User:Rrastas

Erialatutvustus aine arvestustöö

Autor: Ragnar Rästas

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

Sissejuhatuseks saab niipalju öelda, et iga neljapäeva hommikul sai tuldud kooli uudishimu ja rõõmuga, et kuulata järgmist erialatutvustuse külalist, kes räägib oma tööst lähemalt. Selliseid hommikuid oli kokku 8, kus mõned tutvustused olid humoorikad ning teised aga konkreetsed.

Esimeses ehk sissejuhatavas loengus olid esinejateks Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo ning esituses räägiti õppekorraldusest, stipendiumitest, igasugustest üritustest ning ainete üldtutvustusest. Inga Vau rääkis suuremjaolt õppekorraldusest ning üldse õppimisest, mis toimub IT Kolledžis. Tööinimestele soovitas ta töötada osakoormusega, sest muidu jääb kool nii-öelda teisejärguliseks. Merle Varendi rääkis aga lähemalt tagasiside andmisest, mida võiks anda iga semestri lõppus ning stipendiumitest. Moodle keskkonnast ja loengusalvestustest rääkis aga Juri Tretjakov. Mitmetest huvitavatest üritustest rääkis aga Lauri Võsandi. Näiteks robootika klubi, kus saab siis robotitega tegeleda, ehitades ise huvitavaid roboteid ning pannes need, kas palli lööma või hoopis jooni järgima. Eriala tutvustusest rääkis täpsemalt Andres Septer, kes on ka ise IT Kolledži 2010 aasta lõpetaja. Andres Septer rääkis, et see aine tutvustab IT valdkonda ning enda esitamisel mainis ta, et „Opossumite aeg on läbi“ ning nüüd tuleb tõesti vaeva näha. Üldiselt oli see põnev loeng, mis vastas mitmele minus tekkinud küsimustele.

Teises loengus rääkis suurte kogemustega endine IT Kolledži tudeng Tiina Seeman, ta rääkis projektijuhtimisest igapäevaelus. Seeman arvas, et suuremjaolt kukuvad projektid läbi sellepärast, et ei kaasata tegevjuhte, ei ole korralikult läbi mõeldud või planeeritud või siis puuduvad lihtsalt selged visioonid ja eesmärgid. Seeman mainis ka projektijuhtimise dimensioone, milleks on aeg, skoop, raha, pingutus ja kvaliteet. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on MEESKOND, ilma milleta on raske hakkama saada. Loeng aitas aru saada projektijuhtimise tähtsusest ning selle kasutamisest igapäevaelus, kus peavad olema eesmärgid paigas ning infovahetus peab olema küllaltki hea. Seeman andis ka ühe soovituse, et tuleb leida endale hobi, et mõtteid ära viia ning tõusta igapäeva elust üles, mis on minu arust väga hea soovitus.

Kolmandas loengus rääkis Elar Lang, kelle tööks on veebirakenduste testija ja koolituste läbiviija teemal „Veebirakenduste turvalisus“. Endine cum laudega lõpetanud IT Kolledži tudeng Lang rääkis aga õppimisest omast kogemusest. Ta ise oli aga enne ülikooli astumist omal käel 6 aastat programmeerimist õppinud. Ülikooli tuli ta aga ennast täiustama. Üheks teemaks mida ta seletas oli „õppida õppima!“, ta andis mitmeid häid nõuandeid. Tähtsamad on minu arust: esiteks „Väldi elamist homse arvelt“, teiseks „Keskendu võimalustele mitte tahetele“ ning minu arust kõige tähtsam on „Planeeri oma aega!“. Peale nende rääkis ta ka lähemalt suhtumisest, millest ma tooks välja minu arust tähtsaima sõna „pühendumine!“, sest kui sa ei pühendu, siis ei tule sellest ka midagi erilist välja. Elar Lang esines väga humoorikalt ja vabalt, mida oli väga huvitav kuulata ning andis motivatsiooni edasiseks eluks.

Neljas neljapäev algas aga kõneleja Taavi Tuisuga, kes on süsteemiadministraator ning praegu töötab ta GrabCad-is süsteemihaldurina, kuid kunagi töötas ta kõigile tuntud firmas Skype-s. Tuisk rääkis, et süsteemiadministraator vajab tugevalt stressitaluvust, leidlikkust ning otse loomulikult ka programmeerimis oskust, ta mainis ka ametieetikat ning ütles, et „Ärge toppige enda nina kliendi asjadesse“, sest muidu võib tulla suuri jamasid, mis vähendab oluliselt firma mainet. Oma kõnes mainis Tuisk nii-öelda „Pimedat Keskaega“, kus olid unikaalsed süsteemid, asjad olid pööraselt kallid ning pealekauba veel bug-ised, ning puudus ka üleüldine dokumentatsioon, peale nende olid ka töövahendid üsna kehvad ning maine ei olnud ka eriti suursugune. Kuid tänapäevast rääkis ta niipalju, et asjad on automatiseerunud ja lihtsamaks läinud ning käsitsi tehakse asju suhteliselt vähe. Selle esituse kohta saab öelda seda, et kuigi tal polnud slaide oli esitus siiski üsna meelde jääv ja arendav.

Kert Suvi kõneles aga testimisest ja tarkvara kvaliteedist, ka tema on IT Kolledži vilistlane. IT Kolledžis õppis ta infosüsteemide arendajaks, kuid hetkel töötab testijana. Kõneledes seletas ta, et testijad peavad olema professionaalsed skeptikud, neil peab puuduma pime usk, neil peab olema kavalust ning hulgaliselt õnne. Oma kõnes mainis ta, et testimisega tegeletakse suuremjaolt sellepärast, et saada infot ning maandada igasuguseid riske. Suvi rääkis, et maailmas üldse tegeletakse testimisega vähe ning ettekääneteks tuuakse põhiliselt seda, et testimine on kallis või et pole inimesi, kes testiks jne. Oma kõnes rääkis ta ka seda, et põhiliselt testimisega võiksid tegeleda kõik nii tellijad, kes testivad tellimust, analüütikud, kes testivad analüüsi kui ka lõppkasutaja, kes saab kasutajakogemust. Kõne oli tõsiselt põnev, kuna varem polnud ma sellisest ametist eriti teadnud ning see kõne suurendas hulgaliselt mu silmaringi.

Kuuendal neljapäeval sai auditooriumisse sisenedes üllatuda, kui nägin uut kõnelejat, kes oli end võluriks riietunud. Kõnelejaks oli aga Targo Tennisberg, kes tuli rääkima sellest, kuidas IT maailmas hakkama saada. IT olemusest sai teada seda, et väga suur osa IT projektidest maailmas kukuvad läbi. Ebaõnnestumise tõenäosus kasvab aga koos projekti suurusega, mis sisaldab rohkem inimeste vahelisi suhteid, kuna hakkab esinema erinevad soovid. Oma esituses kõneles ta ka mitmetest edu võtmetest, millest tähtsamad on minu arust: esiteks valmisolek ootamatuteks, sest siis saavad inimesed kiiremini oma vigadest aru ning suudavad selle kiiresti ära parandada. Teiseks on efektiivne kommunikatsioon, kuna ilma efektiivse kommunikatsioonita on väga raske projekti ellu viia, sest igal-ühel on oma visioon ning tekib palju arusaamatusi. Tennisberg andis ka nõuandeid, et kuidas saada head töökohta, et tuleb olla taiplik, teha 99% tööd ning omada 1% annet, olla hea meeskonna liige ja lihtsalt teha oma ülesanded ära. Tegemist oli väga põneva ja huvitava loenguga, mis täpsustas veel üle miks projektid läbi kukkuvad ning kuidas siis siiski leida endale head töökohta.

Järjekordset loengut tuli seekord andma Tanel Unt, kellel on oma IT ettevõte, kes oli IT ettevõtlusega alustanud juba noorelt 17-aastaselt. Ta on ka Navireci looja. Navirec on GPS asukohamääramisteenus. Navirec-i idee pärines sellest, et ta sõber olevat Leedus käinud, kus tutvustati auto kiiruse mõõtjat, mis siis salvestab auto kiirust, kuid sellel puudus tarkvara. Mida siis Unt otsustas looma hakata. Ettevõtja juhi tööpäev pidi suuremjaolt olema väikeste probleemide lahendamine. Oma kõnes rääkis ta ka Startup-indusest, kuidas tal on paljud läbi kukkunud ning on ka üks, mille ta suutis väga edukalt maha müüa. Millele tõi ta ka paar vihjet ja soovitust. Esiteks ütles ta, et „ettevõtte alustamiseks, tee startup, kuku läbi ja tee uuesti, kuid ära võta kõrgeid pangalaenu, muidu on pärast raskem uut luua“ ning soovituseks tõi ta selle, et kui luua Starup, siis tuleks see luua vähemalt 3 inimesega, põhjuseks on tülid. Tegemist oli äärmiselt huvitava loenguga, mis sisaldas ka lisaks põnevaid töö alaseid reisikogemusi Kosovos.

Viimases loengus olid kaks esinejat Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kuigi suuremjaolt esines Kadak. Kadak on vabakutseline programmeerija ning ta on STATS Unities-i looja ning Bogdanov on hariduselt matemaatik-teoreetik ehk siis analüütik, ta kirjutas esimese masinkoodi juba aastal 1974. Esitlus rääkis andmekaevandusest ja analüütikast, nad on teinud graafikuid ka lennujuhtidele. Kadak väitis, et „Iga 10 firma petab arvudega ning seda vähemalt korra“. Peale selle soovitas ta enne oma toodangu välja laskmist teha analüüsi. Loeng oli üks põnevamaid, kuna esitlus oli äärmiselt lahe ja huvitav, mis tõstis ka natukene rohkem huvi analüüsimise vastu.

Kokkuvõtteks saab öelda seda, et need neljapäevad olid väärt varajast ülestõusmist, sest tegemist oli tõesti huvitavate esitlustega. Kõikidest esitlustest kumas läbi, kui tähtis on siiski meeskond. Õppeaine laiendas tõesti silmaringi ning andis häid ülevaateid IT-ga seotud töödest.

Õpingu korralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?

b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

d) Mis on tähtajad?

e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused:

a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[1]

b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud.[2]

c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.[3]

d) Tähtajad:

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[4]

e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[5]

f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole.[5]

Küsimus 1:

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.

a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus:

a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[6]

b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[7]

c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve.[8]

  Ülesanne:

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Andmed: X=24 Y=20

Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[9]

Lahendus:

Kuna semestris on vaja vähemalt 27 EAPd teenida, siis teise semestri alguses peab tasuma (27-24)*50=150€ ning aasta lõpuks peab ta tasuma (27-20+3)*50€+150€=650 €.

Vastus:

Aasta lõpus esitatav arve on 650 €.

Kasutatud allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6)

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: "Mida deklareerimisel arvestada?")

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)