User:Mroots: Difference between revisions
| (46 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
== | == Erialatutvustuse aine arvestustöö == | ||
Autor: Mihkel Roots | |||
Tudengikood: ******48 | |||
Esitamise kuupäev: 22.10.2015 | |||
== Essee == | |||
Loengute salvestused on kättesaadavad Echo360-nes.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b | Loengute salvestused]</ref> | |||
Aines “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” toimus iganädalane loengusari. Loenguid oli kutsutud pidama IT valdkonnas kogenud spetsialistid, kes tutvustasid oma eriala ja andsid näpunäiteid. Iga loeng oli väga põnev ja andis palju uusi teadmisi ning kinnituse, et olen õige eriala valinud. Meele tegi kohe rõõmsaks kui sai kuulda oma eriala spetsialiste, kes nautisid oma tööd. | |||
Sissejuhtavas loengus räägiti meile kooli õppekorraldusest, tehnilistest lahendustest nagu näiteks loengute salvestamisest, huviringidest, stipendiumitest ja üldiselt kooliga seonduvatest asjadest. Lisaks tutvustasid aine õppejõud ennast ja ainet. Soovitati kool õigel ajal ära lõpetada ja anti paar näpunäidet kuidas seda teha. Väga meeldiv oli õppeosakonna abivalmidus, et kui probleeme tekib, tuleb minna rääkima ja küll koos leitakse lahendus. | |||
Esimeseks külalislektoriks oli IT Kolledži vilistlane Tiina Seeman, kes käis koolis lapse kõrvalat. Koolis olles sai ta teada, et IT on lahe ja läks projektijuhina tööle. Töö on mulle tuttav, sest mu enda ametinimetus hetkel on ka imelikul kombel IT projektijuht. Selle ametiga olen ma pigem seotud kaudselt ja rohkem tegelen administreerimisega. Kõik, mis Tiina rääkis, oli mulle juba tuttav. Väga vajalikud on regulaarsed koosolekud (nädalas kord), kus saadakse tiimi liikmetega kokku ning räägitakse progressist ja takistustest. Omavaheline suhtlemine on tähtis ja selle paneb toimima projektijuht. Veel rõhutas ta, et peab täpselt kindlaks tegema, mida klient soovib ja ajaga kindlasti kaasas käima. Üks mõte, mida ma ei teadnud ja jäi kõrva taha oli see, et tuleb leida endale midagi, mis sind rutiinist välja tõmbaks. Tema tegeles jooksmisega. | |||
Teisena esines meile Elar Lang, kes oli sammuti IT Kolledži vilistlane lõpetades cum laude-ga. Enne ülikooli astumist õppis ta iseseisvalt programmeerimise selgeks ning hakkas tööle. IT Kolledžisse tuli ta selleks, et õppida programeerimist laiemalt. Peale bakalaurust läks ta TTÜ-sse magistrit õppima, kus ta lõpetas ka cum laude-ga. Elar rääkis meile, kuidas õppimiseks motivatsioon leida ja ülikool edukalt läbida. Ta mainis veel, et ülikool on sisukord ja me õpime kogu oma elu vältel, mis on muidugi enesestmõistetav IT alal töötajale. Ta rääkis, et mitte käia paberi pärast ülikoolis vaid teadmiste ja neid ammutada igas võimalikus tunnis ja kohas. Arendajana töötas ta 10 aastat ja siis viskas kopa ette ning läks Clarified Security-sse tööle. Seal töötab ta veebirakenduste turvalisuse koolitajana ja veebirakenduste turvalisuse testijana. See on väga hea näide sellest, et IT valdkond on väga lai ei pea ainult ühele erialale keskenduma. Sarnaselt Tiinale rõhutas ta oma aega planeerima ja eeltööd kõvasti tegema, mitte kõiki viimasele päevale jätta. Üllatav fakt oli see, kui ta ütles, et valmistas seda esitlust 3 päeva ette. | |||
Kolmandaks esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori elust. Ta alustas oma karjääri 95-96 aastal TTÜs ja oli väga tänulik selles üle, sest ta õppis seal riistvara ja pani serveri ise juppidest kokku. Sellest tuli kohe mõte, et süs admin peab oskama ka arendaja tööd ja teadma, kuidas arendajate elu käib. Ilma selle teadmiseta oleks administraatori töö tänapäeval peaaegu et võimatu. Ta mainis ka, mis omadusi oleks vaja süs adminil. Nendeks on siis tugev stressitaluvus, leidlikkus, tervislik paranoia, programmeerimis oskus ja ametieetika. Süs admini graafik peab olema väga paindlik, sest probleemide või muudatuste tõttu võivad tööpäevad väga pikaks muutuda. Ta ise rääkis, kuidas ta oli ükskord 3 ööpäeva järjest tööl. Eelmainitud omadustest on siis ametieetika väga tähtis, sest usalduse kaotus tähendab töökarjääri lõppu. Teiste isiklikes failides ei tohi sobrada! | |||
Neljandaks külalislektoriks oli Kert Suvi, kes rääkis tarkvara kvaliteedist ja testimisest. Tema mainis, et paljud peavad testimist tüütuks etapiks ja kulutavad sellele palju vähem aega kui võiks. Selle tõttu on testijadi ja selle spetsialiste liiga väha. Tegelikult tuleks testida kogu projekti vältel, et lõpp-produkt oleks kvaliteetne ja turvaline. Mis juhtub kui ei testi? Võib-olla ei juhtugi midagi, kuid võib-olla juhtub kõige hullem. Testimist tuleb võtta tõsiselt ja seda teha regulaarselt. Tuleb olla leidlik ja mõelda kastist välja ning suurendada kasutajate arvu enneolematul ja vaadata, mis siis juhtub. Igaks juhtumiks tuleb valmistuda. | |||
Viiendaks esinejaks oli Targo Tennisberg, kes avas oma loengu võluri kostüümis. Sissejuhatuses rääkis ta alkeemikutest (selleks ka kostüüm), kes müüsid petiskaupa ja seostas neid tänapäeva tänapäeva programmeerijatega. Osad programmeerijad tegelevad ka ainult pettusega. Ta rääkis kuidas tarkvara arenduse maailmas ellu jääda. Väga tähtis on suhtlemisoskus ja koostöö kliendi ja meeskonnaga. Tähtsaks faktoriks on kliendi soovide mõistmine, mida mainis ka Tiina. Tihti ei mõistetea üksteist ja selle tõttu ei vasta lõpp produkt kliendi soovidele. | |||
Kuuendaks esinejaks oli Tanel Hunt, kes on IT ettevõtja. Ta andis väga häid õpetussõnu oma enda ettevõtte püsti panemisele. Kõigepealt tuleks valida sobiv meeskond, kellega on sujuv koostöö. Alguses tuleks alustada väikselt, et mitte liiga suure projektiga põruda. Kui väikse plaaniga on asi juba kindlam tuleks mõelda selle kaugemale viimisele. Lisaks rääkis ta, et investoreid huvitab hea meeskond ja tuleks valida äripartnereid, kes huvitatud ka asjast endast, mitte ainult rahast ja kasumist. Uskuge endasse ja ärge müüge oma firmat liiga vara maha. | |||
Viimasena esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, nad rääkisid andmeteanaüüsist ja kuidas neid teadmisi rakendada tarkvara ja toodete loomiseks. See oli minujaoks kõige põnevam loeng, arvatavasti sellepärast, kuna mulle endale meeldib ka tihti statistikat, mingitest andemtest, teha. Kuid mulle meeldisid ka näited, mida nad tõid elulistest olukordadest, kus saab statistikat ära kasutada. Peaesineja Oliver oli ka muidugi väga põnev isiksus. Oleg oli vanem meesterahvas, kellel oli üüratu kogus kogemusi, tema kirjutas näiteks esiemese koodi jupi.Kohe kindlasti olid nad oma ala spetsialistid ja oli kohe meeldiv kuulata, kuidas nad oma tööd kaifivad. Kõrvu jäi Oliveri ütlus,et sõltumata soost, rassis jmt on igal isikul võimalik leida see enda nišši ala. IT on väga lai ala ja kui mingi valdkond (eriti ääreala, millega paljud ei tegele) sind paelub ja sa sellega tõsiselt tegelema hakkad, siis on võimalik saavutada tulevikus tõeline edu. | |||
Loengute sari oli üllatavalt huvitav ja on isegi kahju, et see nii üürikeseks jäi. Kõiki loenguid tasus kuulata ja andsid häid näpunäiteid tulevikuks. Aine täitis oma ülesannet hästi ja andis üpriski suure pildi IT valdkondadest. Peamised õpetused, mis mulle meelde jäid ja mis kordusid loengutes on järgmised: | |||
<li>Tuleb leida ala, mis sind paelub ja mille kallal töötamist sa naudid.</li> | |||
<li>Ärge piirduge vaid ühe IT valdkonnaga, vaid õppige ka teisi alasi. Teisi mõistes on sinu töö lihtsam.</li> | |||
<li>Planeerige oma aeg ette ära ja täitke seda.</li> | |||
<li>Väga tähtis on suhtlemisoskus ja koostöö kliendi ja meeskonnaga.</li> | |||
== Õpingukorralduse küsimused == | |||
'''Küsimus A''' | '''Küsimus A''' | ||
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? | |||
'''Vastus''' | |||
Õigus korduseksamiks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus | Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref> | |||
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid | Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref> | |||
Korduseksamile tuleb registreerida Õis-is, klikkides avalehel "kordussooritused" ja sealt soovitud kordussooritus valida. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus | Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. ]</ref> | |||
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus | Õppekorralduse eeskiri 5.2.8. ]</ref> | |||
Korduseksam riigi finantseeritaval (REV) õppekohal on tasuta. | |||
Korduseksam tasulisel (OF) õppekohal on tasuline. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus | Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref> | |||
Tasulise soorituse korral tuleb tasuta 20 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ | Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref> | |||
'''Küsimus 5''' | |||
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? | |||
'''Vastus''' | |||
Et vajaduspõhist õppetoetust taodelda tuleb vastata järgmistele tingimustele: | |||
1. Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. | |||
2. Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja tudeng on kuni 24-aastane. | |||
3. Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe | |||
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel | |||
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. | |||
4. Tudeng ei tohi olla akadeemilisel õppepuhkusel. | |||
Toetuse suurus sõltub üliõpilase perekonna keskmisest sissetulekust õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. | |||
Selleks, et õppetoestust saada peab üliõpilane esitama avalduse riigiportaalis eesti.ee. Vastavalt vajadusele võib avalduse esitamisel vaja esitada lisa dokumente korrigeerimaks perekonna sissetulekuid või õppemahtu. | |||
Minimaalne ainepunkide arv, et õppetoetuse saada on 30 EAPd semestris, mida arvutatakse kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ | Vajaduspõhine õppetoetus]</ref> | |||
== Õpingukorralduse ülesanne == | |||
'''Ülesanne''' | |||
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? | |||
'''Vastus''' | |||
Aastas sain 23+27= 50 EAPd. Vajalik EAPde hulk õppeaastas on 54. Üks EAP maksab 50 eurot, misstõttu tuleb tasuda 50*4= 200 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine | Kõrgharidusreform (KKK)]</ref> | |||
== Viited == | |||
<references/> | |||
[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]] | |||
Latest revision as of 08:56, 22 October 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Mihkel Roots
Tudengikood: ******48
Esitamise kuupäev: 22.10.2015
Essee
Loengute salvestused on kättesaadavad Echo360-nes.[1]
Aines “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” toimus iganädalane loengusari. Loenguid oli kutsutud pidama IT valdkonnas kogenud spetsialistid, kes tutvustasid oma eriala ja andsid näpunäiteid. Iga loeng oli väga põnev ja andis palju uusi teadmisi ning kinnituse, et olen õige eriala valinud. Meele tegi kohe rõõmsaks kui sai kuulda oma eriala spetsialiste, kes nautisid oma tööd.
Sissejuhtavas loengus räägiti meile kooli õppekorraldusest, tehnilistest lahendustest nagu näiteks loengute salvestamisest, huviringidest, stipendiumitest ja üldiselt kooliga seonduvatest asjadest. Lisaks tutvustasid aine õppejõud ennast ja ainet. Soovitati kool õigel ajal ära lõpetada ja anti paar näpunäidet kuidas seda teha. Väga meeldiv oli õppeosakonna abivalmidus, et kui probleeme tekib, tuleb minna rääkima ja küll koos leitakse lahendus.
Esimeseks külalislektoriks oli IT Kolledži vilistlane Tiina Seeman, kes käis koolis lapse kõrvalat. Koolis olles sai ta teada, et IT on lahe ja läks projektijuhina tööle. Töö on mulle tuttav, sest mu enda ametinimetus hetkel on ka imelikul kombel IT projektijuht. Selle ametiga olen ma pigem seotud kaudselt ja rohkem tegelen administreerimisega. Kõik, mis Tiina rääkis, oli mulle juba tuttav. Väga vajalikud on regulaarsed koosolekud (nädalas kord), kus saadakse tiimi liikmetega kokku ning räägitakse progressist ja takistustest. Omavaheline suhtlemine on tähtis ja selle paneb toimima projektijuht. Veel rõhutas ta, et peab täpselt kindlaks tegema, mida klient soovib ja ajaga kindlasti kaasas käima. Üks mõte, mida ma ei teadnud ja jäi kõrva taha oli see, et tuleb leida endale midagi, mis sind rutiinist välja tõmbaks. Tema tegeles jooksmisega.
Teisena esines meile Elar Lang, kes oli sammuti IT Kolledži vilistlane lõpetades cum laude-ga. Enne ülikooli astumist õppis ta iseseisvalt programmeerimise selgeks ning hakkas tööle. IT Kolledžisse tuli ta selleks, et õppida programeerimist laiemalt. Peale bakalaurust läks ta TTÜ-sse magistrit õppima, kus ta lõpetas ka cum laude-ga. Elar rääkis meile, kuidas õppimiseks motivatsioon leida ja ülikool edukalt läbida. Ta mainis veel, et ülikool on sisukord ja me õpime kogu oma elu vältel, mis on muidugi enesestmõistetav IT alal töötajale. Ta rääkis, et mitte käia paberi pärast ülikoolis vaid teadmiste ja neid ammutada igas võimalikus tunnis ja kohas. Arendajana töötas ta 10 aastat ja siis viskas kopa ette ning läks Clarified Security-sse tööle. Seal töötab ta veebirakenduste turvalisuse koolitajana ja veebirakenduste turvalisuse testijana. See on väga hea näide sellest, et IT valdkond on väga lai ei pea ainult ühele erialale keskenduma. Sarnaselt Tiinale rõhutas ta oma aega planeerima ja eeltööd kõvasti tegema, mitte kõiki viimasele päevale jätta. Üllatav fakt oli see, kui ta ütles, et valmistas seda esitlust 3 päeva ette.
Kolmandaks esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori elust. Ta alustas oma karjääri 95-96 aastal TTÜs ja oli väga tänulik selles üle, sest ta õppis seal riistvara ja pani serveri ise juppidest kokku. Sellest tuli kohe mõte, et süs admin peab oskama ka arendaja tööd ja teadma, kuidas arendajate elu käib. Ilma selle teadmiseta oleks administraatori töö tänapäeval peaaegu et võimatu. Ta mainis ka, mis omadusi oleks vaja süs adminil. Nendeks on siis tugev stressitaluvus, leidlikkus, tervislik paranoia, programmeerimis oskus ja ametieetika. Süs admini graafik peab olema väga paindlik, sest probleemide või muudatuste tõttu võivad tööpäevad väga pikaks muutuda. Ta ise rääkis, kuidas ta oli ükskord 3 ööpäeva järjest tööl. Eelmainitud omadustest on siis ametieetika väga tähtis, sest usalduse kaotus tähendab töökarjääri lõppu. Teiste isiklikes failides ei tohi sobrada! Neljandaks külalislektoriks oli Kert Suvi, kes rääkis tarkvara kvaliteedist ja testimisest. Tema mainis, et paljud peavad testimist tüütuks etapiks ja kulutavad sellele palju vähem aega kui võiks. Selle tõttu on testijadi ja selle spetsialiste liiga väha. Tegelikult tuleks testida kogu projekti vältel, et lõpp-produkt oleks kvaliteetne ja turvaline. Mis juhtub kui ei testi? Võib-olla ei juhtugi midagi, kuid võib-olla juhtub kõige hullem. Testimist tuleb võtta tõsiselt ja seda teha regulaarselt. Tuleb olla leidlik ja mõelda kastist välja ning suurendada kasutajate arvu enneolematul ja vaadata, mis siis juhtub. Igaks juhtumiks tuleb valmistuda.
Viiendaks esinejaks oli Targo Tennisberg, kes avas oma loengu võluri kostüümis. Sissejuhatuses rääkis ta alkeemikutest (selleks ka kostüüm), kes müüsid petiskaupa ja seostas neid tänapäeva tänapäeva programmeerijatega. Osad programmeerijad tegelevad ka ainult pettusega. Ta rääkis kuidas tarkvara arenduse maailmas ellu jääda. Väga tähtis on suhtlemisoskus ja koostöö kliendi ja meeskonnaga. Tähtsaks faktoriks on kliendi soovide mõistmine, mida mainis ka Tiina. Tihti ei mõistetea üksteist ja selle tõttu ei vasta lõpp produkt kliendi soovidele.
Kuuendaks esinejaks oli Tanel Hunt, kes on IT ettevõtja. Ta andis väga häid õpetussõnu oma enda ettevõtte püsti panemisele. Kõigepealt tuleks valida sobiv meeskond, kellega on sujuv koostöö. Alguses tuleks alustada väikselt, et mitte liiga suure projektiga põruda. Kui väikse plaaniga on asi juba kindlam tuleks mõelda selle kaugemale viimisele. Lisaks rääkis ta, et investoreid huvitab hea meeskond ja tuleks valida äripartnereid, kes huvitatud ka asjast endast, mitte ainult rahast ja kasumist. Uskuge endasse ja ärge müüge oma firmat liiga vara maha.
Viimasena esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, nad rääkisid andmeteanaüüsist ja kuidas neid teadmisi rakendada tarkvara ja toodete loomiseks. See oli minujaoks kõige põnevam loeng, arvatavasti sellepärast, kuna mulle endale meeldib ka tihti statistikat, mingitest andemtest, teha. Kuid mulle meeldisid ka näited, mida nad tõid elulistest olukordadest, kus saab statistikat ära kasutada. Peaesineja Oliver oli ka muidugi väga põnev isiksus. Oleg oli vanem meesterahvas, kellel oli üüratu kogus kogemusi, tema kirjutas näiteks esiemese koodi jupi.Kohe kindlasti olid nad oma ala spetsialistid ja oli kohe meeldiv kuulata, kuidas nad oma tööd kaifivad. Kõrvu jäi Oliveri ütlus,et sõltumata soost, rassis jmt on igal isikul võimalik leida see enda nišši ala. IT on väga lai ala ja kui mingi valdkond (eriti ääreala, millega paljud ei tegele) sind paelub ja sa sellega tõsiselt tegelema hakkad, siis on võimalik saavutada tulevikus tõeline edu.
Loengute sari oli üllatavalt huvitav ja on isegi kahju, et see nii üürikeseks jäi. Kõiki loenguid tasus kuulata ja andsid häid näpunäiteid tulevikuks. Aine täitis oma ülesannet hästi ja andis üpriski suure pildi IT valdkondadest. Peamised õpetused, mis mulle meelde jäid ja mis kordusid loengutes on järgmised:
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus korduseksamiks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [2] Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. [3] Korduseksamile tuleb registreerida Õis-is, klikkides avalehel "kordussooritused" ja sealt soovitud kordussooritus valida. [4] Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [5] Korduseksam riigi finantseeritaval (REV) õppekohal on tasuta. Korduseksam tasulisel (OF) õppekohal on tasuline. [6] Tasulise soorituse korral tuleb tasuta 20 Eurot. [7]
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus
Et vajaduspõhist õppetoetust taodelda tuleb vastata järgmistele tingimustele: 1. Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. 2. Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja tudeng on kuni 24-aastane. 3. Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. 4. Tudeng ei tohi olla akadeemilisel õppepuhkusel. Toetuse suurus sõltub üliõpilase perekonna keskmisest sissetulekust õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. Selleks, et õppetoestust saada peab üliõpilane esitama avalduse riigiportaalis eesti.ee. Vastavalt vajadusele võib avalduse esitamisel vaja esitada lisa dokumente korrigeerimaks perekonna sissetulekuid või õppemahtu. Minimaalne ainepunkide arv, et õppetoetuse saada on 30 EAPd semestris, mida arvutatakse kumulatiivselt.[8]
Õpingukorralduse ülesanne
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?
Vastus
Aastas sain 23+27= 50 EAPd. Vajalik EAPde hulk õppeaastas on 54. Üks EAP maksab 50 eurot, misstõttu tuleb tasuda 50*4= 200 eurot. [9]
