User:Rrongele

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Richard Rõngelep

Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015

Essee

Selleks, et tutvustada IT Kolledzi esmakursuslastele enda õpitavat tehnoloogiaharu ja eriala lähemalt, ootas meid ees lühike iganädalane loengusari. Loengutesse olid kutsutud oma ala kogenud spetsialistid, kes jagasid oma teadmisi IT maailma ning erinevate erialaharude kohta, millega võib üks praegune IT Kolledzi tudeng varem või hiljem kokku puutuda.

Sissejuhatavas loengus räägiti meile põgusalt õppekorraldusest, stipendiumitest, kooli huviringidest, tutvustati erialatutvustuse õppejõudusid ning räägiti lähemalt, mis siin aines üldse toimuma hakkab ning kuidas asjale läheneda.

Esimeses loengus esines Tiina Seeman, kes on just spetsialiseerunud projektijuhtimisele. Tema tõi oma esitluses välja just projektijuhi vaatenurga ning tutvustas projektijuhi tööd lähemalt. Esineja tõigi välja midagi üldse valmis saaks ongi vaja inimest, kes suudab oma tiimile välja töötada kindla plaani ja töökorralduse, samal ajal suheldes erinevate osapooltega ning lõpuks välja jõuda toote või teenuseni, mis kõiki osapooli rahuldaks. Siit võibki järeldada, et tegemist on üsnagi vastutusrikka tööga, mida ei saa kuigi kergekäeliselt võtta. Kuigi projektijuhtimine mind isiklikult väga ei paelu, sain ma siiski terviklikuma pildi, kuidas projektide arendus toimub ning mis etapid tuleb üleüldse läbida, et jõuda lõpptulemuseni.

Teises loengus oli esinejaks Elar Lang. Elar keskendus oma loengus just pigem õppimise poolele. Kuna tegemist on mehega, kes oli lõpetanud nii ITK kui ka TTÜ Cum laudega, siis oli vägagi huvitav kuulata, mida tal öelda on. Esineja soovitas teha koolitööle kindla ajakava - mis ajaks peab mingi kodune töö kindlasti tehtud olema - ning rõhutas just nimelt seda, et asju ei tohiks edasi lükata. Tema loeng oli vägagi inspireeriv, kuna ta tõi esile just selle, et kõik on tehtav - peab lihtsalt tegema tööd eesmärgi nimel ning piisava tööga tulevad ka tulemused ja teadmised.

Kolmanda loengu esineja oli Taavi Tuisk, kes on suurte kogemustepagasiga süsteemiadministraator. Tema jutust tuli välja, et süsteemiadminstraatori töö on üsnagi pingeline, kuna liigub ringi palju potensiaalseid ohuallikaid, mis võivad süsteemide tööd häirida või lausa seisata. Kuna süsteemiadministraator peab hoolitsema, et kõik sujuvalt toimiks, peab ta olema pidevas valmisolekus. Samas esineja toonitas ka seda, et erialad hakkavad põimuma. Kui minevikus polnud administraatorile programeerimine võibolla niivõrd oluline, siis tänapäeval peab administraator olema ka programeerimisoskus ning teadma ka arenduse erinevaid tsükleid, et võimalikult effektiivselt töötada. Ning samamoodi peavad ka arendajad teadma administreerimise töökäiku.

Neljanda loengu esineja oli Kert Suvi, kellel on tööpagasis kogemusi muuhulgas nii ettevõtte juhina, veebidisainerina kui ka testijana. Just nimelt testimisest hakkaski esineja meile rääkima. Loengu käigus tuli välja, et testimine on jäetud üsnagi tahaplaanile - peamiselt just sellepärast, et raha kokku hoida. Kuigi testimine on jäänud kardinate taha, ei tähenda see muidugi seda, et tegemist oleks mingi kasutu tegevusega. Seda tehaksegi just selle pärast, et koguda infot ja maandada riske, mis võibolla ilma testimiseta võivad väga valusalt tulevikus üles kerkida ning tektida rahalist kahju. Varem ma väga testimisest midagi ei teadnud ning arvasin samuti, et tegemist on pigem sellise kõrvalise tegevusega. Kuid peale seda loengut minu arusaam muutus ning tekkis ka huvi selle teema kohta lähemalt uurida.

Targo Tennisberg esines viiendas loengus. Alustuseks rääkis ta IT olemusest ning rõhutas jällegi seda, et IT on vägagi mitmetahuline ning programeerimine on kõigest on üks osa suurest tervikust ning selleks et kõiki "tahke" ühendada on väga tähtsalt kohal meeskonnatöö ja kommunikatsioon. Lisaks rõhutas esineja ka projektijuhi tähtsust, kuna tema hallata on arenduse protsess ning selle edukaks tegemiseks on vaja üsnagi laia teadmistepagasit. Minu arust tähtis punkt esitluses olid edu võtmed. Esineja toonitas siinkohal jällegi kommunikatsiooni tähtsust ja ka paindlikkust - ei saa piirduda mingi väga kitsate teadmistega, tuleb oma silmaringi võimalikult palju laiendada. Koos paindlikuse ja kommunikatsiooniga on ka probleemide ennetamine ja riskide maandamine tunduvalt hõlpsam.

Kuues loeng oli suunatud ettevõttlusele ning esinejaks oli Tanel Unt. Esineja hakkas ettevõtlusega tegelema juba enne täisealiseks saamist, nii et kogemuste pagas on suur. Eelkõige toonitas ta seda, et olles ise ettevõtja on otsustamisvabadus palju suurem - kuna oled ise enda peremees ja saad oma tulevikku rohkem suunata. Lisaks väitis ta seda, et ise on asju palju lahedam teha ning järjekindlalt proovides saab piisavalt kogemusi, et luua lõpuks edukas ettevõte.

Viimased esinejad olid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Peaesineja oli Oliver Kadak, kelle teemaks oli andmete analüüs. Kuna me elame tarbimisühiskonnas, siis väga paljudele ettevõtetele on andmete analüüs väga tähtis (just tarbimise hulga seisukohalt), et suuta täita tarbimisnõudlust või siis ette ennustada tarbimise langust. Lisaks rõhutas ta ka eel-analüüsi tähtsust - kui mingi ettevõte soovib turule tulla oma tootega, siis on mõistlik teha ennetav analüüs, et saada mingi ülevaade potentsiaalsetest klientidest, turu suurusest jne. Kuna andmeid on aga tohutult palju tänapäeval, siis saabki siit järeldada, et analüüsi võib põhimõtteliselt teha ükskõik millele. Kuna mina ei olnud andmete analüüsi teema uurimisse varasemalt väga palju aega kulutanud, siis tuli mulle täiesti üllatusena, mida kõike saab piisavate andmete põhjal eeldada.

Kokkuvõtteks võin öelda, et see loengusari andis mulle väga hea ülevaate IT maailmast ja sellega seonduvates erialadest. Lisaks veel ka praktilisi nõuandeid selle kohta, kuidas ülikoolist üldse läbi saada ning mis strateegiatega peaks asjadele lähenema. Lõpetuseks ütleksin seda, et sellised loengud peaksid olema igas koolis ja iga eriala kohta, sest see on parim ülevaade tuleviku kohta, mis meid siin antud juhul IT maastikul ees ootab.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

1. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta korral planeeritakse kordussooritused aine toimumise semestrisse.

2. Kokkuleppel õppejõuga

3. Kordussooritustele registreerimine toimub läbi ÕISi

4. Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist

5. Riigi finantseeritaval kohal on tasuta.

6. 2015/2016 on kordussooritus 20 EUR

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus:

1. Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üheks aastaks, lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

2. Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

3. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

4. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd?

Vastus: Esimene semester: 25 EAP Teine semester 23 EAP

Aasta peale on vaja kokku 54 EAP

Kokku on 25 + 23 = 47 EAP

Puudu jääb 54 - 47 = 7 EAP

Ühe EAP hind on 50 EURi

Vaja maksta: 7 * 50 = 350 EURi