User:Aagejenk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleksandra Agejenko

Rühm: 15

Esitamise kuupäev: 22.10.2015

Essee

Esimeses loengus esinesid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo. Räägiti sellest, mida peab tegema, et kooli edukalt lõpetada. Kust leida motivatsiooni, et mitte maha jääda. Millised võimalused ja üritused on peale kooli, näiteks robootikaklubi. Eduka hakkama saamiseks on oluline koostöö, nii tudengite vahel, kui ka õppejõu ja tudengi vahel. Vajadusel alati küsida, rääkida, otsida abi ja olla aktiivsed oma muredega. Kõige olulisem dokument on Õppekorralduse eeskiri, millest on vaja aru saada, mitte pähe õppida. Sain teada, mis on oluline, et täita õppekoormus. Kuidas ja millal deklareerida õppeaineid.

Alates teisest Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengust esinesid külalisesinejad, kes rääkisid IT elu erinevatest aspektidest.

Teises loengus osales külalisesinejana Tiina Seeman, kes lõpetas IT Kolledži. Rääkis sellest, mida head toob kaasa IT Kolledži lõpetamine. Tahtis kuumutada miks projektijuht on tähtis, oskus panna IT-inimesi liikuma ühes suunas, et jõuda sihtkohta. Seletas miks projektid läbi kukuvad, millest see sõltub ja kuidas ennetada. Oluline suhelda erinevate tasemetega ja kõike ühele lainele ajada. Tuleb analüüsida, mis tööd on vaja esmasena teha, mida saab teha paralleelselt ja mida tuleb järgi teha. Kriitiliseks pidas projektiplaani esialgset hinnangut, kõike tuleb korralikult läbi mõelda. Pingutus, kvaliteet ja tiimi ühised eesmärgid toovad edu. Oluline, kui kaastöötajatel on sarnased väärtused ja appi tuleku valmidus.

Kolmandas loengus Elar Lang, IT Kolledži vilistlane, rääkis õppimise oskusest. Kõige oluline mitte inimese endine kogemus ja oskus, aga see, mida inimene ta õpib juurde. Iga uus projekt on õppimine, tuleb aru saada tellija vajadustest ja iga päev õppida juurde uutest tehnoloogijatest. Kooli eesmärk on anda põhiteadmisi ja õpetada juurde õppida. Tuleb püstitada eesmärke ja tasapisi liikuda nende saavutamise poole. Iga väike samm on üks samm lähemale. Mainis, et tiimi eduka töö oluliseks osaks on koostöö.

Neljandas loengus Taavi Tuisk rääkis süsteemihalduri tööelust, mis nõuab kõrget stressitaluvust. Rääkis vanaagsetest unikaalsetest süsteemidest, mis pandi kokku üks korraga, millel puudus täielikult dokumentatsioon. Tema sõnul hea sysadmin on see, kes oskab natuke programeerida ka. See aitab aru saada mis protsessid toimuvad ja kuidas neid haldada, uuendada ja modifikatsiooni muutuda. Koostöö arendajatega võtab pingeid maha ja annab lisavõimalusi selles tandemis. Hea spetsialist on see, kes näeb nõrgad kohad juba ette. Hoiatas ette, et mõnikord juhtuvad mitte tööpäevad, aga töised ööd ja töised ööpäevad.

Viiendas loengus osales Kert Suvi, kes tegeleb testimisega. Testimine on oluline, et riske maandada. Samuti testimine toob infot. Eestis testitakse võrreldes teiste riikidega hästi vähe. Usub, et programmide testimine tõstab kvaliteeti, aga pikendab valmistamisaega. Testimist planeeritakse lõppu, muidu soodsam ja kasulikum teostada kohe alguses. Rääkis, mis võib juhtuda, kui ei testi. Analüüsiga saab vigu ennetada. Rääkis testimissertifikaatidest. Mul tekkis soov õppida testimist juurde selleks, et edukalt programmeerida.

Kuuendas loengus osales Targo Tennisberg, kes rääkis tarkvara programeerimisest, millega tegelevalt programeerijad. Näiteks java programeerija ei kirjuta ainult programme, selle lisaks teeb päringuid, testib oma koode, testib teiste koode, kirjutab dokumentatsiooni, suhtleb tiimiga. Selleks, et projekt edukalt lõpuni viia tuleb suudata aidata programmerijat probleeme efektiivselt lahendada. UUte masinate loomiseks on vaja teiste masinate abi, kuna inimene ei suuda haarata tehnoologia kogu keerukust. Õpetas kuidas olla edukas töötaja. Selleks tuleb tuua tööandjale näiteid, mis kasu toob sinu töö tiimi ja firma suhtes. Arvab, et projektid kukkuvad läbi siis, kui inimeste vahelised suhted on puudulikud kommunikatiooni poolest. Kommunikatsioon peab olema efektiivselt lahendatud. Sama prograammide tiražeerimine toob mõnikord rohkem kasu, kui erinevate prograammide välja töötamine. Selleks, et teenida rohkem raha, tuleb teha taaskastust, aga selleks on vaja kõrgemat kvalifikatsiooni. Arvab, et maailm muutub veel rohkem IT poole. Tulevikus siis kõik on arvuti abil automatiseeritud.

Seitmendas loengus osales Tanel Unt. Tegi ilma mingisuguse laenuta oma ettevõtte, tänu millele omas suure vabaduse. Midagi, mida sa oskad hästi ja teed entusiasmiga on olulisem, kui lihtsalt ülikoolis saadud haridus. Töökäigus tekkinud probleemide kiire lahendus on väga oluline. Tema sõnul, testimine on väga oluline, et projektid õnnestuksid. Pidas oluliseks meeskonna valikut, sest töötajate hea läbisaamine teeb palju asju palju lihtsamaks. Töötajate motiveerime on oluline ettevõtte jaoks. Rääkis ettevõtluse probleemidest, kuidas hakkama saada. Programmide optimiseerime toob kasu. Mõnikord tuleb vahetada platvormi või ümber kirjutada programmi, mis toob oma korda optimiseerimist.

Viimases loengus osalesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes rääkisid statistika rakendusest, erinevatest analüüsidest. Räägiti andmetest, mida toob kaasa statistika, kuidas saab infot analüüsida ja kuidas saab kasutada oma teadmisi tulemuste optimiseerimiseks. Tuleb teha analüüsi, enne kui teenust või toodet hakkad pakkuma. Statistikat kasutatakse selleks, et edastada lõppkasutajani reklaami, et teha lisamüüki. Näiteks Google kasutab "küpsiseid" selleks, et teha sihtrühmale mõeldud reklaami. Toodi näiteid kuidas reklaami saab kasutada nii inimese kahjuks kui kasuks. Nii IT-sfäär, kui ka statistika ja andmete analüüs omavahel tihedalt seotud. Tuleb mõelda selle peale, kuidas analüüsi metoodikaga kergendada elu.

Olen väga tänulik, et esinejad leidsid aega ja tulid rääkima oma kogumustest. Tänu sellele sain targemaks ja oskan paremini orienteeruda IT-maailmas, mis erialad on olemas ja mida on tarvis, et projektid õnnestuksid paremini.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordusarvestusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokku leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavad ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitavad avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Riigi poolt finatseeritaval õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Hetkel eksami kordussoorituse eest tasu on 20 Eur.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

Taotleja esitab ÕIS-is varasema töökogemuse arvestamiseks taotluse, millele lisab töökogemuse olemasolu kirjeldav dokument, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Lisaks tuleb muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Millised on tähtajad?

Varasema töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Selleks, et õppida tasuta, tuleb täita õppekava täies mahus. Õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Kui kogud I semestril 21 EAP ja II semestril 26 EAP, siis aasta lõpuks kogutud 47 EAPd, puudu jääb 7 EAPd. Kuna ühe EAP osalise hüvitamise määr on 50 €, siis esitatav arve on 350 €.