User:Bpoldoja

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Berit Põldoja

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari oli väga motiveeriv, õpetlik ja andis huvitavaid teadmisi nii koolis käimise aspektist kui ka tuleviku töö ning karjääri valikuks. Esimeses tutvustavas loengus sain teada, kuidas toimib IT kolledžis õppimine. Tulles gümnaasiumipingist oli see just minu jaoks väga oluline. Õppetöö läbiviimise kohta edastati palju uut ja huvitavat informatsiooni, millest suurt osa sai kindlasti kohe praktiseeritud. Esimeseks väliskülaliseks oli Tiina Seeman, kes rääkis väga entusaistlikult IT projektide juhtimisest ja kui vajalik on meeskonnatöö. Tema karjäärivalikud on olnud mitmekesised tänu millele on ta saavutanud edu. Muudatused ja pidev arenemine oli see, mis inspireeris ka mind olema rohkem aktiivne. Mulle meeldis Seemani organiseeritus ja kuidas on ta suutnud nii paljudele väljakutsetele vastu astuda. Ta rääkis täpsemalt projektijuhtimise etappidest, riskidest, eesmäkide seadmistest ja plaanimisest, mida saan suhestada ka ise hetkel koolis käimisega. Tiina Seeman rääkis samuti ebaõnnestunud projektidest, mis andsid nägemuse, et kõik ei pruugigi minna alati plaanipäraselt, aga selles pole hullu midagi.

Teises külalisloengus rääkis IT kolledži vilistlane Elar Lang oma õppimiskogemustest ja tema nõuanded oli vägagi kasulikud. Need andsid teistsuguse vaatenurga õppimisele, mida kindlasti rakendan ka ise nüüd. Põhiliselt aitas mind kõige rohkem tema mõtted, et seades kindlaid eesmärke ja pühendudes neile tundub kõik olevat võimalik. Samuti meeldisid mulle Elari sõnad, et kool õpetab õppima ning kõike ei peagi meelde jätma. Kui on käes õige suhtumine, eesmärk ning oskus planeerida oma aega on võimalik saada väga edukaks. Peab ainult selle nimel töötama ja vaeva nägema.

Kolmandas loengus esines meile Taavi Tuisk, kes töötab süsteemihaldurina. Taavi rääkis väga veenvalt ametieetikast, stressitaluvusest ja administraatori töö ohtudest, mis pani mõtlema, et usaldusväärsust võib ka rikkuda ühe mõtlematu teoga. Mulle meeldisid tema mõtted, et see, mida koolis õpetatakse on jäänud küll ajast maham aga siiski enda arendamiseks tuleb tööturul olevaga kursishoida ennast. See on selline ala, mis pidevalt uueneb. Kahjuks Tuisu esinemisoskus ei olnud nii hea, kui eelnevate loengute lektoritel ja seetõttu ei suutnud ta ka seda teemat nii põnevaks teha.

Neljandas loengus esines Kert Suvi, kes rääkis testimisest. Ta tõi palju asjalikke aspekte ja uusi vaatenurki, kuidas testijad on tööturul hetkel liiga vähe ja tarvara ei testita piisavalt. Kõik teavad, et testimine on oluline töö, sest vastasel juhul on palju kannatajaid. Kahju sõltub, kui suur või oluline on klient. Kert tõi asjalikke näiteid elust. Samuti äratas huvi testimise kui edasise karjäärivaliku vastu.

Viiendas loengus rääkis Targo Tennisbeng tarkvaraarendusest ja kuidas selles maailmas ellu jääda. Mulle oli see huvitav kuulata, kuna soovin ise arendus erialal töödata tulevikus. Ta tõi välja ka negatiivseid külgi, mis kaasnevad IT alal töötamisega. Põhiliseks raskuseks on vastamine kliendi nõudmistele ja tema rahulolu täitmine. Seega on väga tähtis, et kõik üheselt mõistaksid üksteist. Samuti rääkis ta kui tähtis on saada koolis selgeks, et vaja on osata õppida õppima, mida rõhutas ka meie teine külalisesineja varemalt.

Kuuendas loengus esines IT ettevõtja Tanel Unt, kes rääkis väga entusiastlikult oma IT ettevõtte loomisest. Varasematest loengutest käis läbi või millele viidati ka selles loengus oli see, et ise peab nii palju vaeva nägema, kuna IT on selline ala, mis pidevalt areneb, on raske tempoga kaasas käia. Samuti rõhutati, kui tähtis on meeskonnatöö ja oskus õigesti suhelda. Mulle meeldis, et ta kõneles inimlikest aspektidest. Palju on vaja mõistvat suhtumist, isegi siis kui tuleb ette probleeme, mis IT valdkonnas on paratamatus.

Viimases loengus oli kaks väga sümpaatset esinejat – Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Peamiselt kõneles meile Oliver, kes tutvustas põgusalt andmeanalüüsi ja rääkis selle olulisusest. Minule tuli üllatuseks, kui paljudes valdkondades kasutatakse tegelikult andmeanalüüsi. Näiteid, mida ta tõi oli väga põnev kuulata. Esineja esines väga emotsionaalselt ning oli näha, kuidas inimene töötab sellel ala südamega. Mulle meeldis samuti, et Oliver suhtles tudengitega, küsis küsimusi ja andis häid vastuseid. Näiteks üheks tema soovituseks oli, et enne toote välja laskmist tuleks vaadata, kas see toode üldse müüks ehk kas sel tal oleks klientuuri. Huvitavaks aspektiks tõi ta, kuidas on võimalik ennustada nii suure täpsusega müügiprognoosi. Ma arvan, et arvatavasti sellest loengusarjast oligi viimane loeng minu lemmik.

Kokkuvõtteks sooviksin tänada nii esinejaid kui ka õppejõudu, sest rääkima olid valitud väga head esinejad, kes enamjaolt kõik suutsid anda edasi oma pühendumuse ning oskasid teha need loengud huvitavaks isegi siis, kui esmapilgult ei tundunud nende karjääri valik nii põnev. Kõikidest loengutest tulid ilmsiks teadmised, millele sain ka kinnitust. Oma ala spetsialistidelt oli näha, kui palju on vaja töötada, et edukaks saada, kuid kindlasti aitab kaasa, kui valid õige ala ning teed seda, millest hoolid ja armastad.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist[5.2.13.]. Kui soov on teha kordussooritust tuleb kokku leppida aeg õppejõuga [5.3.2.]ning kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is[5.2.8.1]. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[5.2.8.1.]. Kui oled riigi finantseeritaval õppekohal(RF), siis on tasuta[5.2.7.], aga tasulisel (OF) õppekohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€.

Küsimus 1

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel aastal, pean tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkusele minnes esitama meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks akadeemilisele puhkusele minnes on vaja avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks akadeemilisele puhkusele minnes on vaja lisada lapse sünnitunnistus..

Tervislikel põhjustel maksimaalne puhkuse aeg on 2 aastat. Ajateenistuse korral 1 aasta ja lapsepuhkuse puhul kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel põhjustel on lubatud võtta akadeemiline puhkus üheks aastaks, alates teisest õppeaastast.

Puhkust saab lõpetada enne puhkusele järgneval semestril, esitades avalduse enne punase joone päeva. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, kui tegemist on keskmise, raske või sügava puudega isikuga või alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega ja esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas number X = 23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X=24 EAP

Y=23 EAP

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP

Lahendus:

Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 24+23= 47 EAP

54 - 47 = 7 EAP; Ühe EAP hind on 50 € ehk

50 * 7 = 350 €

Vastus:

Esitatav arve on 350 €.