User:Kpapstel

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kairi Papstel
Esitatud: 22.oktoober.2015

Essee

Esimesest loengust sain palju infot õpingute korraldusliku poole ning mitmete õppetöö väliste tegevuste kohta. Samuti jagas Kristjan Karmo mitmeid soovitusi, kuidas õppimisega paremini toime tulla. Oluline on suhelda, vigu tunnistada, küsida(ka rumalaid küsimusi) ja julge olla! (Karmo, Septer, Tretjakov, Varendi, Vau, Võsandi, 2015)

Tiina Seeman ettekanne oli põnev ülevaade juhtimistegevusest ning selle kvaliteedist. Ta tõi oma ettekandes välja, et kogu elu on tegelikult üks projektijuhtimine ning elus nagu ka tööl oleme me süsteemiparandajad, kes leiavad vigu kuidas süsteem (ja ka iseennast) tööle panna. Olen nõus tema väidetega, et töö peab rõõmu valmistama ja sellest peab vaimustuma. Ja sarnaselt tema mõtetega leian, et oluline on leida ka väljaspool tööaeg tegevusi, mis aitavad sind töörutiinist välja tõmmata ja tekitavad head emotsiooni. Arvan, et meelepäraste tegevust leidmine väljaspool tööaega aitavad ka tööd paremini nautida ja seega ei teki nii kergelt ohtu end tööga läbi põletada. Veel pidas ta oluliseks planeerimisoskust, oskust korraldada asju nii, et jõulupakid jõuaksid õigeks ajaks ikka kuuse alla ning et majal ei pandaks aknaid ette enne vundamenti. Olen samal seisukohal, et oluline on oskus kontrollida kogu protsessi ja korraldada asju nii, et nad õigel ajal valmis saavad. Erinevalt paljude arusaamast on tema arvates arendajate kõrval oluline roll ka heal juhil ning projektijuhi teha on palju, et kogu meeskond ilusasti koostööd teeks. Riske tuleb osata hinnata, aga ei tohi neisse kinni jääda. (Seeman, 2015)

Elar Lang oli eriline võibolla seepärast, et kuigi tal ei olnud esialgu erialast haridust, oli ta tööl tegelikult juba hea sissetuleku ning edu saavutanud. Kooli jõudis ta lõpuks tänu oma tüdruksõbrale ning kui ta õppimise maigu suhu sai, siis ei saanud enam pidama ehk siis kui saavutas edu ja lõpetas cum laude, siis tekkis motivatsioon edasi õppida ning läks veel edasi õppima TTÜsse. Lang soovitas eesmärkide saavutamiseks teha plaan, kuhu märkida vahepunktid ehk vahe-eesmärgid, jälgida progressi ning edenemisel ennast kiita. Tema enda näitel oli väga hästi näha, kuidas see süsteem toimis. Tema loeng oli väga motiveeriv teemal kuidas õppida ja koolis või üldse elus hakkama saada ning ta andis head eeskuju, kuidas oma eesmärkideni jõuda. Need, kes tahavad edu saavutada, neile antakse alati ka võimalus. Keskenduda tuleks vaid positiivsele, mitte sellele, et on raske ja pead pingutama ehk keskendu võimalustele, mitte takistustele. (Lang, 2015)

Taavi Tuisk rääkis väga põhjalikult süsteemihalduri tööst, aga algaja jaoks tegi ta seda pisut keeruliselt. Kohati oli mul raske jälgida ja ei saanud paljudest asjadest aru. Tuisk tõi välja soovitused, kuidas paremini probleemidega toime tulla. Probleemi tekkimisel pidas ta oluliseks kiirelt ja adekvaatselt reageerida. Esmalt panna diagnoos, siis mõelda, millised on võimalikud lahendused ja seejärel hakata probleemi lahendama ning lisas, et ajaga lähevad probleemid kergemaks. Kui probleemidest veel rääkida, siis mainis ta, et arendajate ja süsteemi administraatorite vahel on igavene vaen, mis tegelikult on põhjustatud puudulikust töö korraldusest. Kuigi ta juhtimisrolli oulisust otseselt välja ei toonud, tundub mulle, et siit kumab sarnaselt Seemanile natuke läbi see, et oluline on ikkagi hea juht, kes töökorralduse paika paneb, aga vastutama peaksid ikkagi kõik. Samuti rääkis ta ametieetikast ja sellest, et ei ole vaja toppida nina kliendi andmetesse. (Tuisk, 2015)

Kert Suvi rääkis põhjaliklt, mis testimine on, kui vähehinnatud see valdkond hetkel veel on ning kui vajalik on tegelikult testida, mitte eeldada. Tundus väga veenev, sest eks kõik meist teevad vigu ka väga tasemel arendajad ja testijad on just need, kes oskavad kõige paremini funktsionaalsed vead üles leida. Suvi rõhutas veel, et selle ameti puhul on oluline tugev analüüsivõime ja kastist välja mõtlemine ja et tihtipeale loeb elukogemus rohkem kui töökogemus. (Suvi, 2015)

Targo Tennisberg andis põhjaliku ülevaate tarkvaraarendusest ning tõi välja omapoolse versiooni edu valemist. Niivõrd oluline ei ole tema arvates idee, kuivõrd teostus ja võime asju lõpule viia. Ta tõi välja mitmeid isikuomadusi, mis arendajatel olla võiks. Sarnaselt Tuisule pidas ta oluliseks probleeme ette näha, mis tema arvates on isegi olulisem kui ägedat koodi kirjutada. Hea arendaja peab olema valmis tegema tegevusi, mis ei ole tema ametikirjelduses kirjas, olema mõtlemisvõimeline ning valmis ootamatusteks. Selleks, et saavutada edu on oluline pakkuda spetsiaalset väärtust, mis oleks kvalitatiivselt teistsugune, kui maailmas pakutav. Arvan ka ise, et selleks, et teha head tööd, ei piisa ainult erialastest oskustest vaid selleks on vaja veel mitmeid teisi isikuomadusi. (Tennisberg, 2015)

Tanel Unt rääkis eraettevõtja võludest ja valudest. Oluline teha tööd, mis meeldib ja samuti peaks töö lõbus olema, ei piisa kui teed erialast tööd hästi. Samad mõtted kõlasid ka eelmise esineja ettekandest ning neid pidas oluliseks ka Seeman. Kuigi teekond võib raske olla, aga kui järjekindlalt teed, jõuad oma püsivusega kaugele. Tema jutust jäid veel meelde konfliktid müügimeeste ja arendajate vahel, sest müügimehed tahavad kliendile alati meelepärased olla ja sageli ei suuda nö reaalselt mõelda -iga probleem ei pea aga jõudma arendajani, et klientidele meeldida, sest arendajatel on niigi palju tööd ja iga väikese murega ei ole mõtet neid segada. (Unt, 2015)

Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andsid väga huvitava ja näideterohke ülevaate andmeanalüüsist ja andmekaevest. Pani huviga mõtlema, et kuidas iga liigutus, sõna või tegu annab sulle juba rohkelt informatsiooni, mida analüüsida ning oluline on leida olemasolevatest andmetest lisaväärtust. Sarnaselt mõne eelkõnelejaga leidsid ka nemad, et üks IT firma peab huvitav ja lõbus olema ning julgustasid tegama midagi teistsugust, sest niššasjad on need, mis müüvad.(Bogdanov, Kadak, 2015)

Vaatamata sellele, et kõik loengud ja esinejad olid omamoodi erilised, leidsin neist ka palju ühist.

Kõige rohkem jäi kõikidest loengutest kõlama lause, et tuleb õppida õppima. Mitmel korral rõhutati, et oluline ei ole tunnistus, mis sa koolist saad, vaid need oskused, mida siin õpetatakse. Arvan samuti, et tegelikult ei ole konkreetsed teadmised üldsegi nii olulised, kui võime õppida ja areneda, sest reaalses elus on olulisem leida kiirelt lahendus, mitte kõike asju peast teada. Õppimise kohta meeldis mulle veel Langi võrdlus, et kool on kui raamatu sisukord, mis annab sulle vaid sissejuhatuse erinevatesse teemadesse. Minu arvates on see väga tabavalt öeldud, sest kool ei suuda sulle kõike vajalikke teadmisi selle lühikese ajaga selgeks teha, ja seega ongi ta eesmärk viidata, millised teemad selles valdkonnas üldse on, mida võiks õppida ja uurida.

Samuti rõhutasid peaaegu kõik esinejad meeskonna head omavahelist läbisaamist ja kööstöö olulisust. Jäid kõlama laused: Kolleegid on sinu lähimad võitluskaaslased, kellega sa sõjaplaani teed. Su ümber peaksid olema need inimesed, kellega koos auku kukkuda ja sealt ka välja ronida. Sõbrad on olulised ja nende käest tuleks küsida abi, aga mitte lahendust. Samuti võrreldi meeskonda, kellega sa hommikust õhtuni koos oled abieluga. Need kõik laused panid mõtlema, kui oluline on tegelikult ikkagi see, millises meeskonas sa töötad. Ükskõik kui väga sulle su töö ei meeldi, on raske hästi tööd teha, kui ei ole head ja sõbralikku meeskonda, kellele toetuda ja kellega koostööd teha.

Minu arvates oli põnev kursus ja kuulasin huviga erinevate ametite spetsialiste, kes kõik oma valdkonda väga põhjalikult tutvustasid. Sain palju selgema pildi, millised valikud mind peale kooli ees võivad oodata, milliseid omadusi ühel või teises ametil vaja läheb ning mis on nende ametite rõõmud ja mured.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokku leppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Ühe õppeaine piires on mul õigus kolmele sooritusele. Järeleksamit võib teha kahe semestri jooksul (ülejärgmise semesti punase joone päevani) pärast aine toimumissemestri lõppu. Kokkuleppeid saab teha õppejõuga. Eksamile registreerimine on nõutav ja toimub korduseksami puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva, seega tuleb registreeruda hiljemalt üle-eelmise tööpäeva lõpus arvestatuna eksami toimumise päevast.(IT Kolledž, 12.03.2015) Korduseksamid on riigieelarvelisel/RE õppekohal õppijatele tasuta ja on riigieelarvevälisel/REV õppekohal õppijatele on kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal 20 €. (IT Kolledž, 21.10.2015)

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel aastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Akadeemilisele puhkusele minemiseks tuleb teha avaldus rektori nimele. Tervislikel põhjustel on vaja esitada lisaks meditsiiniasutuse tõend. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisaks avaldusele esitada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks on vaja avaldusele lisada lapse sünnitõend.
Maksimaalne puhkuse aeg on tervislikel põhjustel 2 aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks 1 aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, kui ta seda ei ole teinud lõpetatakse puhkus automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
Akadeemilise puhkuse ajal saavad õppeained deklareerida ning teha järel eksameid ja arvestusi keskmise, raske või sügava puudega isikud, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja ning aja- või asendusteenistuses viibijad. (IT Kolledž, 12.03.2015)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Vastavalt 2015/2016 õppeaasta tasumääradele tuleb õppkulud osaliselt hüvitada esimesel semestril 27-24=3 EAP ja teisel semestril 27-23=4 EAP ehk siis kokku 7 EAP. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, siis tuleb arve maksta summas 7*50=350 €. (IT Kolledž, 22.10.2015)

Viited

1. Bogdanov, O., Kadak, O. (15.10.2015). Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat.[1]
2. IT Kolledž (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri.[2]
3. IT Kolledž (21.10.2015). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.[3]
4. IT Kolledž (22.10.2015). Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal. [4]
5. Karmo, K., Septer, A., Tretjakov, J., Varendi, M., Vau, I., Võsandi, L. (26.08.2015). Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.[5]
6. Lang, E. (10.09.2015). "Õppimisest. Omast kogemusest." [6]
7. Seeman, T. IT projektide juhtimine. (03.09.2015) [7]
8. Suvi, K. (24.09.2015). Testimine ja tarkvara kvaliteet. [8]
9. Tennisberg, T. (01.10.2015) Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. [9]
10. Tuisk, T.(17.09.2015). Millega tegeleb süsteemihaldur.[10]
11. Unt, T. (08.10.2015). Oma IT ettevõte -GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. [11]