User:Jkostogo

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor:Jaan Kostõgov
Rühm: 13
Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

Esimeses loengus, mis toimus kohe pärast avaaktust, räägiti meile õppekorraldusest ja sisekorrast. Lisaks tutvustati meile ka õppetöö välist elu: igasugused klubid ja muud üritused, millest jäi meelde ainult robootika klubi ja meedia klubi. Loengu lõpus tutvustati ka ainet „Erialatutvustus“ . Räägiti, mis seal toimuma hakkab ja kuidas seal arvestuse kätte saada. Juba siis tundus huvitav, et tulevasi loenguid hakkavad andma külalisesinejad IT-valdkonnast.
Teises loengus oli esimene külalisesineja Tiina Seeman. Ta õppis algul TTÜs ja siis IT Kolledžis IT –arendajaks. Pärast hakkas töötama IT projektijuhina. Vaatamata sellele, et ta lõpetas IT Kolledži alles 2010. aastal, on tal palju kogemusi. Ta on töötanud EMT-s, Eesti Energias, Bangolufsenis ja Teliasoneras. Ta rääkis sellest, mida on vaja teha, et lõpetada üks edukas projekt ja kuidas näeb välja projektijuhi töö. Lisaks ta näitas meile peamisi projekti läbikukkumise põhjusi. Minu jaoks tundus see loeng natuke igav. Võibolla sellepärast, et mul ei ole mingit soovi saada projektijuhiks ja ma ei olekski suuteline seda tegema, kuna olen väga tagasihoidlik. Loengu lõpus oli natuke naljakas see, et projektijuht, kes peaks oskama aega planeerida, ei suutnud õigesti arvestada oma ettekande pikkust. Lõpus ei jäänud peaaegu üldse aega küsimuste jaoks ja kui vaadata tema esitluse slaide, siis näeb et ka seal jäi lõpp rääkimata.
Kolmandas loengus ma ei käinud, kuid tänu loengusalvestusele ma ikkagi nägin seda. Loengut andis Elar Lang. Ta rääkis õppimisest ja omast kogemusest. Algul ta töötas veebirakenduse arendajana ja nüüd töötab Clarified Security OÜs . Ta lõpetas Tallina polütehnikumi, ITKd ja TTÜd. Mulle see loeng väga meeldis . Kindlasti oli see loeng ka kõige kasulikum. Elar jagas palju õppimisnippe ja rääkis sellest, kuidas ennast motiveerida. Kindlasti jääb meelde see, et tähtis on seada endale eesmärk ja et ülikool õpetab eelkõige inimest õppima. Minu arvates see loeng oli nendest 8st loengust kõige parem.
Neljanda loengu teemaks oli süsteemi haldamine. Külalisesinejaks oli Taavi Tuisk, kes on töötanud süsteemihaldurina Skypes. See loeng oli natuke keeruline, kuna Taavi Tuisk kasutas palju IT termineid, millest mina aru ei saanud, kuna olen ikkagi algaja. Taavi Tuisk rääkis süsteemiarendaja elust ja selle ameti raskusest. Näiteks tema kõige pikem tööpäev oli 48 tundi. Tema arvates peab süsteemiadministraatoril olema hea stressitaluvus, huvi õppimise vastu ja ka programmeerimisoskus. Samuti mainis Taavi Tuisk ka ametieetikast, et kindlasti ei tohi kliendi failides tuhnida. Failide tuhnimisega vahele jäämine lõpetab kindlasti administraatori karjääri antud valdkonnas.
Viienda loengu teemaks oli tarkvara testimine. Loengut andis Kert Suvi. Ta õppis veebispetsialistiks Tartu kutsekoolis ja Infosüsteemide arendajaks IT Kolledžis. Algul ta töötas veebidisainerina, pärast ITKolledži lõpetamist sai temast tarkvara testija. Nüüdseks ta töötab ettevõtte juhina. Ta tutvustas meile testija tööd ja selle tähtsust. Kert Suvi seletas ka sellest, et testijaid on liiga vähe ja neid ei hinnata piisavalt. Suur osa inimesi arvab, et testimist polegi vaja. Ka paljud ettevõtjad ei pööra sellele erilist tähelepanu. Tema meelest võiksid rohkem tegeleda testimisega ka programmeerijad, kuna alguses viga leida ja seda ära parandada on kõvasti lihtsam, kui seda teha siis, kui programm on juba valmis. Pärast ta tõi näiteid, mis juhtub kui mitte testida piisavalt. Loengu alguses ta mainis, et see aeg on loengu jaoks liiga varajane, millega ma olen täielikult nõus. Selle jaoks, et loengusse jõuda, pean ma ärkama kell 6 hommikul(arvan, et ma pole ainuke selline). Seepärast on ka loengutes tavaliselt raske süveneda.
Kuues loeng oli tarkvaraarendamisest, mida andis Targo Tennisberg. Loengu alguses oli Tennisberg võluri kostüümis ja ta rääkis alkeemikutest. Pärast hakkas ta rääkima tarkvaraarendamisest ja projektide ebaõnnestumistest. Tarkvaraarendamisel on tähtis arendaja ja kliendi vaheline kommunikatsioon. Tarkvaraarendaja peab suutma võimalikult hästi kliendi soove ohjata, kuid samuti peab ka klient aru saama, et oma soovidega ei tasuks üle liialdada, kuna see rikub toote kvaliteeti. Pärast Targo Tennisberg tegi huvitava viktoriini mängu, millega ta kirjeldas tarkvaraarendaja tööelu. Targo Tennisberg on hea esineja ja see loeng oli väga huvitav.
Eelviimases loengus esines Tanel Unt. Ta rääkis oma IT ettevõtte loomisest. Tema loodud ettevõte on Navirec. Tanel Unti arvates on tähtis see, et inimene teeks seda mida ta oskab ja mis talle meeldib. Haridus on vajalik ainult algteadmiste jaoks ja tähtis on ise juurde õppida. Samuti inimene peaks õppima oma vigadest. Inimene ei tohiks karta luua uut ettevõtet ning kui see ettevõte kukub läbi, tasub kindlasti uuesti proovida .Tanel Unt ei soovitanud kohe oma esimese ettevõtte loomiseks laenu võtta, kuna läbikukkumise korral see raskendab järgmiseid katseid. Lisaks ta soovitas startupi loomise jaoks valida head teami. Inimeste vahel peab olema hea koostöö ja lisaks hea meeskonnaga startup võib lihtsamalt investeerijaid leida, kuna investeerijad esimese asjana vaatavad just meeskonda mitte ettevõtet. Mulle see loeng meeldis. Oli väga õpetlik.
Viimases loengus oli kaks külalist : Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Oleg Bogdanovil on väga suur kogemuste pagas ning ta hakkas tegelema IT-ga juba 1974. aastast. See loeng oli andmeanalüüsist. Oliver Kadak rääkis andmete analüüsi tähtsusest ja tõi välja mitmeid näited. Näiteks analüütikud võivad öelda peaaegu 90%-se täpsusega ettevõtjale kui palju ta müüb järgmise 6-8 kuu jooksul. Oliver Kadak ka märkis, et mistahes projekti jaoks on vajalik teha eelnevat analüüsi. Loeng oli väga huvitav, sest Kadak on väga hea esineja. Kahjuks aga Oleg Bogdanov eriti ei rääkinud. Ainult tutvustas ennast. Oleksin väga tahtnud kuulata isikut, kellel on selline IT kogemus.
Mulle väga meeldis aine „erialatutvustus“. Minu arvates on see aine tähtis ja midagi sellist peab toimuma ka igas ülikooli erialas. See näitab ära, kas antud ala , mida tudeng valis, on üldse tema jaoks. Lisaks ka erinevate tippspetsialistide loengute kuulamisel laienes silmaring. Mul poleks mitte midagi sellele vastu kui see õppeaine kestaks semestri lõpuni.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kui tudeng kukkus arvestusel läbi on tal on võimalus teha kuni 2 kordussooritust kahe järgneva semestri jooksul peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerimine toimub Õis-i kaudu. Registreerimine peab toimuma vähemalt 2 päeva enne sooritust.Kui oled RF õppekohal, siis kordussooritus on tasuta. OF õppekohal aga tasuline. Kordussoorituse tasu 20€

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva:
1)Tudeng peab koostama ja kinnitama Õis-is igaks semestriks oma õpingukava.
2)Registreerida ained õppeosakonnas, mida tahetakse valida teistest EIK - või teiste kõrgkoolide õppekavadest.
3)Akadeemiline liikumine, mis võib toimuda vabade õppekohtade olemasolus 2 korda aastas.
4)Teha eksami/arvestuse kordussooritusi (kuni kaks korda).
Positiivselt eksami sooritanu võib teha üht korduseksamit kahe semestri jooksul.Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X= 22 y=22
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta
(27-22+27-22)*50= 500(€)
ehk ma peaks tasuma 500 eurot
Lisaks kaotaks ma tasuta õppekoha, kuna õppeaasta lõpu seisuga peab mul olema täidetud vähemalt 45EAP.