User:Mnoumees

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mart-Erki Nõumees

Rühm : 13

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015

Essee

See aine, mulle tundub, üritas meile anda kokkupakitud kujul, võimalikult palju informatsiooni erinevate IT valla aspektide kohta. Rääkimas käisid kaheksa külalist erinevatest IT valdkondadest alustades projektijuhiga lõpetades analüütikuga. Üleüldiselt oli see aine silmringi avardav ja kindlasti mööda külgi maha ei jooksnud.

Esimene loeng

Ent alustuseks, veel augustis räägiti meile kuidas IT kolledžis ellu jääda ja kuidas see aine läbida. Samuti räägiti võimalustest, stipendiumitest ja seletati lahti kõige olulisem ehk mis värk nende EAP-dega on. Lisaks soovitati kindlasti tagasiside anda semestri lõpus korralduse kohta.

Teine loeng

Teises loengus käis esinemas Tiina Seeman, ITK ja TTÜ vilistlane ja kogenud projektijuht. Ehkki projektiplaneerimine ja juhtimine pole just minu ala, jäi siiski kõrva taha, et kõige muu olulise kõrval domineerib suhtlus ja meeskonnatöö. Muus osast tuleb arvestada, et miski ei laabu alati libedalt ja tuleb olla valmis kõikvõimalikeks probleemideks mis võivad ette tulla projektil töötamisega. Ja üks probleem mis alati on ja mida ka TTÜ infosüsteemide ainest mäletan, on see, et klient ei tea mida ta tahab, mis tähendab, et ühte projekti peab vahest mitu korda ümber tegema. Üldiselt see loeng oli vähemalt minu jaoks igavavõitu.

Kolmas loeng

Selles loengus esines Elar Lang, kes tegeleb veebirakenduste turvalisusega ja testimisega. Tema esitlus oli üpriski motiveeriv. Ta soovitas suhtuda kooli kui töösse või pigem ütles et, nii kuidas suhtud õppimisse nii ka töösse. Oluline on õppida õppima ja et sellel on ka oma valem. Ta tõi ka näitena välja need tuntud tegelased, kes ühel või teisel põhjusel jätsid haridustee pooleli ent siiski osutusid IT maailmas väga kõvadeks tegijateks. Nende puhul mängiski rolli just see, et nad õppisid ise ja käisid muutustega kaasas ja kohanesid vastavalt. Kokkuvõttes oli see üks paremaid loenguid ja väga mõnus oli kuulata. Elar Lang oli eelnevalt ka esitlust kaua ette valmistanud.

Neljas loeng

Neljandas loengus esines Taavi Tuisk, süsteemi admin. Selle härra juttu oli raske kuulata, polnud eriti emotsiooni, aga samas teema oli huvitav ja tekib kaastunne adminnidele. Kindlasti pole tegu ametiga mis igaleühele sobib, sest pinge on suur ja võib tulla ette unetuid öid või suvalisel hetkel telefonikõnesid. Ta rääkis oma tööst ja üleüldiselt adminni elukutsest. Meelde jäi, et adminnide ja arendajate vahel oleks justkui igivana vaen. Selle vastu aitab jällegi meeskonnatöö ja konsulteerimine teise osapoolega. Rääkis ka sellest, milline oli adminni töö aastaid tagasi, kus keegi ei dokumenteerinud midagi ja nurgas seisvat serverit ei tasunud näppida. Põhiline on see, et ei tohi nuuskida teiste andmetes.

Viies loeng

Viies loeng, mida viis läbi Kert Suvi, rääkis põhiliselt testimisest ja selle olulisusest. Ettekanne oli väga põhjalikult ette valmistatud ja näideterikas. Testimine pole taasskord jällegi minu teema, aga jäi kõrva taha kindlasti see, et testimine on olulisem kui me arvame. Kahjuks seda arvavad vähesed, mistõttu testijaid on vähe ja võrreldes arendajaga on nende palganumber õhukesem. Isegi ettevõtjad leiavad et testimine on pigem tagaplaanil, sest see pole odav lõbu. Testijale omane iseloomujoon on skeptitsism.

Kuues loeng

Targo Tennisberg kandis ette viiendat loengut. Vot see oli huvitav esitlus. Alustuseks kandis ta võlurikostüümi ja võrdles arendamist alkeemiaga., kus tulemusi saadakse (või vähemalt loodetakse saada) lisades natuke üht ja sortsuke teist ja lootes et asi toimib (meie mõistes siis kompileerub). Veel lisas ta ka varasemalt kuuldut, et tuleb olla valmis ootamatusteks ja tuleb meeskonna ja klientidega suhelda et vältida möödarääkimisi. Paistis arendamise tulevikku näitama pigem negatiivsest küljest, kus sama asja saab valmis kirjutada hiinlane ja palju odavamalt. Sellepärast tasub otsida selline spetsialisatsioon, millele ei ole palju konkurentsi ent nõudlust jagub (ise mõtlen IT’d ja metsandust kuidagi tulevikus kokku viia, RMK takseerimisprogrammid on viletsavõitu väidab tuttav mul). Interaktiivseks lõpuks lasti ka viktroriini teha.

Seitsmes loeng

Tanel Unt, IT alal ettevõtja, tegeleb ka start-up-idega. Rääkis natuke Navirec-ist. Ta sisendas inimestesse, et tasub tegeleda sellega mille vastu huvi on, aga ka lisaks juurde õppida siit sealt. Start-up-i tegemiseks ja elus hoidmiseks on vaja professionaalset meeskonda, aga samas peab jääma töö kõrvalt aega ja vaba-aja tegevusteks. Meeskonda peab motiveerima ja moraal peab püsima üleval. Unt arvas et selliseid meeskondi, mis hästi toimivad ent samas pole ka masinlikud ja sunnitud, on vähe. Mees ise ei ole IT vallas haridust omandanud vaid ise õppinud. Ju siis on ka õppinud õppima. Esitlus oli positiivne ja vaba. Sobis hästi.

Kaheksas loeng

Viimases loengus oli koguni kaks külalisesinejat Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov (kes harva midagi vahele ütles, aga ta ise ka väitis et pole just kõige jutukam). Oliver Kadak sobis hästi esinejaks, tuues näiteks kohe huvitava loo lapsepõlvest (heh, 3000 rubla taksojuhile). Ta on olnud vabakutseline arendaja. Nüüd on analüütik ja tegeleb andmete kaevandamisega. Rääkiski põhiliselt analüütiku tööst ja milleks seda vaja on. Oleg aga on vanakooli (vanakoodi) mees, kirjutas oma koodid samal aastal kui oliver sündis. On kirjutanud programme haiglatele ja aitas panna üles esimesi Eesti pangaautomaate. Pidevalt olnud IT ja praktilise rakenduse vahepeal.

Kokkuvõtteks

Väga huvitavad inimesed. Kõige rohkem läksid korda need loengud kus siiski räägiti rohkem arendusest. Samas viimane loeng analüütikast oli ka väga huvitav. Ja kindlasti Elar Langi loeng oli väga hea ja kasulik. Testimine, juhtimine, adminnimine ja ettevõtlus mind ei tõmba, aga see ei tähenda et esitlustes ei olnud õpetlikke sõnu. Pean ütlema et see kursus õpingukorralduse poole pealt oli lihtsam. TTÜ õpingukorraldus andis liiga palju informatsiooni liige lühikese ajaga ja see oli jube. Margus Kruus pole just parim lektor ka vähemalt minu arust.

Küsimused

Matriklinumber : xxxxxx89

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

---

1. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

2. Kordussoorituseks tuleb eelnevalt läbi rääkida õppejõuga.

3. Korduseksamiks tuleb registreeruda läbi ÕIS-i. Akadeemilisel puhkusel olevad tudengid peavad tegema avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

4. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

5. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

---

Vajaduspõhise toetuse jaoks peab olema täidetud järgmised tingimused :

1. on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.
2. kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
3. kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Õppetoetuse suurus määratakse üliõpilase sissetuleku järgi ühe pereliikme kohta.

Toetuse taotlus tuleb esitada eesti.ee portaalis.

Esimesel semestril peab olema täidetud ainult täiskoormuse nõue. Edaspidiseks taotlemiseks peab olema kumulatiivselt õppeaasta EAP-d kokku saadud.

Ülesanne

X = 27

Y = 28

Minu tudengil on EAP-dega vedanud, sest tema ei pea midagi juurde maksma. Esiteks on tal mõlemal semestril 27 EAP nõue täidetud. Teiseks on tal õppeaasta nõue 54 EAP-d ka täidetud.