User:Mkitter

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Markus Kalev Kitter

Rühm: 11

Esitamise kuupäev: 21.10.2015.

Essee

Olles infotehnoloogiaga varem kokku puutunud, oli mul suhteliselt hea arusaam sellest, milline see eriala välja näeb. Sellest hoolimata oli erialatutvustuse aine teretulnud, et silmaringi laiendada ja ka tähtsatele õppetööga seotud küsimustele vastuseid leida. Ma pole kunagi olnud eriti vaimustuses IT’ga seotud asjadega tegelemisega ning olen alati IT’st olnud huvitatud rohkem seetõttu, et palgad on kõrged ja tööd tundub palju jaguvat. Ma ise ei käinud eriti neljapäeva hommikuti kohal, aga loengusalvestused olid väga teretulnud.

Esimene loeng oli juba augusti lõpus. Erinevad IT Kolledžis töötavad inimesed rääkisid õppetööd puudutavatest asjadest. Räägiti pikalt hädavajalikest asjadest, nagu õppekorraldusest, ÕISist, deklareerimisest ning ka erialatutvustuse aine eesmärgist. Enamik informatsioonist oli mul varem juba internetist omandatud, nii et mulle see loeng eriti ei pakkunud. Loengu toon oli veidi liiga negatiivne, rõhutati, kui raskeks asjad lähevad ja kui palju tuleb hakata õppima. Selline hoiak on mulle veidi vastumeelne, ma eelistan asjadele läheneda optimismiga ja liigne negatiivsus vähendab mu entusiasmi.

Teises loengus tuli Tiina Seeman rääkima IT projektide juhtimisest. Olles IT Kolledžis analüüsi õppinud ja paljudes kohtades töötanud, meeldis Tiinale ikka projekte juhtida. Projektide juhtimine on midagi, millest ma ise pole eriti huvitatud olnud, liiga palju vastutust. Sellest hoolimata oli loeng huvitav ja info projektide kohta kasulik. Sai räägitud projektijuhtimise dimensioonidest: aeg, skoop, raha, pingutus ja kvaliteet. Tagantpoole ette planeerimine, on miski, mida ma ei ole kunagi teinud. Kui aus olla, siis planeerimine on tegevus, mida ma eriti ei harrasta. Aga vahepealsed eesmärgid lõpu ja alguse vahel kõlavad kasulikud ning ma arvan, et see on põhimõte, mida saab ka rakendada igapäevases elus. Teine punkt, mis mulle meelde jäi, on pingutus. Kuigi pingutust ei saa hästi mõõta, on see iga inimese ja iga projekti kallal töötamise juures üks tähtsamaid asju. Ma üritan alati anda endast 100% kui on tegemist millegagi, mis mind tõesti huvitab. Kolleegide ning tiimikaaslaste valik on viimane asi, mida ma tahan sellest loengust välja tuua. Raha ja planeerimine jne. on kõik tähtsad, aga kui inimesed ei saa oma vahel läbi, siis mingist projektist erilist asja ei saa.

Kolmas loeng oli õppimise kohta. Elar Lang ise on lektor, nii et loengu esitus oli hea. Elar õppis samuti IT Kolledžis ning tema õppis minuga samaselt infosüsteemide administreerimist. Suurim mõte, mis ma sellest loengust sain, oli õppimise õppimise tähtsus. Ained nagu füüsika ning majandus vms. võivad enamikele kasutud olla, aga tähtis on endale tõestada, et ma saan asjaga hakkama. Matemaatiline analüüs pidavat olema hea enesetest ja ma kindlasti kavatsen selle ainega kohe esimesel semestril ühele poole saada, kuigi ma pole selles aines kõige tugevam. Muudest üldistest asjadest sai ka räägitud, nagu suhtumisest ja õpiplaani tegemisest. Selline jutt on mul enamus koolielust ühest kõrvast sisse läinud ja teisest välja, sellest hoolimata ma üritan alati oma suhtumist parandada ning teadmisi omandada.

Teises ja kolmandas loengus käinud esinejad olid väga head oma esituses ja jutu sisus. Ma õpin administreerimist, nii et ma arvan, et süsteemihalduri tegevus võiks mind huvitada. Kahjuks oli Taavi Tuisk monotoonne, igav ja vaikse häälega. Probleem võis olla selles, et ma vaatasin loengut loengusalvestuse kujul. Huvitav ja mingil määral rõõmu pakkuv punkt võib olla see, et räägiti, kuidas administraatoril tuleb mõnikord asi ise ära kirjutada, sest siiamaani on mulle väga meeldinud õppida Javat kirjutamist.

Viiendas loengus tuli Kert Suvi rääkima testimisest. Kuigi see temaatika tundub igav oli esineja hea ning vaade testijate maailma huvitav. Testimine on tähtis, sest süsteemivigade tõttu võib juhtuda midagi halba, nagu inimkahju. Loengus keskenduti palju mõtte, et testimine on igav, ümberlükkamisele. Kahjuks see ei õnnestunud ja testimine tundub ikka veel päris igav olevat. Kahjuks tundub, et adminnid peavad päris palju testimisega tegelema ja mul on igasugune kavatsus tarkvara testimise aluseid tulevikus õppida. Kassipildid olid armsad, aga koerad oleks alati paremad.

Kuuendas loengus tuli Targo Tennisberg Sigatüüka nõiduse ja võlukunsti koolist rääkima mustast kunstist. Vähemalt jäi mulle alguses selline mulje, aga peale oma värvilise riietuse eemaldamist hakkas jutt tarkvaraarendamisest pihta. Arendaja ei tegele ainult tarkvara kirjutamisega, vaid tuleb ka tegeleda väliste probleemidega. Tarkvaraprojektid ebaõnnestuvad kommunikatsiooni tõttu. Tuleb olla valmis teha tegevusi, mis jäävad väljaspoole ametikirjeldust. Tähtis on võime asju lõpuni viia ja koostööd teha. Lähiajal tulevaid muutusi ülehinnatakse, pikaajalisi muutusi alahinnatakse. Inimesed, kes tehnoloogiat saaks rakendada ja käimas hoida, on tulevikus hädavajalikud, nii et tundub, et tegin hea eriala valiku.

Seitsmendas loengus tuli härrasmees nimega Tanel Unt rääkima IT ettevõtetest. Ise ta alustas asjaga vara, pidi isegi oma vanemad notarisse tooma, siiamaani ei ole ta ülikooliharidust omandanud. Uuesti sai mainitud õppimise õppimist, millest rääkis ka kolmandas loengus Elar Lang. Ma pole kunagi olnud eriti huvitatud oma ettevõtte tegemisest, sest ma pole eriti edasipüüdlik. Oma ettevõttes on vabadus ise otsustada, aga ma eelistan sellisest vabadusest eemale hoida, sest ma pole vastutustundlik. Mainiti, et üks kümnest Startupist õnnestub, mis jätkuvalt vähendab mul enda ettevõtte asutamise soovi. Lisaks sellele sai veel räägitud kolleegidest ja suhtlemise tähtsusest, nagu oli seda tehtud ka teises ja kuuendas loengus.

Viimases loengus oli esinejaid kaks, Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamasti rääkis Oliver, kes oli väga hea esineja, andmekaevandmisest ning ettevõtetest. See loeng oli arvatavasti parim. Toodi välja andmeanalüüsi tähtsus ning palju näiteid reaalsest elust, mis teeb teema palju arusaadavamaks. Vahepeal sai sõna sekka ka Oleg, kes kirjutas esimese koodi 1974. aastal, siis kui Oliver sündis.

Kõik loengud olid mingil määral kasulikud. Parimad olid kindlasti kolmas ja viimane loeng. Igas loengus oli midagi huvitavat ning kõigis loengutes oli palju kattuvusi. Kattuvad asjad polnud niivõrd IT kesksed, vaid pigem laiemad asjad, nagu inimeste vaheline suhtlus ja õigete inimestega töötamine ning õppimise õppimise tähtsus. Need loengud avardasid minu IT-maailma pilti ning ma sain palju häid nõuandeid tulevikus õppimise ja töötamise kohta.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani [1]. Kordussooritusele registreeritakse ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [2]. Riigi finantseeritaval õppekohal tudengile on järelarvestuse tegemine tasuta [3]. Tasulisel õppekohal maksab see 20 eurot [4].

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused. Peab olema sisse astunud kõrgkooli 2013/2014 õppeaasta või hiljem. Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. Täiskoormusega õppimine ja õppekava nõudeid täies mahus täitmine [5].

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust ühe pereliikme kohta [5]. Toetuse saamiseks peab riigiportaalis esitama taotluse semestri vältel. Õppetoetuse saamiseks peab olema kumulatiivselt aasta lõpuks kogutud vähemalt 60 EAP [5].

Ülesanne

X = 24 ja Y = 29

Esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 29 EAPd. Peale esimest semestrit tuleb maksta 150€, sest minimaalsest mahust, mis on 27 EAPd, jäi puudu 3 EAPd ning ühe EAP eest peab maksma 50€. Peale teist semestrit peab maksma 50€, sest kokku peab olema kogutud 54 EAPd (27 + 27) ning mul on kokku kogutud 53 EAPd (24 + 29), ehk ainult 1 EAP on puudu. Lõpuks sai kokku makstud 200€ (150 + 50) [6].

Vastuste allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/