User:Tsbitnev

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tarvo Sbitnev

Tudengikood: ******32

Esitamise kuupäev: 20.10.2015

Essee

Erialatutvustuse aine üheks ülesandeks on ITK erinevate erialade tutvustamine loengutetsükli kaudu, kus erinevad tegevspetsialistid tõid meieni IT „köögipoole“. Olles ise töökogemuseta algaja lõi loengusari küllaltki elulise pildi minu võimalikust tööelust.

Sissejuhatavas loengus räägiti meile õppekorraldusest ja teistest ülikooli puudutavatest küsimustest. Lisaks saime teada, mis hakkab toimuma erialatutvustuse aines ja kuidas saaks selle aine edukalt sooritada. Rõhutati ka seda, kui oluline on teha asjad ära õigel ajal ja probleemide korral aegsasti rääkima tulla.

Tiina Seeman kõneles oma loengus „Mis on projektijuhtimine ja milleks on see vajalik?“ enda kogemustest IT projektijuhina erinevates ettevõtetes. Samuti tõi ta välja mõned aspektid, kuidas projekti paremini juhtida.

Tiina Seema sõnul on projekt ühekordne koostöö kõigi osapoolte vahel, mis sisaldab planeeritud tegevusi määratud kuludega ja kindla aja jooksul, et saavutada soovitud eesmärk. Projekti ei tehta lihtsalt projekti pärast, vaid see on vajalik kliendile ja ettevõttele, kes seeläbi teenida.

Väga oluliseks pidas lektor projektijuhi töös lisaks projekti planeerimisele ka igapäevast töökorraldust. Mida paremini suudab projektijuht meeskonda valida ja neid ühises suhtlemises hoida, seda kergem on tal projekti juhtida.

Tiina Seema rõhutas, et tihti võivad projektjuhtimise dimensioonid projekti jooksul muutuda. Siinkohal tuleb projektijuhi toimetulekul muutustega kasuks tema kogemus ja oskus kommunikeerida seda ka oma tiimile.

Projektide läbikukkumise peamiste põhjusena nimetas Seema, et protsessi ei kaasata lõppkasutajat ja nii selgub sageli, et toodet või teenust pole kellelegi vaja. Mitmed projektid hävivad aga just otseselt projektijuhi kehva planeerimise, ebarealistlike ootuste ja ebaselge visiooni tõttu.

Elar Langi loeng „Õppimisest. Omast kogemusest“ tundus värske tudengi jaoks hetkel kõige vajalikum, sest see sisaldas mitmeid nõuandeid õppima õppimise teemal. Loeng pani mõtlema sellele, kui lihtsaks või keeruliseks me ise enda kooliskäimise saame muuta.

Kui sageli jääb kõlama fraas, et IT õppimine on raske, siis Elar Lang lähenes teemale pisut teisiti, öeldes: „Kui algul tundubki keeruline, tuleb lihtsalt tegutseda ja lahendusi otsida. Peab uskuma, et saad hakkama, siis pingutadki, kui pingutad, tuledki toime.“ Nii „lihtne“ see ongi.

Kõik saab alguse eesmärgist, milleks oleme kooli tulnud ja selle nimel tuleb lihtsalt tegutseda. Aruka mõttena soovitas lektor õpiplaani, mis minu arvates on hea abimees aja planeerimisel. Kui planeerida aega targalt ja luua endale ajalisi puhvreid, ei tohiks eesmärkideni jõudmine võimatu olla.

Uue mõttena jäi minu jaoks kõlama fraas „Kool on töö ja töö on kool“. Ilmselt oma nooruse tõttu pole ma varem mõelnud, et väärtused, mis peaksid olema olulised õppimisel, on seda ka hiljem tööl käies. Selline, milline on minu suhtumine õppimisse praegu, on see tõenäoliselt ka töötamisse.

Nii nagu Tiina Seeman, rõhutas ka Elar Lang koostöö tähtsust: „Otsi koostööd juba koolis, sest tööelus on meeskonnatöö väga oluline“.

Taavi Tuisk tutvustas loengus „Millega tegeleb süsteemihaldur“ süsteemiadministraatori tööd ja omadusi, mis selles töös kasuks tulevad.

Lektor pidas seda ametit küllaltki stressirohkeks, kuna harvad pole situatsioonid, kus teenus on häiritud ja tuleb pingeseisundis hakkama saada asutuse juhtkonnaga ning samal ajal süsteemi parandada. Sellises olukorras, kus ajafaktor on ülioluline, on oht teha asju ülejala, mis lõppkokkuvõttes võib tuua rohkem kahju kui kasu.

Taavi Tuisu sõnul peab süsteemihaldur olema piisavalt paranoiline, et hoida süsteemid värske ja turvalisena. Lohakust selles ametis endale lubada ei saa. Lektor juhtis tähelepanu ka ametieetikale, öeldes, et kui soovitakse olla usaldusväärne spetsialist, ei tohi oma positsiooni kuritarvitatada.

Lektor tõdes, et süsteemiadministraatori töö on aja jooksul palju muutunud. Käsitöölt on liigutud programmeerimisele, töövahenedid on muutunud paremaks ja süsteemihaldur on tootetiimi osa. Selline muutus nõuab tänapäeval süsteemihaldurilt ka programmeerimisoskust.

Taavi Tuisk pidas oluliseks ka meeskonnatööd, sest see tagab vastutuse tulemi eest. Tiimitöö eeliseks pidas ta ka seda, et ise kõike tehes pole me igal alal tippspetsialistid ja tulemus jääb keskpärane.

Taavi Tuisu ettekannet oli küllaltki keeruline jälgida, sest see sisaldas mitmeid erialaseid väljendeid ja mõisteid, mis polnud mulle, kui äsja gümnaasiumi lõpetanule, tuttavad. Töötavatel tudengitel oli selles loengus kindlalt eelis. Mees ise on ülitark, selles pole kahtlustki.

Kert Suvi pidas loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“, kus ta rääkis sellest, milline peaks olema testija ja miks üldse testida.

Loengust selgus, et testijaks ei õpita vaid saadakse. Kõige paremaks kooliks on testijale tema praktiline kogemus. Mida rohkem on tal olnud projekte, seda kõrgem on tema väärtus. Testija töö on üks lõputu õppimine.

Kert Suvi tõi välja hea testija omadused: ta on professionaalne, hea analüüsivõimega ja skeptiline, tal puudub pime usk ja ta suudab mõelda massidest teistmoodi. Hea testija peab olema kaval ja tal peab olema õnne.

Testimise mõtteks nimetas lektor soovi informatsiooni saada ja riske maandada. Kert Suvi sõnul testitakse liialt vähe ja põhjendatakse seda sellega, et teenus on liiga kallis ja ei loo väärtusi. Sageli ei jää puuduliku planeerimise tõttu testimiseks piisavalt aega või ei leita inimesi, kes seda teeksid.

Testija amet pole Kert Suve arvates populaarne, sest arvatakse, et see on igav, alamakstud ja et sellega tuleb igaüks toime. Siinkohal tõi lektor mitmeid näiteid nende müütide kummutamiseks. Lisaks soovitas ta mõelda selliselt, et keegi meist ei pea olema 100% spetsialist vaid mingi osana spetsialist, juht või ettevõtja.

Targo Tennisberg rääkis teemal „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda?“. Ta tõdes, et IT maailm on hullumeelne ja seal toimetavad väga erinevad spetsialistid, ideid on paljudel, kuid vähesed suudavad need teostada.

Edukuse sellel alal tagabki lektori sõnul see, kas me suudame kõik need rollid täita, mis on vajalikud konkreetse tarkvara tegemiseks. Teiseks oluliseks faktoriks edu tagamisel peab ta valmisolekut teha tegevusi, mis ei kuulu otse ametikohustuste hulka ja efektiivnse kommunikatsiooni võimet. Suurimaks riskiks tarkvaraprojektis peab ta inimestevahelist suhtlust, sest enamik IT tööst on kommunikatsiooni vahendamine ja mida rohkem on inimesi, seda tõenäolisem on, et info moondub.

Kuna IT muutub tarbeaineks ja tavapäraseid IT teenusi võib pakkuda igaüks, pani Tennisberg ette tulevikku silmas pidades mõelda spetsialiseeritud väärtuste pakkumisele. Ta andis ka soovitused hea töökoha saamiseks: „Ole taiplik, tee asjad ära, ole hea tiimikaaslane!“.

Tanel Unt tutvustas IT ettevõtja elu loengus „Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel“. Tema sõnul luuakse oma ettevõte enamasti soovist olla vaba enda ideede teostamisel. Teekond ettevõtluses pole kerge, kuid ta annab ihaldatud võimaluse olla oma aja peremees.

Väga oluline on ettevõtluses hea meeskonna kokkupanek, kellega suudad oma ideed ellu viia. Et äri toimiks, tuleb midagi osata ja seda hästi teha. Lektori sõnul ei tohi karta põrumisi ega kergelt alla anda. Tuleb olla püsiv ja ikka jälle uuesti proovida.

Undi arvates on läbipõlemisoht eraettevõtjal suurem kui palgatöö tegijal, sest lisaks erialasele tööle tuleb tegeleda erinevate probleemide lahendamisega. Suur on ka vastutus kollektiivi ja klientide ees. Samas tõdeb ta, et reeglina on eraettevõttes õhkkond parem ja inimesed tahavad tööl käia.

Tanel Undi meelest on hea ettevõte see, kus tööd on rohkem kui ära jõutakse teha. Tal olid ka mõned õpetussõnad algajale ettevõtjale: „Usu endasse, ära müü liiga vara enda ettevõtet ja alusta väikeselt!“

„Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“ oli Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaka loengu teema. Enamuse ajast täitis Oliver Kadak, kes rääkis analüüsist ja sellest, mida on võimalik sellega ära teha. Lektor rõhutas, et iga idee teostamine peaks alguse saama eelanalüüsist, mida kahjuks alati ei tehta. Analüüs on igale ettevõttele võimas vahend, mis aitab suures ulatuses prognoose teha ja riske maandada. Seega on Kadaka sõnul igal juhul odavam firmas analüütikut pidada, kui hea õnne peale loota.

Nii Kadak kui ka Bogdanov soovitasid edu tagamiseks leida IT äärealalt mingi nišiala, mis mingil põhjusel köidab ja millega keegi hetkel tegeleda ei viitsi. Meeste sõnul on eriti põnev tegeleda millegagi reaalsest elust, millel on massikasutus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid huvitavad ja valgustasid IT eriala erinevaid tahke. Ühise mõttena jäi kõlama see, kui oluline on selles valdkonnas meeskonnatöö ja kommunikatsioon. Enamik lektoreid rõhutas ka seda, et kui soovitakse olla edukas, ei saa jääda kitsalt enda eriala raamesse. Mida rohkem on sul aimu teistest IT valdkondadest, seda nõutum sprtsialist oled. Mõtlema pani ka see, et IT-s ei piisa keskpärasusest ja kasulik oleks olla milleski eriline, paljugi on siinkohal ilmselt loodusega kaasa antud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.13. järgi kehtib õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga, õppejõul õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8.1. järgi toimub registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Õppekorralduse eeskirja 5.2.8. järgi peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7. järgi on korduseksamid ja -arvestused REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Õppeteenuste tasumäärade nimekirja punkt 5 järgi on 2015/2016 õppeaastal see 20€.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Õppekorralduse eeskirja punkti 1.2.11. järgi peavad olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava ja toimunud akadeemilised liikumised. Õpingukorralduse eeskirja punkti 6.1.3.4. järgi on üliõpilasel alates teisest õpinguaastast võimalik taotleda akadeemilist puhkust, mille avaldust saab esitada punase joone päevani. Õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.4. järgi peab üliõpilane hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Õppekorralduse eeskirja punkti 5.3.10. järgi võib eksamil positiivse hinde saanu taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Andmed: X=22 Y=21

Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppeaastas on 54.

Lahendus: 22+21=43 EAP 54-43=11 EAP 11x50=550€

Vastus: arve suurus on 550 eurot.