User:Knorak

Erialatutvustuse ISa ja ISd aine arvestustöö

Autor: Krista Norak

Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015

Essee

Pea pooleteise kuu jooksul saime IT-kolledži esmakursuslastega iga neljapäeva hommikul kuulda erinevaid loenguid IT valdkonnast ja reaalsest maailmast, mitmelt erinevalt esinejalt.

Esimene loeng andis mulle teada eelkõige, kuidas asjad IT-kolledžis käivad, kust mida leida ja mida ülikoolielust oodata. Sain põhiteadmised ÕIS-ist ja Moodlest ning loeng andis ka hea ülevaate, mis mind ees ootab ja kuidas oleks tark tegutseda. Üldiselt oli see just selline loeng, mida ootasin, kui nägin aine nimetust.

Edasised loengud läksid rohkem kooliväliseks (kuigi paar sõna koolist oli igas esitluses; kõige rohkem Elar Langi presentatsioonis), nimelt selles mõttes, et esitajad rääkisid IT-st ja elust laias maailmas. Minu arvamuse kohaselt olid need palju huvitavamad kui niisama koolielu tutvustavad esitlused ning tulevad edasises elus kindlasti ka palju rohkem kasuks. Samas oli esimene loeng hea orienteerumiseks ning lihtsamaks tudengiellu sisse elamiseks.

Teises, Tiina Seemani loengus sai hulganisti informatsiooni projektijuhtimisest ning eesmärkide püstitamisest ja saavutamisest. Kuna olen juba varem juhtimisest ise uurinud ja koolitustel käinud, siis see info ei olnud minu jaoks väga uus, kuid teadmisi oli sellegipoolest hea kinnitada. Lisaks oli Tiina tugev distsipliin ja motiveeritus nii töö- kui ka eraelus väga heaks inspiratsiooniks.

Kolmandas loengus esines meile Elar Lang teemal „Õppimisest. Omast kogemusest“. Temalt sai hulganisti häid nippe, kuidas koolis paremini ja edukamalt hakkama saada. Panin ka tähele, et nõuandeid, mida ta jagas, saab rakendada ka muudesse eluvaldkondadesse, mis on igati positiivne ning mis ausalt öeldes sümpatiseeris mulle rohkem kui mõte neid nippe koolielus kasutada. Samas pole ma kuidagi nõus tema seisukohaga, et tähtis on koolis õppida väga väga hästi ning et cum laude omab hilisemas elus suurt tähtsust, mistõttu oli see loeng mulle suures osas vastumeelt. Kui aga vaadata erimeelsustest mööda, siis oli tegemist õppurile väga kasuliku loenguga.

Järgnevad loengud läksid juba erialaspetsiifilisemaks. Leian, et selline järjestus on igati sobiv, sest tudengitel on aega elada sisse IT valdkonda ning kooliellu ja kogu infotehnoloogiline külg ei tule algajale õppurile liiga ootamatult.

Järgmist loengut, teemal „Millega tegeleb süsteemihaldur” andis Taavi Tuisk. Tema ettekannet oli äärmiselt raske jälgida, eriti hommikul vara, kuna tema esitlusviis oli kuidagi tuim ja vaikne, mõjudes kohati nagu unejutt. Seetõttu ei talletunud tema jutust mällu suurt midagi ning ka loengu salvestust vaadates ei leidnud ma sealt midagi köitvat.

Viiendas loengus rääkis Kert Suvi testimisest. Tema esitlus oli märkimisväärselt parem, kui eelmisel loengupidajal ning sain põhjaliku ülevaate testimisest. Samas ei olnud tema esitluses midagi, mis oleks mind eriliselt huvitanud ning kuna olen tuttavate kaudu veidi ka ise testimisega tegelenud, polnud taaskord informatsioon mulle väga uus.

Targo Tennisbergi loeng tarkvaraarenduse maailmast oli kõige loovama algusega kõikidest kursusel nähtud loengutest. Tema loeng seostus hästi minu erialaga (IT süsteemide arendus), mistõttu oli see väga kasulik ja huvitav kuulamine. Üks mõte mis jäi meelde, on see, et kõik mis IT-s tundub lihtne, on tegelikult äärmiselt keeruline ning tehnoloogiate kogu keerukusest ei suuda keegi täielikult aru saada. Lisaks jäi kõrvu ka see, et arendajad ei loo tehnoloogiat, vaid tegelevad pigem kommunikatsiooniga (ehk probleemi lahendamisega). Targo esinemise puhul meeldis väga, et ta oli ainuke esinejatest, kes kaasas kuulajaid niivõrd palju. See tegi loengu põnevaks ja meeldejäävaks ning aitas kahtlemata mõnel unimütsil varahommikul üleval püsida. Lisaks sellele, et sain temalt teada, milline on üks väga hea ja tahetud arendaja, olin nõus tema vaadetega seoses kooli ja saavutuste olulisusega, mitte nagu Elar Langi loengu puhul. Seega, jäi Targo esinemisest mulle väga positiivne mulje.

Seitsmes loeng ühendas endas minu huvi ettevõtluse ja IT vastu. Tanel Unt rääkis oma pikast teekonnast ettevõtjana ning nagu arvata võib, oli see raske ja keeruline, kuid tema sihikindlus ja raske töö viis ta ilusa lõpuni. See tähendab, et nüüdseks on ta jõudnud kohta, kus ta teeb tööd, mida ta armastab, seal kus ise tahab ning samas pole tal otseselt vajadust tööd teha. Ta on jõudnud vabaduseni. Tanel soovitas oma ettevõtet mitte liiga vara ära müüa, julgeda alustada väikselt ning juhina tegeleda nii kõiksuguste probleemide lahendamisega kui ka erialase tööga. Lisaks rõhutas ta, et üks kõige olulisematest asjadest eduka firma loomisel, on hea ja õige meeskonna olemasolu. Taneli ettekanne oli meeldivalt informatiivne ja ta suutis anda edasi ka motivatsiooni ja inspiratsiooni ise tegutsema asumiseks.

Kaheksandas loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak teemal “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat”. Suurema osa loengust pidas Oliver Kadak ning märgatav oli see, kui mugavalt ta ennast esitledes tundis. See tegi loengu jälgimise hetkega ka kuulajatele kergemaks ning tõstis esitluse kvaliteeti. Väga üllatav oli kuulda kui täpselt on võimalik erinevaid asju prognoosida, analüüsides kõiksugu olemasolevaid andmeid. Oliveri esitluse puhul oli väga hea see, et lisaks aktuaalsetest faktidest rääkimisele tõi ta pidevalt mitmeid väga häid asjakohaseid näiteid käesoleva teema kohta. Näiteks andmekasutuse kohta näide Amazon’i eripakkumistest, mis põhinevad inimese otsinguajalool ning on seega igal kasutajal erinevad. Oleg soovitas tulevikus tegevusala valikul siduda IT millegigi reaalsest elust ning mainis, et statistilise matemaatika õppimine tuleb hiljem IT valdkonnas töötades vägagi kasuks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et suurem osa loengutest olid huvitavad ja kasulikud ning võib jääda antud õppeainega väga rahule.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Üliõpilastel, kes soovivad kordussooritust teha akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda.

Tähtajad: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

Kui oled RF õppekohal, on kordussooritus tasuta. Kui oled tasulisel õppekohal, määratakse tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Vormikohane taotlus koos vajalike lisadega tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavaid pädevuste omandatust tõendavaid dokumente, mispuhul võib komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest.

Taotlusele peab lisama oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemat töökogemust tõendavad dokumendid: töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; tehtud tööde näidised; kolmandate osapoolte tagasiside jms. Lisaks muudele tõendusmaterjalidele tuleb esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs: a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; d. on kajastatud kogemusest õpitut; e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Varasema töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X=23 Y=26

Kuna igal semestril peab koguma vähemalt 27 EAP-d, siis tuleb hüvitada õppekulud 4+1=5 EAP ulatuses. Esitatav arve on 50*5=250 eurot.