User:Mtuur

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

Essee

Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juures, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen. Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab, et peab olema alati valmis töötama kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult efektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka spetsialistide suurt puudust. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt võitis tudengite tähelepanu Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis info liikudes see muundub läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad nautisid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[1]

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [2]

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[3]

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [4]

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[5]

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [7]

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[8]

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? [10]

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

Lahendus: Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.

Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.

Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.

Viited

1. Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.13.

2. Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.13.

3. Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1.

4. Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.14.

5. KKK 9.

6. KKK 9.

7. Akadeemiline liikumine 7.2.1.

8. Õppetegevuse alused 1.3.6.

9. KKK 2.

10. Finantsinfo