User:Jkuzmin: Difference between revisions
| (One intermediate revision by the same user not shown) | |||
| Line 16: | Line 16: | ||
Kooli eesmärgiks on anda sissejuhatus erinevatesse teemadesse ja laiendada taustateadmisi ja silmaringi. Mulle meeldis Elar Langi mõte: “Edukus ei ole juhus. See on sinu valik.” On vaja arendada enda eesmärgid, näiteks, miks sa õpid ülikoolis, mida tahad elus saavutada jne. Veel Elar Lang rääkis, et elus on väga tähtis suhtlemine, sest ei ole vahet, kui hea spetsialist Sa oled, kui suhtlemine on probleemne. Programmeerimisest aru saamist on vaja igas rollis.(3) | Kooli eesmärgiks on anda sissejuhatus erinevatesse teemadesse ja laiendada taustateadmisi ja silmaringi. Mulle meeldis Elar Langi mõte: “Edukus ei ole juhus. See on sinu valik.” On vaja arendada enda eesmärgid, näiteks, miks sa õpid ülikoolis, mida tahad elus saavutada jne. Veel Elar Lang rääkis, et elus on väga tähtis suhtlemine, sest ei ole vahet, kui hea spetsialist Sa oled, kui suhtlemine on probleemne. Programmeerimisest aru saamist on vaja igas rollis.(3) | ||
Neljanda loengu viis läbi Taavi Tuisk. Ta on süsteemiadministraator ja ta alustas oma karjääri TTÜ-s. Ta rääkis meile, süsteemiadministraatori tööst, tema kohustustest ja rollist asutuses. Süsteemiadministratoril peab olema tugev stressitaluvus, leidlikkus, tervislik paranoia, programmeerimisoskus ja ametieetika. Pimedal keskajal olid üsna unikaalsed süsteemid, puudulik või puuduv dokumentatsioon, bugine ja pööraselt kallis karbitarkvara, olid kehvad töövahendid ja kehvavõitu maine. Ta andis meile nõu, et ei tohi oma nina võõrastesse asjadesse ja dokumentidesse toppida. On vaja valida töökohti, kus on arenemise võimalus ja perspektiiv, mitte kus inimene teeb natuke tööd ja pärast tegeleb oma asjadega.(4) | Neljanda loengu viis läbi Taavi Tuisk. Ta on süsteemiadministraator ja ta alustas oma karjääri TTÜ-s. Ta rääkis meile, süsteemiadministraatori tööst, tema kohustustest ja rollist asutuses. Süsteemiadministratoril peab olema tugev stressitaluvus, leidlikkus, tervislik paranoia, programmeerimisoskus ja ametieetika. "Pimedal keskajal" olid üsna unikaalsed süsteemid, puudulik või puuduv dokumentatsioon, <bugine> ja pööraselt kallis karbitarkvara, olid kehvad töövahendid ja kehvavõitu maine. Ta andis meile nõu, et ei tohi oma nina võõrastesse asjadesse ja dokumentidesse toppida. On vaja valida töökohti, kus on arenemise võimalus ja perspektiiv, mitte kus inimene teeb natuke tööd ja pärast tegeleb oma asjadega.(4) | ||
Viiendas loengus räägiti testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loegu viis läbi Kert Suvi, kes veenis auditooriumi, et testimine pole pelgalt projekti tüütuim etapp, mille vajalikkuses paljud kahtlevad, vaid see on oluline protsess, mida tuleks teha kogu projekti vältel, et lõpp-produkt oleks kvaliteetne ja turvaline. Ta rääkis taustadest, vingidest, feilidest, võimalustest, pikast ja tihedast arutelust ning näitas meile palju kassipilte. Ta selgitas meile, miks viiakse teste läbi, kust sai see oma alguse. Selgus, et testitakse kõigepealt selleks, et informatsiooni saada ja teiseks riskide maandamiseks. Selles valdkonnas on 2 probleemi, esimene on see, et testitakse vähe ja teine on see, et spetsialiste on vähe. Spetsialiste on vähe seepärast, et see ei ole „seksikas“ töö, testijad saavad väikest palka (umbes 800 eurot) ja testida oskab igaüks. Kahjuks testimine on kallis ja see ei loo väärtusi. Testija – on professionaalne skeptik ja pessimist, temal puudub pime usk, tal on masside mõtlemisest teistsugune arusaam, ta on tugev analüütik ja tal on kavatus.(5) | Viiendas loengus räägiti testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loegu viis läbi Kert Suvi, kes veenis auditooriumi, et testimine pole pelgalt projekti tüütuim etapp, mille vajalikkuses paljud kahtlevad, vaid see on oluline protsess, mida tuleks teha kogu projekti vältel, et lõpp-produkt oleks kvaliteetne ja turvaline. Ta rääkis taustadest, vingidest, <feilidest>, võimalustest, pikast ja tihedast arutelust ning näitas meile palju kassipilte. Ta selgitas meile, miks viiakse teste läbi, kust sai see oma alguse. Selgus, et testitakse kõigepealt selleks, et informatsiooni saada ja teiseks riskide maandamiseks. Selles valdkonnas on 2 probleemi, esimene on see, et testitakse vähe ja teine on see, et spetsialiste on vähe. Spetsialiste on vähe seepärast, et see ei ole „seksikas“ töö, testijad saavad väikest palka (umbes 800 eurot) ja testida oskab igaüks. Kahjuks testimine on kallis ja see ei loo väärtusi. Testija – on professionaalne skeptik ja pessimist, temal puudub pime usk, tal on masside mõtlemisest teistsugune arusaam, ta on tugev analüütik ja tal on kavatus.(5) | ||
Kuuenda loengu viis läbi Targo Tennisberg. Ta on töötanud erinevates | Kuuenda loengu viis läbi Targo Tennisberg. Ta on töötanud erinevates nii väiksemates kui ka suuremates ettevõtetes, kes tegutsesid tarkvara tootmisega. Ta rääkis meile IT ellujäämiskursusest. Tehnoloogiat loovad üksikud tippteadlased ja insenerid. Hea projekt sõltub ajast, skoobist, ressurssidest ja kvaliteedist. Ta andis meile edu võtmed: probleemide ennetamine ja riskide maandamine (mitte see, kui ägedat koodi sa oskad kirjutada), valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljapoole sinu ametikirjeldusest, efektiivse kommunikatsiooni võime ja valmisolek ootamatusteks. Kuidas saada head töökohta? On vaja olla taiplik, teha asjad õigeaegselt ära ja olla hea tiimikaaslane. Targo Tennisberg rääkis, et kõiki oskusi võib omandada ka iseseisvalt, seepärast kool ei ole oluline. Koolis olulised on saavutused. Konkreetsetest teadmistest tähtsam on võime õppida. Diplomist tähtsam on võime asju lõpule viia. Loengutest tähtsam on võime koostööd teha. Kool pakub praktilisi võimalusi nende harjutamiseks. (6) | ||
Enamiku Eesti ettevõtete kasumimarginaal on vähem kui 10%. Suur raha on tiražeerimises. IT muutub tarbeaineks – kaup, millele on olemas nõudlus, aga mida pakutakse turul ilma kvalitatiivsete erinevusteta.(6) | Enamiku Eesti ettevõtete kasumimarginaal on vähem kui 10%. Suur raha on tiražeerimises. IT muutub tarbeaineks – kaup, millele on olemas nõudlus, aga mida pakutakse turul ilma kvalitatiivsete erinevusteta.(6) | ||
Seitsmenda loengu viis läbi Tanel Unt. Ta on IT ettevõtja ja tihti tegeleb start-uppidega. Oma sõpradega alustas ta start-uppi, nad tahtsid teha oma digiboksi aga see oli liiga raske. Nii nad | Seitsmenda loengu viis läbi Tanel Unt. Ta on IT ettevõtja ja tihti tegeleb start-uppidega. Oma sõpradega alustas ta start-uppi, nad tahtsid teha oma digiboksi aga see oli liiga raske. Nii nad hakkasid tootma tarkvara ja pakkusid seda teistele inimestele. Tanel Unt andis meile nõu - õppima õppida, sest tänapäeval meie maailm nii kiiresti muutub, näiteks erinevad uued tehnoloogiad luuakse, aga selleks, et neid jälgida on vaja palju õppida iseseisvalt. Ta soovis meile uskuda iseendasse, õppida, kuidas oma kapitali suurendada, alustada väikestest ettevõttest ja vaadata, kuidas see läheb.(7) | ||
Kui te otsustasite, et tahate saada ettevõtjaks, siis Tanel Unt soovib minna koolitusele, kus räägitakse sellest kuidas heaks ettevõtjaks saada. Kui te tegelete ise ettevõtmisega, saate ise otsustada millele kulutada kapitali, mida teha ja mida arendada. Tanel Unt ütles, et on vaja luua rõhkkonda ja mõnikord nalja heita teiste inimeste üle, sest kui sa käid tööl ainult töötamiseks, siis ei ole huvitav seda teha.(7) | Kui te otsustasite, et tahate saada ettevõtjaks, siis Tanel Unt soovib minna koolitusele, kus räägitakse sellest kuidas heaks ettevõtjaks saada. Kui te tegelete ise ettevõtmisega, saate ise otsustada millele kulutada kapitali, mida teha ja mida arendada. Tanel Unt ütles, et on vaja luua rõhkkonda ja mõnikord nalja heita teiste inimeste üle, sest kui sa käid tööl ainult töötamiseks, siis ei ole huvitav seda teha.(7) | ||
Ta täpsustas, et on olemas risk. Kui te ainult alustasite tegelema ettevõtmisega ja teie juurde tuleb | Ta täpsustas, et on olemas risk. Kui te ainult alustasite tegelema ettevõtmisega ja teie juurde tuleb tõsine klient, siis see on suur vastutus ja parem loobuda sellest . Parem alustada väikestest klientidest. Statistika näitab, et üks kümnest start-upist on õnnestuv.(7) | ||
Viimase loengu viisid läbi Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oliver Kadak rääkis meile andmeanalüüsi olulisusest. Andmeid, mida analüüsida, on igas valdkonnas: näiteks igal ravimil on oma andmebaas, kus kirjeldatakse kõik sümptomid ja erinevad reaktsioonid nendele. Igale uuele tootele, mis läheb turule tehakse analüüs ja prognoos | Viimase loengu viisid läbi Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oliver Kadak rääkis meile andmeanalüüsi olulisusest. Andmeid, mida analüüsida, on igas valdkonnas: näiteks igal ravimil on oma andmebaas, kus kirjeldatakse kõik sümptomid ja erinevad reaktsioonid nendele. Igale uuele tootele, mis läheb turule, tehakse analüüs ja prognoos: kui palju kliente on oodatav, millised on nende ootused.(8) | ||
Veel Olive Kadak täpsustas meile, mis on sortimendianalüüs. Näiteks, poes erinevad nätsud pandud kassa kõrvale selle jaoks, et inimesed ostaksid midagi veel. See on ka strateegia, kuhu panna tooted, et neid oleks ostetud.(8) | |||
Teine esineja oli Oleg Bogdanov. Ta on matemaatik-teoreetik ja koodikirjutaja. Oma esimesed masinkoodi programmid on ta kirjutanud aastal 1974. Ta töötas laevaprogrammeerijana, on tegelenud kosmoseuuringutega, kirjutas programmi haiglatele jne.(8) | Teine esineja oli Oleg Bogdanov. Ta on matemaatik-teoreetik ja koodikirjutaja. Oma esimesed masinkoodi programmid on ta kirjutanud aastal 1974. Ta töötas laevaprogrammeerijana, on tegelenud kosmoseuuringutega, kirjutas programmi haiglatele jne.(8) | ||
| Line 69: | Line 69: | ||
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.12]</ref> | Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.12]</ref> | ||
4. | 4. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. | ||
5. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt tasuta, tasulisel (OF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks nii [http://willie.itcollege.ee/?url=kordussooritused ÕIS-i] kui ka [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 eurot. | |||
===Küsimus 5=== | ===Küsimus 5=== | ||
Latest revision as of 20:21, 19 October 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Jevgeni Kuzmin
Esitamise kuupäev: 22.10.2015 kell 10:00
Essee
Õppeaine eesmärgiks on tutvustada IT maailma ning motiveerida tudengeid süvenema oma õpingutesse. Igat loengut pidasid erinevate erialade esindajad.
Esimene loeng toimus juba augusti lõpus, kus Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov rääkisid meiega õppekorraldusest ja sisekorrast. Mulle meeldis väga, et peaaegu kõik meie loengud olid salvestaud. Kasulik oli ka teada saada, et tudengil on võimalus TTÜ raamatukogu kasutada ning võtta osa erinevate klubide tegevustest. Sain aru, kuidas toimub kumulatiivne EAP arvestus semestri lõpus. Kui üliõpilane soovib jääda riigieelarvelisele kohale, tuleb semestris saada vähemalt 27 EAP. Kui saada semestris 25 EAP, siis tuleb järgmisel semestril arve 2 EAP eest. Punktide arvestus käib kumulatiivselt. See tähendab, et kui järgmisel semestril võtab üliõpilane 27 EAP, siis ülejärgmisel semestril tuleb ikka arve nende 2 EAP eest. Seepärast tuleks tudengil võtta järgmisel semestril 29 EAP. Merle Varendi rääkis esimeses loengus stipendiumitest ja õppetoetustest. Firma stipendiumile on võimalik kandideerida alates kevadsemestrist. (1)
Teise loengu viis läbi Tiina Seeman. Ta on hingelt ja ametilt projektijuht. Ta rääkis meile juhtimisest. Ta selgitas meile, mis on projektijuhtimine ja miks see on vajalik. Ilma juhtimeseta lähevad asjad halvasti. Tegemist on rohkem ühiskonnaga. On vaja arendada oskust planeerida, näiteks kui palju raha on olemas, millele raha kulutada, mida on vaja osta jne. Ta näitas meile tabeli, kust sai teada, miks projektid feilivad (läbi kukuvad) ja enamus põhjustest olid: lõppkasutaja kaasatus - 19%, tegevjuhtide kaasatus - 16% ja selge skoop kõikidele osapooltele. Tiina Seeman näitas meile projektijuhtimise erinevaid dimensioone: skoop, kvaliteet, aeg, pingutus ja raha. Kuidas projektiplaani teha? Kõigepealt tuleb riskid läbi mõelda, planeerida, millele raha kulutada ja teha skoopi. Ta näitas meile “IT” etapid ja “IT” rollid projektis, mis on väga tähtsad juhtimisel. (2)
Kolmanda loengu viis läbi Elar Lang, kes hetkel tegeleb veebirakenduste turvalisust puudutavate küsimustega, mille käigus korraldab ta samuti vastavaid koolitusi. Antud loeng põhineb tudengite motiveerimisele. Ta rääkis õppimisest ja enda kogemustest. Ta rääkis meile sellest, et kuulsad ja edukad ning tuntud üle terve maailma inimesed ei käinud ülikoolis, näiteks Bill Gates, Steve Jobs, Mark Zuckerberk. Kõik nad on suutnud kõrgeid eesmärke seada ning neid saavutada. Nad õppisid õppima ning kohanema olukorraga. Ja tänapäeval peavad väga tähtsaks paljud inimesed motot: Pidevalt uued tehnoloogiad – pidev vajadus ajaga kaasas olla.(3) Kooli eesmärgiks on anda sissejuhatus erinevatesse teemadesse ja laiendada taustateadmisi ja silmaringi. Mulle meeldis Elar Langi mõte: “Edukus ei ole juhus. See on sinu valik.” On vaja arendada enda eesmärgid, näiteks, miks sa õpid ülikoolis, mida tahad elus saavutada jne. Veel Elar Lang rääkis, et elus on väga tähtis suhtlemine, sest ei ole vahet, kui hea spetsialist Sa oled, kui suhtlemine on probleemne. Programmeerimisest aru saamist on vaja igas rollis.(3)
Neljanda loengu viis läbi Taavi Tuisk. Ta on süsteemiadministraator ja ta alustas oma karjääri TTÜ-s. Ta rääkis meile, süsteemiadministraatori tööst, tema kohustustest ja rollist asutuses. Süsteemiadministratoril peab olema tugev stressitaluvus, leidlikkus, tervislik paranoia, programmeerimisoskus ja ametieetika. "Pimedal keskajal" olid üsna unikaalsed süsteemid, puudulik või puuduv dokumentatsioon, <bugine> ja pööraselt kallis karbitarkvara, olid kehvad töövahendid ja kehvavõitu maine. Ta andis meile nõu, et ei tohi oma nina võõrastesse asjadesse ja dokumentidesse toppida. On vaja valida töökohti, kus on arenemise võimalus ja perspektiiv, mitte kus inimene teeb natuke tööd ja pärast tegeleb oma asjadega.(4)
Viiendas loengus räägiti testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loegu viis läbi Kert Suvi, kes veenis auditooriumi, et testimine pole pelgalt projekti tüütuim etapp, mille vajalikkuses paljud kahtlevad, vaid see on oluline protsess, mida tuleks teha kogu projekti vältel, et lõpp-produkt oleks kvaliteetne ja turvaline. Ta rääkis taustadest, vingidest, <feilidest>, võimalustest, pikast ja tihedast arutelust ning näitas meile palju kassipilte. Ta selgitas meile, miks viiakse teste läbi, kust sai see oma alguse. Selgus, et testitakse kõigepealt selleks, et informatsiooni saada ja teiseks riskide maandamiseks. Selles valdkonnas on 2 probleemi, esimene on see, et testitakse vähe ja teine on see, et spetsialiste on vähe. Spetsialiste on vähe seepärast, et see ei ole „seksikas“ töö, testijad saavad väikest palka (umbes 800 eurot) ja testida oskab igaüks. Kahjuks testimine on kallis ja see ei loo väärtusi. Testija – on professionaalne skeptik ja pessimist, temal puudub pime usk, tal on masside mõtlemisest teistsugune arusaam, ta on tugev analüütik ja tal on kavatus.(5)
Kuuenda loengu viis läbi Targo Tennisberg. Ta on töötanud erinevates nii väiksemates kui ka suuremates ettevõtetes, kes tegutsesid tarkvara tootmisega. Ta rääkis meile IT ellujäämiskursusest. Tehnoloogiat loovad üksikud tippteadlased ja insenerid. Hea projekt sõltub ajast, skoobist, ressurssidest ja kvaliteedist. Ta andis meile edu võtmed: probleemide ennetamine ja riskide maandamine (mitte see, kui ägedat koodi sa oskad kirjutada), valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljapoole sinu ametikirjeldusest, efektiivse kommunikatsiooni võime ja valmisolek ootamatusteks. Kuidas saada head töökohta? On vaja olla taiplik, teha asjad õigeaegselt ära ja olla hea tiimikaaslane. Targo Tennisberg rääkis, et kõiki oskusi võib omandada ka iseseisvalt, seepärast kool ei ole oluline. Koolis olulised on saavutused. Konkreetsetest teadmistest tähtsam on võime õppida. Diplomist tähtsam on võime asju lõpule viia. Loengutest tähtsam on võime koostööd teha. Kool pakub praktilisi võimalusi nende harjutamiseks. (6) Enamiku Eesti ettevõtete kasumimarginaal on vähem kui 10%. Suur raha on tiražeerimises. IT muutub tarbeaineks – kaup, millele on olemas nõudlus, aga mida pakutakse turul ilma kvalitatiivsete erinevusteta.(6)
Seitsmenda loengu viis läbi Tanel Unt. Ta on IT ettevõtja ja tihti tegeleb start-uppidega. Oma sõpradega alustas ta start-uppi, nad tahtsid teha oma digiboksi aga see oli liiga raske. Nii nad hakkasid tootma tarkvara ja pakkusid seda teistele inimestele. Tanel Unt andis meile nõu - õppima õppida, sest tänapäeval meie maailm nii kiiresti muutub, näiteks erinevad uued tehnoloogiad luuakse, aga selleks, et neid jälgida on vaja palju õppida iseseisvalt. Ta soovis meile uskuda iseendasse, õppida, kuidas oma kapitali suurendada, alustada väikestest ettevõttest ja vaadata, kuidas see läheb.(7) Kui te otsustasite, et tahate saada ettevõtjaks, siis Tanel Unt soovib minna koolitusele, kus räägitakse sellest kuidas heaks ettevõtjaks saada. Kui te tegelete ise ettevõtmisega, saate ise otsustada millele kulutada kapitali, mida teha ja mida arendada. Tanel Unt ütles, et on vaja luua rõhkkonda ja mõnikord nalja heita teiste inimeste üle, sest kui sa käid tööl ainult töötamiseks, siis ei ole huvitav seda teha.(7) Ta täpsustas, et on olemas risk. Kui te ainult alustasite tegelema ettevõtmisega ja teie juurde tuleb tõsine klient, siis see on suur vastutus ja parem loobuda sellest . Parem alustada väikestest klientidest. Statistika näitab, et üks kümnest start-upist on õnnestuv.(7)
Viimase loengu viisid läbi Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oliver Kadak rääkis meile andmeanalüüsi olulisusest. Andmeid, mida analüüsida, on igas valdkonnas: näiteks igal ravimil on oma andmebaas, kus kirjeldatakse kõik sümptomid ja erinevad reaktsioonid nendele. Igale uuele tootele, mis läheb turule, tehakse analüüs ja prognoos: kui palju kliente on oodatav, millised on nende ootused.(8) Veel Olive Kadak täpsustas meile, mis on sortimendianalüüs. Näiteks, poes erinevad nätsud pandud kassa kõrvale selle jaoks, et inimesed ostaksid midagi veel. See on ka strateegia, kuhu panna tooted, et neid oleks ostetud.(8) Teine esineja oli Oleg Bogdanov. Ta on matemaatik-teoreetik ja koodikirjutaja. Oma esimesed masinkoodi programmid on ta kirjutanud aastal 1974. Ta töötas laevaprogrammeerijana, on tegelenud kosmoseuuringutega, kirjutas programmi haiglatele jne.(8)
Antud aine raames sain parema ülevaate IT-maailmas levivatest tendentsidest, õppimise tähtsusest ja väärtusest, mis andis mulle motivatsiooni igavate ainete õppimiseks. Meeldis kuulata huvitavaid inimesi, kes teavad, mida nad elus tahavad saavutada ning oskavad oma teadmisi ka teistele jagada. Tänu nendele loengutele sain aru, et IT valdkond on väga lai ning käsitleb teemasid põhjalikult ja sügavalt. Sain aru, et selle eriala omandamiseks on kõige tähtsam õppima õppida, uskuda iseendasse ja suhelda teiste inimestega.
Kasutatud allikad
(1) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true
(2) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true
(3) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true
(4) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true
(5) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true
(6) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true
(7) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true
(8) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastused
1. Võin teha korduseksamit kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.
2. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]
3. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]
4. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.
5. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt tasuta, tasulisel (OF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks nii ÕIS-i kui ka õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 eurot.
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;
c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. [toetused, punkt 2.2.]
Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)
Õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste taotluse riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud. [toetused, punkt 2.6.]
Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Põhitoetus ja täiendav toetus määratakse vastavalt taotlejate paremusjärjestusele, lähtudes esimese kriteeriumina õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist. Päeva-/õhtuõppe tudengite puhul võetakse õppemahu täitmise arvutamisel aluseks nominaalmaht. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. [toetused, punkt 6.2.]
Ülessanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Vastus:
X = 8 => 27
Y = 8 => 27
Kogutud EAP: 27 + 27 = 54
Vajalik EAP arv: 27+27= 54
Puudjäärk: 54 - 54 = 0
Maksma peab: 0*50 = 0€[3]
