User:Ssulev: Difference between revisions
| (55 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
== Erialatutvustuse aine arvestustöö == | == Erialatutvustuse aine arvestustöö == | ||
[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]] | |||
Autor: Steve Sulev<br /> | Autor: Steve Sulev<br /> | ||
Esitamise kuupäev: 18.10.2015<br /> | |||
Esitamise kuupäev: <br /> | |||
=== Essee === | === Essee === | ||
---- | ---- | ||
Esimene, sissejuhatav loeng <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 1. loeng, Õppekorraldus, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo ]</ref>, mis kaugõppele täitis ka aktuse rolli, varustas tudengid olulisemate teadmistega igapäevaste õpingukorraldust puudutavate küsimuste lahendamiseks. Loengu viis läbi Kristjan Karmo. Kolledžit ning siin õppimisega kaasnevaid võimalusi ning kohustusi tutvustasid IT Kolledži prorektor Toomas Lepikult, üliõpilasesinduse esimees Sandra Niinepuu, õppeosakonna juhataja Inga Vau, kvaliteedijuht Merle Varendi, haridustehnoloog Juri Tretjakov, õppejõud ning vilistlane Lauri Võsandi. Jagati olulisi näpunäiteid ning toon oli julgustav. <br /> | |||
Teisel loengul <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 2. loeng, IT projektide juhtimine, Tiina Seeman] </ref> tutvustas projektijuhtimist IT valdkonnas noor kuid kogenud Tiina Seeman. Nii ärilise kui tehnilise projektijuhina töötanud Seeman kirjeldas projektijuhi elu ning kaasnevaid väljakutseid. Käsitletud probleemid on asjakohased igas valdkonnas, kus projekti- või muu juhtimisega kokku puututakse. Olles ka ise igapäevaselt projektidega hõivatud sain tõmmata paralleele enda igapäevase tegevusega ning uusi mõtteid selle paremaks korraldamiseks. <br /> | |||
Kolmanda loengu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true 3. loeng, "Õppimisest. Omast kogemusest.", Elar Lang] </ref> läbivaks teemaks oli motivatsioon. Elar Lang, küberturve spetsialist, rääkis, mis see tema jaoks tähendab ning kuidas see enda jaoks leida. Rõhk oli enda suhtumise häälestamisel edukusele – pole kohustusi, on võimalused, pole takistusi, on väljakutsed. Usun, et enesemotiveerimine on paljudele kaugõppeüliõpilastele ka rohkem või vähem juba tuttav teema, kuid selle põhitõdede meelde tuletamine ei jookse kindlasti mööda külge maha. Noorematele, kel kogemusi vähem, on õppima õppimine hädavajalik. <br /> | |||
Süsteemihalduri tööst rääkis neljandas loengus <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true 4. loeng, Millega tegeleb süsteemihaldur, Taavi Tuisk]</ref> süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Käsitleti ametivaliku eetilisi küsimusi, pingeid, probleeme ja väljakutseid. Näited olid ehk IT-s alles alustajate jaoks liiga spetsiifilised, aga ilmestasid räägitut. Jällegi ei saa kuidagi mööda programmeerimise oskuse kasust ning samuti vastupidi, süsteemi tundmise kasust programmeerijatele. Jagati häid näpunäiteid süsteemihalduse ja programmeerimise põimuvuse kohta. <br /> | |||
Viiendas loengus <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true 5. loeng, Testimine ja tarkvara kvaliteet, Kert Suvi] </ref> rääkis veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja Kert Suvi testimisest ning tarkvara kvaliteedist. Testimine on IT maailma vähem populaarne elukutse ning tihtipeale ka ettevõtete tegevuse juures vähem tähelepanu saav valdkond. Saime hea ülevaate sellest, miks see nii on, ning samuti miks see pole väga mõistlik. <br /> | |||
Kuuendas loengus <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true 6. Loeng, Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda, Targo Tennisberg] </ref> rääkis Targo Tennisberg kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Nii programmeerijate, projektijuhtide kui ka analüütikute ametid nõuavad oluliselt rohkem oskusi ning tegevusi, kui ette valmistab kool või kirjeldab ametijuhend. Väga huvitav oli näite tarkvara projektide hindamise ilmestamiseks. Enda väärtuse mõistmine ettevõtte tegevuses oleks ilmselt efektiivsust oluliselt tõstev oskus. Loeng annab häid äriideid. <br /> | |||
Ettevõtlusega alustamisest rääkis seitsmendas loengus <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true 7.Loeng, Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel, Tanel Unt] </ref> Tanel Unt. Ebaõnnestunud ettevõtmised andsid hea ülevaate ettevõtlusega alustamise riskidest: Idee teostamise keerulisus, finantseerimise probleemid, ettevõtlusteadmiste olulisus ning meeskonna valiku keerulisus. Edukas olemiseks tuleb olla valmis raskusteks ning olla paindlik. <br /> | |||
Sellest, mida andmekaevandamine ning analüüsimine võimaldab, tutvustas kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true 8.Loeng, Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat, Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak]</ref> Oliver Kadak. Toodi huvitavaid näiteid optimeerimisest ettevõtluses ning riigiametites kuid ka selle puudumisest. <br /> | |||
<br /> | |||
Kokkuvõttes olid esitlused väga huvitavad ning andsid hea ülevaate IT töömaailma erinevatest võimalustest ning mõtteainet ja ideid edaspidiseks. | |||
=== Õpingukorralduse küsimused === | |||
=== | |||
---- | ---- | ||
==== Küsimus A ==== | |||
= | Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <ref name ="tutvustus"> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]</ref> | ||
'''Vastus''' <br /> | |||
Eksami läbikukkumisel tuleb meeles pidada, et: | |||
* Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.<ref name ="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri - 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]</ref> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref name ="eeskiri"> </ref> | |||
* Korduvsooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref name ="eeskiri"> </ref> | |||
* Eksamile/ arvestusele registreerumine korduseksami ja –arvestuse puhul on nõutav ÕISis <ref name ="eeskiri"> </ref> Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <ref name ="KKK"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? KKK - 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?] </ref> | |||
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref name ="eeskiri"> </ref> | |||
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref name ="eeskiri"> </ref> | |||
** RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref name ="KKK"> </ref> | |||
** Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole <ref name ="KKK"> </ref> | |||
==== Küsimus 4 ==== | |||
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? <ref name ="tutvustus"> </ref> | |||
==== | '''Vastus''' <br /> | ||
Varasema töökogemuse õppeainete arvestamisel kasutamiseks tuleb talitleda vastavalt Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) korrale: <br /> | |||
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. <ref name = „KKK vota“> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis_ja_millal_tuleb_esitada_varasemate_õppetulemuste/töökogemuse_arvestamiseks? KKK - Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref> | |||
# Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).<ref name =“KKK vota“> </ref> | |||
# Vali sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“ (viimane tähendab, et ülekannet taotletakse rohkem kui ühte liiki õppimise arvelt, näiteks kõrgkooliõpingud + töökogemus). Ülekande liigi alt „Lisa komplekt“ – komplekt on üks taotletav tervik (näiteks IT Kolledži ühe õppeaine arvestamiseks on loodud vastavused mitme teises koolis õpitud õppeainega). Ühe ülekande liigi alla saad moodustada mitmeid erinevaid komplekte.<ref name =“KKK vota“> </ref> | |||
# Kui tegemist on vabaainega, ka täienduskoolituse arvestamisega vabaaineks (näiteks tuutorite koolitus), sisesta see „Aine ülekanne“ alt. „Täienduskoolituse ülekanne“ alt saad taotlust täita juhul, kui läbitud koolitusele vastab õppekavast mõni aine (ehk tegemist pole vabaainega).<ref name =“KKK vota“> </ref> | |||
# Iseseisvalt õpitu palun sisesta „Töökogemuse ülekanne“ alt.<ref name =“KKK vota“> </ref> | |||
# Vajalikud lisadokumendid (varasemate õpingute arvestamise taotlemisel eelmise õppeasutuse lõpudokumendid või väljavõte õppesooritustest, aineprogrammid/-kirjeldused läbitud õpingute kohta, täienduskoolituse arvestamise taotlemisel täienduskoolituse tunnistused/sertifikaadid/programmid, töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.<ref name =“KKK vota“> </ref> | |||
# Mahukamad dokumendid võid esitada lingituna „Lisa veebileht“ alt (näiteks link aineprogrammidele eelmise kooli veebilehel). Sel juhul on soovitav lisada lingi kohta kommentaar (seda on võimalik teha, kui valitud ülekande liigi alt oled komplekti lisanud).<ref name =“KKK vota“> </ref> | |||
# „VÕTA maksumus“ all näed summat, mille tasumiseks saad ÕIS-i kaudu elektroonse arve peale taotluse kinnitamist.<ref name =“KKK vota“> </ref> | |||
# Taotlust täites on võimalik infot salvestada. Enne taotluse kinnitamist palun veendu, et oled selle korrektselt täitnud (oled lisanud vajalikud dokumendid), sest sellisel kujul jõuab dokument VÕTA komisjonini!<ref name =“KKK vota“> </ref> | |||
VÕTA komisjoni otsus(ed) lisatakse Sinu taotlusele enne semestri punase joone päeva (iga komplekti kohta ilmub eraldi otsus). Positiivsed tulemused kantakse ÕIS-i õppesooritustena semestri jooksul.<ref name =“KKK vota“> </ref> <br/> <br/> | |||
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref name =“KKK vota“> </ref> | |||
=== Ülesanne === | |||
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. | |||
'''Vastus''' <br /> | |||
X = 20; Y = 25 <br /> | |||
<br /> | |||
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd, tuleb õppekulud osaliselt hüvitada: <br /> | |||
27-X+27-Y = 27-20+27-25=9 EAP ulatuses <br /> | |||
<br /> | |||
Sellisel juhul on esitatava arve suurus<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2015/2016 õppeaastal]</ref> <br /> | |||
9x50=450 EURi | |||
== Viited == | == Viited == | ||
<references /> | <references /> | ||
Latest revision as of 20:21, 22 October 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Steve Sulev
Esitamise kuupäev: 18.10.2015
Essee
Esimene, sissejuhatav loeng [1], mis kaugõppele täitis ka aktuse rolli, varustas tudengid olulisemate teadmistega igapäevaste õpingukorraldust puudutavate küsimuste lahendamiseks. Loengu viis läbi Kristjan Karmo. Kolledžit ning siin õppimisega kaasnevaid võimalusi ning kohustusi tutvustasid IT Kolledži prorektor Toomas Lepikult, üliõpilasesinduse esimees Sandra Niinepuu, õppeosakonna juhataja Inga Vau, kvaliteedijuht Merle Varendi, haridustehnoloog Juri Tretjakov, õppejõud ning vilistlane Lauri Võsandi. Jagati olulisi näpunäiteid ning toon oli julgustav.
Teisel loengul [2] tutvustas projektijuhtimist IT valdkonnas noor kuid kogenud Tiina Seeman. Nii ärilise kui tehnilise projektijuhina töötanud Seeman kirjeldas projektijuhi elu ning kaasnevaid väljakutseid. Käsitletud probleemid on asjakohased igas valdkonnas, kus projekti- või muu juhtimisega kokku puututakse. Olles ka ise igapäevaselt projektidega hõivatud sain tõmmata paralleele enda igapäevase tegevusega ning uusi mõtteid selle paremaks korraldamiseks.
Kolmanda loengu [3] läbivaks teemaks oli motivatsioon. Elar Lang, küberturve spetsialist, rääkis, mis see tema jaoks tähendab ning kuidas see enda jaoks leida. Rõhk oli enda suhtumise häälestamisel edukusele – pole kohustusi, on võimalused, pole takistusi, on väljakutsed. Usun, et enesemotiveerimine on paljudele kaugõppeüliõpilastele ka rohkem või vähem juba tuttav teema, kuid selle põhitõdede meelde tuletamine ei jookse kindlasti mööda külge maha. Noorematele, kel kogemusi vähem, on õppima õppimine hädavajalik.
Süsteemihalduri tööst rääkis neljandas loengus [4] süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Käsitleti ametivaliku eetilisi küsimusi, pingeid, probleeme ja väljakutseid. Näited olid ehk IT-s alles alustajate jaoks liiga spetsiifilised, aga ilmestasid räägitut. Jällegi ei saa kuidagi mööda programmeerimise oskuse kasust ning samuti vastupidi, süsteemi tundmise kasust programmeerijatele. Jagati häid näpunäiteid süsteemihalduse ja programmeerimise põimuvuse kohta.
Viiendas loengus [5] rääkis veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja Kert Suvi testimisest ning tarkvara kvaliteedist. Testimine on IT maailma vähem populaarne elukutse ning tihtipeale ka ettevõtete tegevuse juures vähem tähelepanu saav valdkond. Saime hea ülevaate sellest, miks see nii on, ning samuti miks see pole väga mõistlik.
Kuuendas loengus [6] rääkis Targo Tennisberg kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Nii programmeerijate, projektijuhtide kui ka analüütikute ametid nõuavad oluliselt rohkem oskusi ning tegevusi, kui ette valmistab kool või kirjeldab ametijuhend. Väga huvitav oli näite tarkvara projektide hindamise ilmestamiseks. Enda väärtuse mõistmine ettevõtte tegevuses oleks ilmselt efektiivsust oluliselt tõstev oskus. Loeng annab häid äriideid.
Ettevõtlusega alustamisest rääkis seitsmendas loengus [7] Tanel Unt. Ebaõnnestunud ettevõtmised andsid hea ülevaate ettevõtlusega alustamise riskidest: Idee teostamise keerulisus, finantseerimise probleemid, ettevõtlusteadmiste olulisus ning meeskonna valiku keerulisus. Edukas olemiseks tuleb olla valmis raskusteks ning olla paindlik.
Sellest, mida andmekaevandamine ning analüüsimine võimaldab, tutvustas kaheksandas loengus [8] Oliver Kadak. Toodi huvitavaid näiteid optimeerimisest ettevõtluses ning riigiametites kuid ka selle puudumisest.
Kokkuvõttes olid esitlused väga huvitavad ning andsid hea ülevaate IT töömaailma erinevatest võimalustest ning mõtteainet ja ideid edaspidiseks.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? [9]
Vastus
Eksami läbikukkumisel tuleb meeles pidada, et:
- Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.[10] Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[10]
- Korduvsooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[10]
- Eksamile/ arvestusele registreerumine korduseksami ja –arvestuse puhul on nõutav ÕISis [10] Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. [11]
- Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [10]
- Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [10]
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? [9]
Vastus
Varasema töökogemuse õppeainete arvestamisel kasutamiseks tuleb talitleda vastavalt Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) korrale:
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. [12]
- Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”).[13]
- Vali sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“ (viimane tähendab, et ülekannet taotletakse rohkem kui ühte liiki õppimise arvelt, näiteks kõrgkooliõpingud + töökogemus). Ülekande liigi alt „Lisa komplekt“ – komplekt on üks taotletav tervik (näiteks IT Kolledži ühe õppeaine arvestamiseks on loodud vastavused mitme teises koolis õpitud õppeainega). Ühe ülekande liigi alla saad moodustada mitmeid erinevaid komplekte.[13]
- Kui tegemist on vabaainega, ka täienduskoolituse arvestamisega vabaaineks (näiteks tuutorite koolitus), sisesta see „Aine ülekanne“ alt. „Täienduskoolituse ülekanne“ alt saad taotlust täita juhul, kui läbitud koolitusele vastab õppekavast mõni aine (ehk tegemist pole vabaainega).[13]
- Iseseisvalt õpitu palun sisesta „Töökogemuse ülekanne“ alt.[13]
- Vajalikud lisadokumendid (varasemate õpingute arvestamise taotlemisel eelmise õppeasutuse lõpudokumendid või väljavõte õppesooritustest, aineprogrammid/-kirjeldused läbitud õpingute kohta, täienduskoolituse arvestamise taotlemisel täienduskoolituse tunnistused/sertifikaadid/programmid, töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[13]
- Mahukamad dokumendid võid esitada lingituna „Lisa veebileht“ alt (näiteks link aineprogrammidele eelmise kooli veebilehel). Sel juhul on soovitav lisada lingi kohta kommentaar (seda on võimalik teha, kui valitud ülekande liigi alt oled komplekti lisanud).[13]
- „VÕTA maksumus“ all näed summat, mille tasumiseks saad ÕIS-i kaudu elektroonse arve peale taotluse kinnitamist.[13]
- Taotlust täites on võimalik infot salvestada. Enne taotluse kinnitamist palun veendu, et oled selle korrektselt täitnud (oled lisanud vajalikud dokumendid), sest sellisel kujul jõuab dokument VÕTA komisjonini![13]
VÕTA komisjoni otsus(ed) lisatakse Sinu taotlusele enne semestri punase joone päeva (iga komplekti kohta ilmub eraldi otsus). Positiivsed tulemused kantakse ÕIS-i õppesooritustena semestri jooksul.[13]
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.[13]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Vastus
X = 20; Y = 25
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd, tuleb õppekulud osaliselt hüvitada:
27-X+27-Y = 27-20+27-25=9 EAP ulatuses
Sellisel juhul on esitatava arve suurus[14]
9x50=450 EURi
Viited
- ↑ 1. loeng, Õppekorraldus, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo
- ↑ 2. loeng, IT projektide juhtimine, Tiina Seeman
- ↑ 3. loeng, "Õppimisest. Omast kogemusest.", Elar Lang
- ↑ 4. loeng, Millega tegeleb süsteemihaldur, Taavi Tuisk
- ↑ 5. loeng, Testimine ja tarkvara kvaliteet, Kert Suvi
- ↑ 6. Loeng, Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda, Targo Tennisberg
- ↑ 7.Loeng, Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel, Tanel Unt
- ↑ 8.Loeng, Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat, Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak
- ↑ 9.0 9.1 Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele
- ↑ 10.0 10.1 10.2 10.3 10.4 10.5 Õppekorralduse eeskiri - 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS
- ↑ 11.0 11.1 11.2 KKK - 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?
- ↑ KKK - Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?
- ↑ 13.00 13.01 13.02 13.03 13.04 13.05 13.06 13.07 13.08 13.09 Cite error: Invalid
<ref>tag; no text was provided for refs named“KKK - ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2015/2016 õppeaastal
