User:Tkerna: Difference between revisions
(7 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 69: | Line 69: | ||
: c) avaldus akadeemilisele puhkusele minekuks | : c) avaldus akadeemilisele puhkusele minekuks | ||
: d) kordussooritusele registreerimine | : d) kordussooritusele registreerimine | ||
: <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused ÕPPETEGEVUSE ALUSED punkt 1.2.11]</ref> ÕPPETEGEVUSE ALUSED punkt 1.2.11 | |||
: <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS punkt 5.2.13]</ref> EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS punkt 5.2.13 | |||
: <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine ÕPINGUTE PEATAMINE JA KATKESTAMINE punkt 6.1.3.4]</ref> ÕPINGUTE PEATAMINE JA KATKESTAMINE punkt 6.1.3.4 | |||
8. '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' | |||
V: Võimalik taodelda ühte korduseksamit tulemuse parandamiseks kahe semestri jooksul ja arvesse läheb tulemuse kõrgeim hinne. Kui korduseksam on tehtud paremale tulemusele, siis läheb kirja see hinne, kui ei, siis jääb kehtima esimese eksami lõpptulemus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid EKSAMID punkt 5.3.10]</ref> EKSAMID punkt 5.3.10 | |||
==Õpingukorralduse ülesanne== | |||
1. '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?''' | |||
V: Õppekulud tuleb hüvitada 11EAP ulatuses. Täies mahus täitmise määr semestris on 27EAPd, siis aastas on see kokku 27 + 27 = 54, 54 - (22 + 21) = 11 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal punkt 5]</ref> Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal punkt 5 | |||
2. '''Kui suur on teile esitatav arve?''' | |||
V: 11 * 50 = 550. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal punkt 5]</ref> Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal punkt 5 | |||
*Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP. | |||
==Viited== | ==Viited== | ||
<references /> | <references /> | ||
[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]] |
Latest revision as of 13:02, 25 October 2015
Erialatutvustuse aine arvestustustöö
Autor: Triinu Kerna
Esitamise kuupäev: 7. november 2015 kell 14.00
Essee
Tiina loengut kuulates, oli täpselt selline tunne nagu ta räägiks minu enda teadmistest projektijuhtimisest ja minu kogemustest selles vallas. Teema minu jaoks võõras polnud, aga inimesele, kes igapäevaselt projektijuhtimisega kokku ei puutu, kindlasti väga hea ülevaade sellest, kuidas projektijuhtimises edukas olla. Tegelikult tõi Tiina ka väga ilusti välja selle, et tegelikult terve elu ongi projektijuhtimine. Tööl sa juhid projekti nendel kindlatel tugipunktidel rohkem teadlikumalt, aga eraelus mitteteadlikult ehk siis alateadlikult. Projektijuhtimine, kui selline on tegelikult tunduvalt laiem teema ja omab endas palju rohkem tükke. Olles siis ise juba läbinut IT Kolležis ka projektijuhtimise aine ja samuti ka töö juures kokkupuutel, oskas Tiina väga huvitavalt ja elulistel näidetel põhilised punktid selgelt ja arusaadavalt välja tuua. Hea kogemus nii töö juurde kõrva taha panemiseks (kes kokku pole puutunud või plaanib näiteks projektijuhi ametit) ja eraelus kasutamiseks näiteks eesmärkide seadmisel. [1] Loeng "IT projektide juhtimine" Tiina Seeman 3.september loengusalvestus
Elari loengu võib tegelikult väga suuresti põimuda ka Tiina loengu sisse või siis õigem oleks öelda, et teemades oli üks ühine omadus, milleks oli eesmärk. Kindlat eesmärki võibki lugeda üheks oluliseks omaduseks projekti õnnestumisel ja ülikoolis või üldse koolis õppimisel või, et elus edukas olla. Elari oli ehe näide tublist noormehest, kes teab oma elus kuhu ta soovib püüelda ja on ka oma eesmärgid tublisti saavutanud. Väga motiveeriv, julgustav ja nõuandev poolteisttundi, mida ma arvan võiks iga tudeng enne ülikooli minemist läbi kuulata. Leidsin väga palju Elari jutus ühiseid jooni ka teemadel, mida pole ise osanud ülikooli astudes tähele panna ja mis ongi pigem tulnud just elukogemusest ja õppimisprotsessist. Just selles vaates, kuidas see endale lihtsamaks teha. Ehk siis kokkuvõttes õppida õppima. Kui mulle oleks selline elukogenud õppur alguses motivatsiooni ja nõuandneid andnud, siis oleksin ma ehk sinna jõudnud varem, aga teinekord ongi vaja, et inimene ise õpiks oma vigadest ja olukorra läbi elaks. [2] Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest" Elar Lang 10.september loengusalvestus
Kerdi ettekannet oli kõige huvitavam kuulata kõikidest loengutest kokku, sest testimine, kui selline paneb mul alati silmad särama ja kõrvad kikki kuulama. Kuna olen ise ka testimise erialal töötanud juba natuke üle koma aasta ja lisaks põhitöö kõrvalt ka seda oma vabast ajast armastan teha, siis on alati huvitav kuulata kõrvale ka teiste inimeste kogemusi seoses testimisega. Teemad olid mulle kõik väga tuttavad ja elukogemusi testimise valdkonnas on alati väga huvitav kuulata. [3] Loeng "Testimine ja tarkvara kvaliteet" Kert Suvi 24.september loengusalvestus
Taavi rääkis oma loengus just nüüd konkreetselt sellest erialast, mida olen ka mina ise IT Kolležisse õppima tulnud. Kuigi olen oma IT alal töötamise ajal suurema osa kokku puutunud ka rakenduse administraatoritega, siis oli siin mida kõrva taha panna ja mida on ka juba kuuldud. Põhilised märksõnad, mis administreerimise töös peavad olemad esikohal, mis sinust teeb hea administraatori olid leidlikkus, kannatlikkus ja tervislik paranoia. Samuti rõhutas Taavi seda kui vajalik on tänapäeval see, et administraator omaks ka programmeerimise kogemust. Olen selles osas temaga täiesti nõus, sest ühtlasi ei ole seda hea omada üksnes adminstraator olles, vaid tunnen kui palju see kaasa aitab ka minu enda tööalal siis testija tööd tehes. Huvitav oli kuulata ka ajalugu, kuidas administraatorid kunagi oma tööd tegid. Kuidas enamus töid sai ära tehtud enamjoaolt käsitsi ja pusimist oma tegemistes oli palju. Samauti tõi ta välja ka agiilsest tiimis töötamise plussid, mis annavad suure kaalu just selles osas, et tiim on ühtne ja palju teevad administraatorid koostööd arendajatega. Olles ise agiilses tiimis, siis tean täpselt kui palju abi on erinevatest osapooltest kellega saab tiimis arvestada ja asjad paremini toimima panna. Üks oluline märkus, mis välja veel toodi oli ametieetika. Olugi, et süsteemi administraatoril on väga lai õigus väga konfidentsiaalseltele andmetele, siis ta ei käi seal seda infot uurimas ja seal sobramas. Sama kehtib tegelikult ka teiste kohta, kes omavad või töötavad konfidentsiaalsete andmetega. Lisaks tutvustas ta ka tänapäeval kasutusesolevaid monitoorimisvahendeid, mida oli hea kõrva taha panna. [4] Loeng "Millega tegeleb süsteemihaldur" Taavi Tuisk 17.september loengusalvestus
Targo alustas oma juttu sellest, kuidas üks tarkvara protsess välja näeb. Kui aus olla, mina kui IT ala töötav inimene, ei omanud nii head ülevaadet ja ei teadnud ka seda, et tarkvara arendamisel on koodi kirjutamisel ainult väikene osa. Jällegi midagi uut, mida sai kõrva taha panna. Tõi näiteid ka sellest, et kui keerukad on tegelikult masinad, mille peal meie teostame väga lihtsaid tegevusi, nagu näiteks otsingut kasutades browseris ja mõnda klahvi vajutades arvuti klaviatuuril ja sellest, et kogu selles keerukuse rägastikus orienteeruda ja aru saada, mis täpselt toimub, läheb vaja tegelikult teisi masinaid. Rääkis ka projektide ebaõnnestumistest ja õnnestumisestest, mille määravad kõige olulisemad komponendid ehk projektis osalevad inimesed ise. Kuidas on organiseeritud kommunikatsioon, kuidas ohjata tellijate soove ja kuidas neid erinevaid vajadusi balansseerida. Sellest, kuidas antakse projektides ajahinnanguid ja kuidas head töökohta saada. Hea töökoha saamiseks tõi välja omadused, mis aitavad sellele kaasa, need on siis taiplikkus, asjade ära tegemine ja hea koostöötvalmidus. [5] Loeng "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" Taavi Tuisk 1.oktoober loengusalvestus
Tanel rääkis, kuidas üles ehitada head firmat. Läbivaks soovituseks terve loengu käigus oli, see, et ettevõtte edukus sõltub suuresti sinu meeskonnast kelle sa omale valid. Lisaks peaksid sul eelnevalt vähemalt mingitki teadmised olema raamatupidamisest, finantsist, müügitööst jne, vähemalt niikaua, kui su firma pole veel niikaugele arenenud, et sul oleks võimalik vajaliku kompetentsiga inimesed palgata. Iseendasse tuleb palju uskuda ja suurt tööd teha ja ei tohi alla anda, isegi kui näiteks esimene kord sa ebaõnnestud sest nii see juba ärimaailmas käib. Lisaks andis ta hea soovituse, et mingi ülevaade saada üldse ettevõtlusest, osaleda Garage 48 üritusel, mis tuleb suuresti kasuks. Rääkis ka üldiselt, kuidas omale äripartnereid võiks valida ja kuidas ei tasuks ette võtta mingeid kiirlahendusi, vaid ettevõtmised peaksid kõik olema läbimõeldud ja korralikult teostatud. [6] Loeng "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näite" Tanel Unt 8.oktoober loengusalvestus
Oliver rääkis läbi väga huvitavate näidete toote eelanalüüsist enne turule tulekut, sellest, et alati on andmeid, mida simuleeerida, enne toote turule toomist. Kui pole andmeid, siis on lihtsalt halb eeltöö tehtud. Andmeanalüütiku töö, kõige selle oma analüüsitöö juures on leida lisaväärtus, mille Oliver välja tõi. Näiteid, kus mahukaid analüüse tehakse on näiteks pakkide saatmine, sularahaautomaadid, personal töötajate vaatest, seda siis asutustes, kus on väga palju töötajaid, lennundus, kaupade paigutus poodides jne. Oleg oli aga Oliveri kõrval rohkem vaiksem jutustaja, tutvustades natuke oma kirjut elu, alustades siis kunagi koodi kirjutamisest ja nüüd siis andmeanalüüsini välja. [7] Loeng "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak 15.oktoober loengusalvestus
Inga tutvustas kooli õppekorraldust ja sisekorda, info mida peaks teadma iga kooli astuja. Samuti, millised võimalused avanevad kooli lõpetajale, see tähendab siis, et millisesse taseme õppesse on hiljem võimalik suunduda. Merle tutvustas, kuidas tagasisidet anda nii õppeinetele, hindamisele kui ka koolile üldiselt, sest tudengi arvamusel on suur jõud. Stipendiumi võimalustest, kes on partnerid õppimise toetamisel ja millised on võimaluse liigid. Juri tutvustas Moodli keskkonda ja kuidas üldiselt koolis käib loengute salvestamine. Lauri juhib IT Kolledžis robootikaklubi, tutvustas olemasolevaid võimalusi, mis olemas kasutamiseks tudengitele ja kutsus julgelt neljandale korrusele tuppa sisse astuma, kuna tegemist on ka lihtsalt hea kohaga, kus mõtteid vahetada ja midagi huvitavat ehitada. Lisaks robootikaklubile on ka olemas meediaklubi ja veel teisi huvitavaid tegemisi, kus saab ennast tehniliselt harida. Andres ja Kristjan tutvustasid, milleks on vajalik selline aine nagu erialatutvustus, mis kasu sellest tudeng saab ja edasi sealt siis juba konkreetsemalt selle aine läbimiseks vajalikke tingimusi. [8] Loeng "Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine" Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo 26.august loengusalvestus
Õpingukorralduse küsimused
1. Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
V: Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase jooneni ja arvestus hakkab kehtima alates aine õpetamissemestrist. [9] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS punkt 5.2.13
2. Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
V: Õppejõuga. [10] EKSAMID punkt 5.3.7
3. Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
V: ÕISi kaudu [11] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS punkt 5.2.8.1
4. Mis on tähtajad?
V: Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase jooneni ja arvestus hakkab kehtima alates aine õpetamissemestrist. [12] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS punkt 5.2.13
5. Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
V: Kordussooritus on tasuta. [13] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS punkt 5.2.7
6. Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
V: Summa määratakse rektori käskkirjaga ja see kuvatakse välja ÕISis. Summa on tasulisel kohal õppijale 20 eurot. [14] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS punkt 5.2.7 ja [15] Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal punkt 5
7. Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
V:
- a) peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava
- b) toimunud akadeemilised liikumised
- c) avaldus akadeemilisele puhkusele minekuks
- d) kordussooritusele registreerimine
- [16] ÕPPETEGEVUSE ALUSED punkt 1.2.11
- [17] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS punkt 5.2.13
- [18] ÕPINGUTE PEATAMINE JA KATKESTAMINE punkt 6.1.3.4
8. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
V: Võimalik taodelda ühte korduseksamit tulemuse parandamiseks kahe semestri jooksul ja arvesse läheb tulemuse kõrgeim hinne. Kui korduseksam on tehtud paremale tulemusele, siis läheb kirja see hinne, kui ei, siis jääb kehtima esimese eksami lõpptulemus. [19] EKSAMID punkt 5.3.10
Õpingukorralduse ülesanne
1. Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?
V: Õppekulud tuleb hüvitada 11EAP ulatuses. Täies mahus täitmise määr semestris on 27EAPd, siis aastas on see kokku 27 + 27 = 54, 54 - (22 + 21) = 11 [20] Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal punkt 5
2. Kui suur on teile esitatav arve?
V: 11 * 50 = 550. [21] Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal punkt 5
- Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP.
Viited
- ↑ Loeng "IT projektide juhtimine" Tiina Seeman 3.september loengusalvestus
- ↑ Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest" Elar Lang 10.september loengusalvestus
- ↑ Loeng "Testimine ja tarkvara kvaliteet" Kert Suvi 24.september loengusalvestus
- ↑ Loeng "Millega tegeleb süsteemihaldur" Taavi Tuisk 17.september loengusalvestus
- ↑ Loeng "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" Taavi Tuisk 1.oktoober loengusalvestus
- ↑ Loeng "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näite" Tanel Unt 8.oktoober loengusalvestus
- ↑ Loeng "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak 15.oktoober loengusalvestus
- ↑ Loeng "Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine" Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo 26.august loengusalvestus
- ↑ EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS punkt 5.2.13
- ↑ EKSAMID punkt 5.3.7
- ↑ EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS punkt 5.2.8.1
- ↑ EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS punkt 5.2.13
- ↑ EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS punkt 5.2.7
- ↑ EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS punkt 5.2.7
- ↑ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal punkt 5
- ↑ ÕPPETEGEVUSE ALUSED punkt 1.2.11
- ↑ EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS punkt 5.2.13
- ↑ ÕPINGUTE PEATAMINE JA KATKESTAMINE punkt 6.1.3.4
- ↑ EKSAMID punkt 5.3.10
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal punkt 5
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal punkt 5