User:Nkilk

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Natali Kilk
Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

• Sissejuhatav loeng: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo

Kui inimene alustab õpinguid, on tal selleks erinevad põhjused. Mõni soovib end täiendada, mõni vahetada eriala, kolmandal on lihtsalt vaja uut korralikku väljakutset elus. Esimeses õpingukorralduse loengus tutvustati ainet ning olulisemaid põhimõtteid õppekorralduses, mida järgides üliõpilane ree peale jääb. Positiivne oli, et tutvustati täies mahus õppeosakonda. Kui räägiti aine sisust, olin põnevil, sest ei ole veel kohanud formaati, kus õpingukorralduse aines on külalisesinejad, st spetsialistid päriselust, kes räägivad oma igapäevatööst. Lahkusin loengust teadmisega, et see loengusari aitab mul aduda, milline roll mulle IT maastikul südamelähedaseks saab.

• Esimene loeng: Tiina Seeman

Esimene külalisesineja oli Tiina Seeman, eelnevalt haldusjuhtimist õppinud ja päevagi avalikus sektoris töötanud joosta armastav ITK vilistlane. Minu jaoks jäi kõlama, et talle on alati meeldinud asju korraldada, mistõttu on talle sobinud juhtivad rollid erinevates ettevõtetes. Kuigi ta õppis ITKs süsteemianalüüsi, ei näinud ta end vaid analüütiku rollis, küll aga on see haridus andnud talle võimaluse töötada juhtivatel positsioonidel IT-ettevõtetes. Ta mainis eraldi 2-aastast Bang & Olufseni Eesti haru tarkvaraosakonna juhtimise kogemust, mis oli põnev väljakutse. Mulle tundus, et talle meeldib kasutada mõistet “skoop”, sest see kõlas tema ettekandes läbivalt. Teisisõnu on skoop tegevuste loetelu, mis on vaja kindlasti projekti õnnestumiseks ära teha. Lisaks hõlmab see prognoosi, kas osa asju on võimalik ära teha kokkulepitust hiljem, millised tegevused on iseseisvad ning millised on sõltuvused. Mida andis see loeng minule? Esiteks kindlasti positiivsust, sest tegemist on sama soo esindajaga. Teatavasti on IT-valdkond siiani üsna meestekeskne ning oli hea vaadata, et ka naisel on võimalik Eestis IT karjääri teha. Teiseks mõistsin tema esitlusest, et lõppude lõpuks taandub projekti õnnestumine mitte ainult heale planeerimisele ja monitooringule, vaid suurepärasele oskusele suhelda inimestega ning teha nendega meeskonnatööd.

• Teine loeng: Elar Lang

Teiseks külalisesinejaks oli aastaid arendajana töötanud Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest ja õppimisest. Põnev oli kuulata, kuidas ta arendust omal käel õppinud oli ning kuna oli saavutanud tööalaselt teatud finantsilise standardi, ei näinud algul ka mõtet kõrgkooli õppima minna. Kui ta aga mõistis, et tal puudub laiem teadmine IT-valdkonnast, tehnoloogiatest ja terminoloogiast, otsustas ta siiski kooliteed jätkata. Tänaseks on tal TTÜ informaatikas cum laude, magistritöös töötas välja praktilise koolituse veebirakenduste turvalisusest. Jagan tema mõtet õppimise osas, et tuleb seada endale väikesed eesmärgid – nt teha esimene semester ära kõrge keskmise hindega ning sealt edasi sama taset hoida. Arvan, et paljudele võib õpingute läbimine tunduda millegi suure ja ebamäärasena, sest ei seata väiksemaid eesmärke. Ka mina tunnen, et esimese semestri jooksul on välja joonistunud vähemalt kaks märgilise tähtsusega ainet – Java ja matemaatiline analüüs – mis on justkui proovikivid ja luuserifiltrid koolitee jätkamisel ☺. Küll aga ei jaga ma Elari arvamust, et ühtegi ainet ei tuleks teha poole vinnaga. Jah, kui meil veel Bologna protsessi ei olnud ning bakalaureuseõpe oli 4-aastane, võis tõesti elada põhimõtte järgi, et kõik ained saab korralikult süvenedes ära teha. Olen veendumusel, et praeguse 3+2-aastase õppe juures on õppekavad küllaltki kokku pressitud, mistõttu mõni õpilast vähem huvitav aine tehakse lihtsalt tegemise, mitte huvi pärast. Ka minu eelmiste õpingute ajal joonistus välja aineid, mis mulle huvi ei pakkunud, kuid mis oli vaja läbida. Selle pärast ei tasu end süüdi tunda, pigem tuleks keskenduda erialaainetele, mis on eriala omandamiseks drastilise tähtsusega. Elar rõhutas olulist aspekti, et edukus õpingutes sõltub paljuski suhtumisest neisse, st ei tohi lubada endale sisendada, et “oled valinud nii keerulise eriala” või et “nüüd hakkad küll õpingutega vatti nägema”, ja isegi siis, kui seda ütleb sulle õppeosakonna töötaja, tuleks seda muiates ignoreerida ning keskenduda positiivsele suhtumisele, et “ma teen selle ära, sest see on põnev väljakutse”. See ettekanne oli kindlasti üks loengusarja tugevamaid, kuid mitte sellepärast, et Elar oleks rääkinud huvitavalt oma tööst, vaid põhjusel, et ta oskab sütitavalt kõnet pidada.

• Kolmas loeng: Taavi Tuisk

Järgmine külalisesineja oli Taavi Tuisk – GrabCad’is töötav süsteemiadministraator. Ta oli oma ettekandes küll tagasihoidlik, kuid vaatamata sellele kiirgas erialast professionaalsust. Taavi sõnul peaks süsadmin olema tugeva stressitaluvusega, leidlik ning omama tervislikku paranoiat, nt tarkvara uuenduse korral huvituma, kas programmis on turvaauke ja et kõik ikka töötab nii nagu vaja. Lisaks tõi ta välja süsadmini ametieetika olulise nüansi – selleks, et säilitada admini maine ja usaldusväärsus, ei tohiks admin kunagi kasutaja andmetes sobrada.

• Neljas loeng: Kert Suvi

Süsteemide testimisest ja tarkvara kvaliteedist rääkis meile Kert Suvi. Testimine on vajalik info saamiseks ning riskide maandamiseks. Märkimisväärsete probleemidena tõi ta välja, et testitakse liiga vähe – kui maailmas toimub testimine kuni 25% projekti mahust, siis Eestis on see vaid kuni 15%, põhjustena tuuakse välja majanduslikke probleeme või spetsialistide puudust. Kert iseloomustas head testijat professionaalse skeptikuna, analüütikust pessimistina, kel on masside mõtlemisest teistsugune mõtlemine. Hakkasin siinkohal mõtlema, et olen isegi testinud kasutajaliideste kasutusmugavust, mis on väheses mahus päris huvitav, kuid samas ei kujutaks seda ette igapäevatööna.

• Viies loeng: Targo Tennisberg

Targo Tennisberg – võlurikostüümis külalisesineja. Ta alustas ettekannet sellega, et võrdles tänapäeva IT-maailma projektijuhte alkeemikutega ning tõi välja tendentsi, et IT-valdkond on klientide rahulolu poolest üks madalamaid, jättes minu meelest ära piisava selgituse, miks. Püüdes seda mõtet analüüsida, võiks taandada kõik kommunikatsiooniprobleemidele, kus klient eeldab üht, töö teostaja teist ning välja kukub hoopis midagi kolmandat. Targo on üle 20 aasta töötanud arendajana, olles vahepeal juhtivas rollis, kuid saanud aru, et talle sobib inseneritöö siiski rohkem. Kui ideaalses maailmas tegeleb arendaja reaalselt mõtlemise ja programmi kirjutamisega, siis reaalne elu kipub olema Targo sõnul selline, et arendaja töö on iseenda- ja teiste tekitatud probleemide lahendamine.

• Kuues loeng: Tanel Unt

Tanel Unt rääkis ettevõtlusega alustamisest ja ettevõtja elust üldisemalt. Tema veendumuseks on, et ettevõtte kõige tähtsam ressurss on selle meeskond, mida rõhutas ka Tiina Seeman. Kuigi Tanel töötas eelnevalt ka Eesti Energias ja Maksuametis, tundis ta, et palgatöö talle ei sobi, misjärel sai sõbraga kahasse loodud firma. Kõlama jäi ennegi kuuldud mõte, et palgatööd tehes on küll väiksemad riskid ja kindlam sissetulek, kuid ettevõtjana tegutsedes toovad töövõidud palju rohkem rõõmu.

• Seitsmes loeng: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak

Viimased külalisesinejad olid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Oliver on ilmselt sündinud esineja, see tegi loengu hästi jälgitavaks ja huvitavaks. Oleg hoidis tahaplaanile ja tema kohta sain teada, et ta oli üks neist meestest, kes alustas 90ndatel Eestis pangaautomaatide programmeerimisega. Oliveri teemaks oli küll andmekaevandamine ja analüütika, kuid minu jaoks jäi kõlama hoopis see sõnum, et oma tööd võib mõnusasti teha Hiiumaalt, omades partnereid ja töökaaslasi tervest maailmast.

Kõiki külalisesinejaid iseloomustas huvi ja kirg oma töö vastu. Nad kõik olid mingis mõttes nagu Mr Robotid (sarjast Mr Robot) – pühendunud, huvitunud, isegi teatud mõttes fanaatilise ellusuhtumisega. Ma ei ütleks, et ainest jäi midagi puudu. Ei saagi eeldada, et kõik IT-inimesed on hea esinemisoskusega. Olulisem on ikkagi see, mis väärtust nad igapäevaselt loovad.

Vastused õpingukorralduse küsimustele

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduseeskiri 5.2.13. ).

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. ).

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. ).

Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. ).

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. ).

Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad ).

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

tehtud tööde näidised;

kolmandate osapoolte tagasiside jms.

VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse kuid arvestatakse aasta õppekoormuse täitmises.(VÕTA kord ).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas number X = 25 EAP ja teise semestri lõpuks Y = 25 EAP? Kui suur on teile esitatav arve? X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Andmed:

X=25 EAP

Y=25 EAP

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP

Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform )

Lahendus:

Aastas kogutud EAP kokku X+Y= 25 EAP + 25 EAP= 50 EAP

1.semestril esitatakse arve 2 tegemata EAP eest ehk 2 * 50 EAP = 100 EUR.
Kuna 2.semestril puuduolevaid EAPsid ära ei tehtud ja aasta kokkuvõttes on puudu 4 EAP, esitatakse arve 4 * 50 EUR = 200 EUR,
aasta peale tuleb kokku maksta 6 EAP eest 6 * 50 EUR = 300 EUR.