma esimese masinkoodi 1974. aastal, siis kui Oliver Kadak sündis, on tegelenud kosmoseuuringutega, sõitnud merd ja nii edasi. Seda loengut pean ma pärast Elar Langi loengut samuti üheks kõige huvitavamaks ja lahedamaks.
Kokkuvõtteks võin ma seda öelda, et kogu see informatsioon, mis ma selle aine vältel sain, oli väga kasulik ja huvitav. See laiendas mu silmaringi ja pani mind teisiti mõtlema. Ma sain mitmeid uusi ideid ning näpunäiteid ja nüüd tean, kuidas erinevates olukordades käituda.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus : Kui tudeng kukkus eksamil läbi, ei tohiks ta pead norgu lasta. Eksami tulemuse parandamiseks on kolm võimalust ühe õppeaine piires ja õigus selle järele tegemiseks on ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Vajadusel peaks tudeng valmis olema ka lisaülesanneteks, mille andmiseks on õppejõul õigus, et tagada pääs kordussooritusele.[1]
Kui tudengil on soov minna korduseksamile, siis neid planeeritakse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral - aine toimumisele järgmisesse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Korduseksamite ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kui tudeng kukkus mõnes esimese aasta aines läbi, siis planeeritakse korduseksam aine toimumise semestrisse ja järgnevasse semestrisse ning õppeaasta eelnädalasse - samuti kogu perioodi peale vähemalt kahel korral.[2][3]
Et tudengil oleks võimalus minna korduseksamile, peab ta ennast sellele registreerima. Registreerumine on kohustuslik ja selleks peab tudeng minema ÕIS-i ja sealt korduseksamiks ennast ära märkima. Et oleks võimalus registreeruda, peab olema eelmisest korrast möödas vähemalt 2 tööpäeva. Kui aga on tudeng korduseksami toimumise ajal akadeemilisel puhkusel ja soovib ikkagi kordussooritusel osaleda, peab ta esitama avalduse õppeosakonda.[4]
Kui tudeng õpib täiskoormusega ehk riigi finantseerival õppekohal, on tema jaoks korduseksamid tasuta. Kui aga õpitakse tasulisel õppekohal, on kordused tasulised.[5] Kordussoorituse tasu on 20€ ja see tuleb kanda HITSA kontole.[6]
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus : Kui tudeng soovib, et tema varasemat töökogemust arvestataks, peab ta esitama vastava taotluse. Selleks on aega hiljemalt 10-nda tööpäevani, enne punase joone päeva. Taotlus peab vastama vormile ja olema koos vajalike lisadega. Lisadeks on töökogemust ja/või õpinguid tõendavad dokumendid: tunnistus (akadeemiline õiend, töökogemuse olemasolu jne), tehtud tööde näidised ja kolmandate osapoolte tagasiside. Taotlus esitatakse läbi ÕIS-i.[7]
Alates 2013/2014 õppeaastast seoses kõrgharidusreformiga, arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisse, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. Küll aga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Kui on soov õppida täiskoormusega, peab varasema kogemusega tudeng ikkagi koguma 27 Euroopa ainepunkti IT Kolledži õppesoorituste põhjal.[8]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus: Igas semestris tuleb koguda vähemalt 27 EAPd. Esimese ja teise semestri lõpuks on kogutud vastavalt 28 ja 25 EAPd.
Iga semestri lõpuks esitatakse arve ja kuna esimene semester oli kogutud 28 EAP, siis arvet ei esitata. Teise semestri lõpuks koguti 25 EAPd ja kuna iga semester peab olema vähemalt 27 EAPd, siis puudu jääb 27-25=2 EAPd. Järelikult teise semestri lõpus esitatakse arve 2 EAP jaoks. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.[9] Esitatav arve oleks järgnev - 2*50 = 100€
Viited
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12 ja 5.2.13
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2
- ↑ Korduma kippuv küsimus number 8 - Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8, 5.2.8.1 ja 5.2.8.2
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7
- ↑ Korduma kippuv küsimus number 9 - Kuidas pääsen kordussooritusele?
- ↑ II. Taotlus, punkt 1-3
- ↑ Korduma kippuv küsimus number 6 - Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?
- ↑ Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?
